Habras julgeolek
21. sajandil toimuvast sõltub meie kõigi püsimine. Ameeriklaste, eurooplaste, eestlaste, venelaste, iraaklaste ja maailma kõikide rahvaste ellujäämine. Lähedal ja kaugel. Põhjas, lõunas, idas, läänes. Küsimus on inimese arukas käitumises planeedil Maa. Kui uskuda Juri Lotmani, siis on 19. ja 20. sajandi suurim erinevus see, et ülemöödunud sajandil arvas inimene maakera suure olevat, möödunud sajandil sai aga selgeks – Maa on väike.
Möödunud sajandi lõpukümnendil näis, et maailm on viimaks ometi turvaline. Euroopa Liit oma isikute vaba liikumise põhimõttega aina kinnitas seda pettekujutelma. Ent selle sajandi esimese aasta 11. septembril varises usk helgesse tulevikku põrmu. Maailm õppis Alaskast Hea Lootuse neemeni tundma terrorismi, millel puudub ajaloos analoog.
Käesolev Diplomaatia tegeleb maailma poliitilise mõtte edasiandmisega. Ja mis see välis- ja julgeolekupoliitika muud ongi kui inimese idee kehastumine kas sõjaks või rahuks. Me eeldame, et maailm pooldab rahu. Aga me anname endale aru, et sõda on jätkuvalt õhus. Me tahame teada, missugused mõtted missugust liini toetavad. Me võimaldame leheruumi eri riikide autoritele, kuigi nende arvamused võivad erineda nagu öö ja päev.
Diplomaatia esinumbris on avaldatud Ameerika Ühendriikide tuntud analüütiku Robert Kagani mõtted Ameerika ja Euroopa vastuoludest. Et emakeeles pole varem maailmakuulsat Kaganit olnud võimalik lugeda, siis tunneme erilist vastutust tuua teieni katkeid tema esseest “Jõud ja nõrkus”. Lühikese ülevaate Kaganist kui isiksusest koostas meie väljaandele endine välisminister Raul Mälk.
Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika tulevikku analüüsib Charles Grant, Londonis paikneva mõttekoja Euroopa Reformikeskus direktor ja The Economisti kauaaegne ajakirjanik, kes kirjutas oma kommentaari spetsiaalselt Diplomaatiale. Endine välis- ja kaitseminister, äsja Washingtoni siirdunud suursaadik Jüri Luik jagab mõtteid, kuidas peaks Eesti käituma globaliseeruvas külas.
Huvi võiks pakkuda Eesti Diplomaatide Kooli õppejõu Tiiu Pohla arutlus USA peamise ekspordiartikli demokraatia üle. Selgub, et ameeriklaste demokratiseerimiskatseist saab success storyks pidada vaid iga neljandat. Politoloog Kaido Jaansoni kirjutis Kurt Riezlerist annab teada, kes kõik on Euroopa Liidust unistanud, ja suursaadik Margus Laidre on kirjutanud Diplomaatiale mõttearenduse diplomaatiast kui mitte kõige ohutumast inimtegevusest.
Täna hoiate peos esimest Diplomaatiat. Hoidke seda hoole ja armastusega.