Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias

Mõned asjatundjad on vaaginud küsimust, kas praegune Gruusia valitsus on valmis viima ka sõjandusalase koostöö ja luureandmete jagamise uuele tasemele. Samal ajal on kohalikud meediaväljaanded – need, kes teevad tihedat koostööd valitseva erakonnaga Gruusia Unistus – hakanud levitama propagandasõnumeid, milles pannakse rõhku võimalustele, mis Gruusia jaoks avanevad tänu strateegilise partnerluse memorandumile.

2017. aastast on Gruusia meedia levitanud narratiivi oma riigi ajaloolisest seotusest siiditeega.

Strateegilise partnerluse sõlmimise uudis on tõepoolest üsna üllatav. Kui Xi Jinping kuulutas 2013. aastal välja auahne uue siiditee algatuse „Üks vöönd, üks tee“, siis Gruusiat isegi ei mainitud. Pärast Euroopa Liidu ja Gruusia vahel assotsieerimislepingu sõlmimist hakkas Hiina aga tundma Gruusia vastu rohkem huvi. 2017. aastal asusid Hiina ja Gruusia töötama kahepoolse vabakaubanduslepingu sõlmimise nimel. Sellest ajast peale on Gruusia meedia levitanud narratiivi oma riigi ajaloolisest seotusest siiditeega ning Hiina riiklik meedia avaldanud mitmeid artikleid Gruusia rolli kohta Aasia ja Euroopa ühendamises.

Kokkulepped versus kahtlused

Hiina suuremad riigiettevõtted on alustanud investeerimist Gruusia kriitilise tähtsusega taristusse, mille tõttu on nad muutunud Gruusia turul üha nähtavamaks. Näiteks tunnistati hangetes edukaks nelja Hiina riigiettevõtte pakkumused, hoolimata nende firmade kahtlasest mainest. Nad ehitavad parasjagu kiirteid Rikothi koridoris, mis ühendab Ida- ja Lääne-Gruusiat ning on Gruusia kui transiidimaa jaoks strateegilises mõttes üks kõige olulisemaid piirkondi.

Üks neist Hiina riigiettevõtetest on China State Construction Engineering Corporation (CSCEC). Pärast mõne kuu möödumist Gruusia delegatsiooni külaskäigust CSCEC peakorterisse allkirjastasid 2019. aastal esimese ehitushanke lepingu Gruusia piirkondliku arengu ja taristu minister Irakli Karseladze ning CSCEC asedirektor Chao Shangwu. CSCEC veebilehel on lausa kirjas, et ehitatav kiirtee ühendab Phothi ja Bathumi sadama kaudu Aasia Euroopaga. Kuna Hiinal on suur himu sadamate järele, nagu on näha nn pärlikeestrateegiast ja võladiplomaatiast, on mõistetav, miks Hiina investorid tahavad nii innukalt omandada osalust Phothi vabamajanduspiirkonnas ja Anaklia süvasadamas.

Hiina suuremad riigiettevõtted on alustanud investeerimist Gruusia kriitilise tähtsusega taristusse.

Kuigi Gruusia Unistus on 2020. aastast saadik ikka ja jälle kiitnud CSCEC tööd, on Maailmapank varem kandnud ettevõtte musta nimekirja ning seda on süüdistatud tõsistes inimõiguste rikkumises ja keskkonnanõuete täitmata jätmises. Hiina riigiettevõtetega koostööst loobumiseks ei ole Gruusia valitsust veennud ei ELi partnerite soovitused hoiduda Hiina kaasamisest kriitilise tähtsusega taristuprojektidesse ega varasemad näited sellest, mis on kaasnenud Hiina investeeringutega Montenegros, Sri Lankas ja Pakistanis. Miks küll ei ole Gruusia otsustanud koostööst loobuda?

Uus suund

Võib-olla peitub vastus kahe partei – Hiina kommunistliku partei ja Gruusia Unistuse – sidemetes. 2015. aastal kohtus kommunistliku partei rahvusvaheliste suhete osakonna toonane esimees Wang Jiarui mitu korda Gruusia Unistuse mõjukaimate liikmetega, kaasa arvatud energeetikaminister Kahha Kaladze ja peaminister Irakli Garibašviliga. Wang Jiarui on rõhutanud Hiina-Gruusia koostöö ja uue siiditee tähtsust ning peale selle kinnitanud, et pärast Gruusia Unistuse võimuletulekut on kahe riigi suhted saanud uue suuna.

