juuni 19, 2015

Haiguste ravi garanteeritud?

AP/Scanpix

Paraku mitte. Tänapäeva maailm on tunnistajaks olukorrale, kus üle piiride levivad haigused võivad muuta riikide majandust ja julgeolekut. Muuta ka kohalike elanike kombeid. Kuid ravi saab garanteerida niiviisi, et riigid teevad haiguste ennetamiseks ja leevendamiseks enam koostööd. Selleks koostöö tegemise kohaks on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), kuhu on üha jõulisemalt panustamas ka Eesti.

Tervisest, haigustest ja riikide koostööst kõnelebki praegune Diplomaatia topeltnumber. Euroopa Liidu delegatsiooni juht Libeerias Tiina Intelmann kirjeldab, kuidas ebola on mõjutanud Libeeria majandust ja julgeolekut.
„Kui ma 2014. aastal Euroopa Liidu delegatsiooni juhina esmakordselt Libeeriasse saabusin, oli olukord nukker. Libeerias kehtis komandanditund, kinni olid koolid, ülikoolid, enamik riigiasutusi. Selleks, et poest päts leiba osta, tuli kõigepealt käed kloorilahusega ära pesta ning tõestada, et palavikku pole. Alles siis võis poodi siseneda,“ kirjutab Intelmann.
Ebolaga võitlusest üle maailma annab aga pildi rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiiniteadlane Ilona Kickbusch. WHO Euroopa piirkonna direktor Zsuzsanna Jakab räägib oma artiklis tervishoiudiplomaatiast Euroopas.
Eesti diplomaat ÜRO esinduses Kristel Lõuk kirjeldab ÜRO aastatuhande arengueesmärke ning tema kolleeg Eesti esinduses Genfis Taavo Lumiste annab ülevaate Eesti aktiivsest rollist WHOs. Jarno Habicht, WHO esindaja Moldovas, ja tema Eesti kolleeg Marge Reinap kirjutavad, miks on oluline tunda WHO esinduste võrgustikku üle maailma.
Eesti sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo on arvamusel, et e-tervise kasutuselevõtt tähendab tervishoius revolutsiooni, sest see lubab patsientidel senisest enam kaasa rääkida enda ravimisel. Eesti geenivaramust annab ülevaate professor Andres Metspalu ning doktor Kuulo Kutsar kirjutab ülemaailmsest võitlusest nakkushaigustega.
Ajaloolise ülevaate pärast Esimest maailmasõda möllanud Hispaania gripist teeb rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiiniteadlane Srikanth Reddy. „20. sajandile langes kolm gripipandeemiat: 1918. aastal Hispaania gripp, 1951. aastal Aasia gripp ja 1968. aastal Hongkongi gripp. Neist 1918. aasta Hispaania grippi on peetud inimkonna uuema aja ajaloos kõige laastavamaks,“ kirjutab Reddy.

Kategooriates: Paberväljaanne