veebruar 20, 2015

Euroopa väärtused löögi all. Mida teha?

Euroopa väärtused – või peaks ütlema üldse Lääne väärtused – , mis olid juba eelmisest aastast varasemaga võrreldes tugevama surve all Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste tõttu, sattusid uue rünnaku alla, kui Pariisis korraldasid islamiäärmuslased veresauna satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetuses. Ehkki Ukrainas jõuti hapra vaherahuni, oleme ka selle aasta algul näinud brutaalset tapmist piirkonnas, eriti tõuseb esile rünnak Mariupolile.

Mis saab Euroopa väärtustest? Milline on sõnavabaduse tulevik? Ja mis saab iga riigi õigusest valida endale liitumiseks sobiv rahvusvaheline organisatsioon? Ning kuidas meie peame selleks kõigeks valmis olema?
Diplomaatia üritab pakkuda vastuseid nendele rasketele küsimustele. Valitsuse nõunik ja filmirežissöör Ilmar Raag analüüsib sündmusi Pariisis. „Käesoleva artikli autor oli selle kohtuotsuse teatavakstegemise päeval Pariisis ja kuulis, kuidas keegi polemist esitas peavoolumeedias lõpuks ka retoorilise küsimuse: “Miks on nii, et kui solvatakse ühte mustanahalist, siis on see rassism, kui solvatakse ühte juuti, siis on see antisemitism, aga kui tallatakse jalge alla 1,6 miljardit moslemit, siis on see sõnavabadus?““, kirjutab Raag.
Suur Diplomaatia vestlusring Riigikogus esindatud erakondade vahel annab ülevaate, millisena näevad poliitikud meie kaitsepoliitikat ja mida saaks ära teha selle parandamiseks. Marianne Mikko (SDE), Urmas Reinsalu (IRL), Jürgen Ligi (Reformierakond) ja Rene Toomse (Keskerakond) vaidlevad tuliselt Eesti võimaluste üle.
1995. aastal said Soome, Rootsi ja Austria Euroopa Liidu liikmeks. On märkimisväärne, et 20 aastat hiljem pole ükski neist astunud NATOsse. Aga kuidas nendel riikidel on 20 aasta jooksul läinud? Seda vaagivad Jaak Jõerüüt (Rootsi), Jan Store (Soome) ja Milvi Martina Piir (Austria).
Eesti meedias on peaaegu märkamatult möödunud Leedu üleminek eurole. Ramūnas Vilpišauskas Vilniuse ülikoolist vaatab nüüd põhjalikumalt, kuidas leedulased on üritanud eurole üle minna ja missugused on meeleolud pärast eurotsooni astumist. Ning Diplomaatia topeltnumbri lõpetavad Kaitseuuringute Keskuse nooremteaduri Helga Kalmi ja arabist Peeter Raudsiku analüüsid islamiäärmuslusega seotud probleemide kohta.

Kategooriates: Paberväljaanne