Lisaks parteidevahelistele suhetele on Hiina kommunistlik partei avaldanud mõju olulistele poliitikakujundajatele ja ärimeestele Gruusias.

Samal aastal oli rahvusvaheliste suhete osakonna aseesimehel Zhou Lil kokkusaamine Gruusia parlamendi spiikri Davith Usupašviliga, kes osales siiditee konverentsil Pekingis. Rahvusvaheliste suhete osakond on teada-tuntud vahend, millega kommunistlik partei mõjutab teisi erakondi ja edendab Hiina strateegilisi huve. Kuna Gruusia suuremad taristuprojektid on usaldatud Hiina riigiettevõtetele, võib öelda, et osakond on oma töös olnud üliedukas. On huvitav tõdeda, et Gruusia ja Hiina strateegilist partnerlust mainiti esimest korda rahvusvaheliste suhete osakonna järgmise esimehe Song Tao ja Gruusia parlamendi asespiikri Gia Volski kohtumisel 2017. aastal – kuus aastat enne strateegilise partnerluse memorandumi allkirjastamist.

Lisaks parteidevahelistele suhetele on Hiina kommunistlik partei tagajärjekalt avaldanud mõju olulistele poliitikakujundajatele ja ärimeestele Gruusias. Neist väärib kõige rohkem tähelepanu ärimees Ivane Tšhartišvili, kellel on lähedased suhted Gruusia Unistuse asutanud oligarhi Bidzina Ivanišviliga, kellega koos ta haldab CEFC China Energy vara Phothi vabamajanduspiirkonnas. Gruusia kaubanduskoja juures tegutseva Gruusia-Hiina sõprusühenduse asutajana on Ivane Tšhartišvili osalenud igal suuremal Hiina-Gruusia üritusel ning korraldanud palju ametlikke foorumeid, kaasa arvatud Hiina välisministri Wang Yi ning Gruusia toonase peaministri Mamuka Bahtadze ja Gruusia presidendi Salome Zurabišvili kohtumise.

Julgeolek versus omakasu

Tundub, et Gruusia ärieliit ja tipp-poliitikud on huvitatud Hiina investeeringutest, millega kaasnevad julgeolekuohud tabavad neid täiesti ootamatu üllatusena. Vaid ühe näitena võib tuua ülalmainitud CSCEC. Washington süüdistas seda USA kaitseministeeriumi andmetele toetudes sidemetes Hiina rahvavabastusarmeega ning Trumpi administratsioon lisas ettevõtte küberspionaaži tõttu musta nimekirja. Samuti tasub meenutada, et CSCEC ehitas Aafrika Liidu kurikuulsa peakorteri, millesse paigaldatud pealtkuulamisseadmed tekitasid rahvusvahelise luureskandaali.

Gruusia poliitikakujundajad eiranud paljusid ohte, millega Hiina riigiettevõtteid on seostatud – nii keskkonna, inimõiguste kui ka riikliku julgeoleku vallas.

Strateegilise partnerluse memorandumi hiljutine allkirjastamine näitab selgelt, et Hiina mõju Gruusias kasvab järjest kiiremas tempos. Lisaks Pekingi „maskeeritud diplomaatiale“ on üliaktiivsed olnud kommunistliku partei rahvusvaheliste suhete osakond, Hiina ettevõtted ja sellised hariduskeskused nagu Konfutsiuse instituut. Gruusia poliitikud ja otsuste langetajad on valinud välja Hiina ettevõtted, näiteks CSCEC, mis saavad vabalt kududa korruptsioonivõrku ja edendada omaenda huve. Samas on Gruusia poliitikakujundajad eiranud paljusid ohte, millega Hiina riigiettevõtteid on seostatud. Seda mitte ainult keskkonna ja inimõiguste, vaid ka riikliku julgeoleku vallas.

Praegu on ebaselge, kas Gruusia hakkab tegema Hiinaga sõjalist ja luurealast koostööd. Nii asjade seis kui ka valitsuse sugugi mitte lihtsameelsed teod, mis sageli lähtuvad omakasust, osutavad aga tõigale, et pragmaatilisema ja turvalisema tuleviku saabumine võib olla ebatõenäoline.