Globaliseerunud Eesti
Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ja maikuu eesistujana tajunud oma diplomaatias võib-olla esimest korda, kui globaliseerunud võib maailm olla. Samas võib koroonapandeemia panna globaliseerumisele pidurid. Need on trendid, millel hoiab silma peal juunikuu Diplomaatia.
Nii kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, kuidas globaliseerumine on saanud tõsise tagasilöögi. „Esimene tagasilöök võimalikult avatud maailmale ja usule turujõudude kõikvõimsusse tuli juba eelmise kriisi ajal – nüüd on see trend lihtsalt kiirenenud. Jutt ei ole siinkohal globaliseerumise „tagasi keeramisest“ kõikides kontekstides. Küll aga on selge, et nii valitsused kui ka ettevõtted vaatavad üle varasemad tarneahelad ning varustuskindlus muutub mitmeski valdkonnas olulisemaks kui odavaim hind,“ nendib Koppel.
Diplomaat Liis Lipre-Järma annab ülevaate Eesti esimesest kuuest kuust ÜRO Julgeolekunõukogus. „Esimesed pool aastat maailma kriisidiplomaatia keskmes on kinnitanud, et nõukogu valitud liikmel on mõju. Ta saab olla suunaseadja, algatada arutelusid ja seada nende tooni. Suur osa Julgeolekunõukogu tööst on avalik. See teeb nõukogust avaliku diplomaatia ja kommunikatsiooni areeni,“ ütleb Lipre-Järma.
Analüütik Nurlan Alijev kirjutab Vene-Hiina keerulisest sõjalisest koostööst. „… ülima tõenäosusega vähemalt lähemas tulevikus Venemaa ja Hiina sõjaline ja julgeolekukoostöö süveneb, kuid siiski hoiavad mõlemad pooled teisel hoolsalt silma peal, et mitte korrata minevikus tehtud vigu,“ arvab Alijev.
Energeetikaekspert Andrei Belõi kirjutab energiahartast ja rohepoliitikast. „Euroopa roheline kokkulepe kujutab endast tõeliselt uut paradigmat süsinikusõltuvusest vabanemise poliitikas. Samal ajal liberaalse keskkonnapoliitika mise en cause põhjustab pingeid majanduse mobiliseerimise nõude ja tarviduse vahel kaitsta senist liberaalset väärtussüsteemi,“ ütleb ta.
Vabakutseline ajakirjanik Tuula Koponen kirjeldab Kreekat võla-, rände- ja pandeemiakriisis. „Koroonapandeemia möllamise ajal 2020. aasta kevadel uuringu läbiviijad üllatusid. Kreeklased pole kunagi olnud nii lootusrikkad ja kindlad tuleviku suhtes kui praegu. Tervelt 85,7 protsenti küsitlusele vastanuist usub, et riigi asjad on hästi,“ sõnab Koponen.
Ajaloolane Seppo Zetterberg annab ülevaate sellest, kuidas Soome tunnustas de jure Eestit 100 aastat tagasi. „Peaminister Tõnisson ja välisminister Ado Birk saatsid 8. juunil tänutelegrammi, mille Kallas järgmisel päeval välisminister Holstile toimetas. „Soome välisministri teadaanne, et Soome vabariigi president on lõplikult tunnustanud Eesti Vabariigi iseseisva riigina, täidab kogu eesti rahvast siiraima rõõmuga. …Vaba Eesti ei unusta kunagi Soome hõimuvendade tuge meie riigi loomise ajaloolistel päevadel,““ kirjutab Zetterberg.