Gaasiline julgeolek
See oli 2005. aasta detsembris ja 2006. aasta jaanuaris, kui mõiste „energiajulgeolek“ korraga spetsialistide kitsast ringist mürinal laiemasse teadvusesse murdis.
Ukraina oli 2005. aasta detsembris tähistanud aasta möödumist oranžist revolutsioonist ning Viktor Juštšenko võidust presidendivalimistel. Võidust, mis saavutati vaatamata Moskva rängale vastupidisele survele.
Aastapäevapidustuste taustal oli toonases detsembris tasapisi jõudu kogunud valimistulemustega manipuleerimisest sootuks erinev surveavaldus. Venemaa nõudis Ukraina käest gaasi eest varasemast ligi viis korda kõrgemat hinda ning kui Kiiev ei nõustunud seda tasuma, sulgusid 2006. aasta esimestel tundidel gaasikraanid.
Kättemaks Moskva soovide eiramise eest aasta varem, Gazprom ja gaasitarned on muutunud poliitiliseks relvaks, ütlesid ühed. Paranoia ja russofoobia – äri nagu äri ikka, oponeerisid teised.
„Euroopa Liidule peaks õppetund olema selge: tuleb püüelda oma impordiallikate mitmekesistamise poole, kulutamata liialt aega Venemaa tulevaste käitumiseelistuste äraarvamisele. Alternatiivsete allikate olemasolu on parim võimalus viia Venemaa järelduseni, et väljapressimistaktikaga ei jõua kuhugi. Ning samuti toetab iga uus tarnija ja toru gaasi kui turukaupa,“ nentis 2006. aasta jaanuarikuise Diplomaatia (nr 26) juhtkiri.
Seitse aastat hiljem on julgeolek oma gaasilises olekuvormis endiselt aktuaalne. Aga üht-teist olulist on hakanud muutuma. Euroopa Liit on asunud kärpima Gazpromi mõjujõu tiibu ja võtnud eesmärgiks avatud energia ühisturu loomise. Balti riikides tehakse plaane terve rea oluliste energiaprojektide realiseerimise nimel. Ning kunagi kõikvõimsana tundunud Gazpromi troon võib olla kõikuma löönud, sest vahepeal on mängu sisenenud must hobune nimega „kildagaas“.
See viimatimainitud protsess – praegu veel teoreetiline, matusekella on Vene hiidkorporatsioonile vara lüüa – võib aga omada vägagi reaalseid tagajärgi Vene riigile ja ühiskonnale laiemalt. Ligi veerandi idanaabri aastaeelarvest katab ju gaasihiiu kasum. Ning raha, teadagi, on vägagi tahke substants.