veebruar 7, 2020

eSwatini 21. sajandil

EPA/Scanpix
Kuningas Mswati III valitseb eSwatinis vastavalt sünniõigusele alates 1986. aastast.
Kuningas Mswati III valitseb eSwatinis vastavalt sünniõigusele alates 1986. aastast.

Kuningas Mswati III on üks vähestest ainuvalitsejatest maailmas.

Eelmisel aastal leidis eSwatinis aset eriskummaline sündmus, kui tuhanded inimesed tulid demonstratsioonidele, nõudes kuningriigis poliitilisi reforme. eSwatinis on avalik eneseväljendamine olnud seadusega keelatud 1973. aastast. Manzini (suuruselt teine linn riigis) tänavaile tuli ligi 3000 meeleavaldajat, kes kandsid punaseid spordisärke. Demonstratsioon korraldati politsei tugeva kontrolli all. Ennenägematu. Parteid ja demokraatiameelsed grupid on seadusega eSwatini kuningriigis olnud keelatud pea 50 aastat. Kui küsida, miks, siis vastavad eswatid omapoolse küsimusega, miks peaks olema erinevaid mõtlemisviise, kui neil on kuningas, kes mõtleb kõigi eest. Tema teab kõike kõige paremini.

eSwatini on merepiirita riik, mida valitseb kuningas Mswati III, kel on ainuvõim rohkem kui 1,3 miljoni kodaniku üle. Valitsus väldib traditsiooniliselt poliitikat ja teemasid, mis võiksid poliitiliseks muutuda. Samas on protestijate kaudu teada, et nad näevad suurt osalust demonstratsioonides selge märgina riigis valitsevast tegelikust olukorrast ja reaalsest kriisist. Kuningas Mswati III valitseb vastavalt sünniõigusele alates 1986. aastast, mil ta sai peale isa Sobhuza II surma troonile. Ta on üks vähestest allesjäänud ainuvalitsejatest maailmas. eSwatini iseseisvus rajaneb 16 klannipealiku kokkuleppel, mille kohaselt riiki juhib Dlamini klanni juht, see tähendab kuningas. Praegune kuningas on loomulikult Dlamini. Kuningas ei tundu oma riiki vähimalgi moel muuta soovivat. Eriti ei soovi ta poliitilisi muutusi ja reforme. On aga teada, et noored eswatid soovivad elada riigis, kus ka nende sõnal oleks riigivalitsemisel kaalu. Nad ei soovi elada riigis, kus kõik sõltub ühe mehe, kuninga soovist.

Enamikul elanikkonnast on hästi meeles, mis juhtus 2008. aastal, kui võeti vastu terrorismivastane seadus, mis annab legaalse õiguse demonstrante arreteerida. Seda enam ei soovi eswatid oma vaateid väljendada. Lisaks on alati hirm, et keegi teatab sellest võimudele või nõunikule (klanni esindaja), ja see võib mõjutada järgmise rahvusvahelise organisatsiooni poolt jagatava abisaadetise kättesaamist. Nime puudumine abisaajate nimekirjas võib perele nälga tähendada. Seoses pideva toidupuuduse ja põuaga on abisaadetised ülitähtsad.

Nüüdisaegne eSwatini alustab oma moodsa ajaloo arvestamist üle 100 aasta tagusest ajast, mil saavutati täielik vabadus Briti võimu alt peale Teist buuri sõda. Just tänane kuningas Mswati III taastas riigi algse nime eSwatini Kuningriik (varem oli riik koloniaalperioodil tuntud kui Svaasimaa). eSwatini on seoses riigi väiksuse, majanduse ja asukohaga olnud alati tihedalt seotud oma naabrite Lõuna Aafrika Vabariigi ja Mosambiigiga. Riigi majandus on  naaberriikides toimuvast mõjutatud. Lisaks kuulub eSwatini ka Lõuna Aafrika Tolliliitu, eriti mõjutab riiki selle organisatsiooni kaudu saadav sissetulek. Kuningriigi SKT vähenes 2018. aastal märgatavalt. Suurte raskustega püütakse arendada maavaradel rajanevaid majandusharusid, aga see edeneb väga aeglaselt. Töötus on suur, viimastel andmetel küünib see kuni 22,5 protsendini. Probleem on ka haridusega, sest vaatamata sellele, et valitsus rahastab alghariduse saamist, tuleb kõik õpingud peale algkasse rahastada kas õppijal endal või tema perekonnal. Lisaks peab perekond maksma ka koolivormi eest ning iga õpilane peab tooma koolilõuna valmistamiseks vajaliku koguse puuoksi. See on üks põhjusi, miks kuningriigis on üha suurenev kirjaoskamatus ja töötus.

Vastavalt IMFi infole on teada, et 2020. aastaks saab majanduskasvuks olema arvatavasti vaid 0,4 protsenti. Arvatakse, et suur osa majandustegevusest leiab aset vaid teenindussektoris, sest eSwatini vähenegi tööstus – metsatööstus – on selleks ajaks lõpetatud, kuna metsa langetatakse väga suure kiirusega. Riigis on oluline osa tööturust seotud metsamajandusega. Näiteks langetatakse suurel kiirusel ürgmetsa, mis viiakse veoautodega üle piiri sadamatesse, kust puit läheb  laevaga maailma (tihti Jaapanisse, sest tegemist on väärispuiduga, mida kasutatakse Jaapanis tuntud ja populaarsete esemete tegemisel).

eSwatinis on oluline rahaline probleem seoses riigi valuutakursi suure kõikumisega. eSwatini lilangeni (SZL) on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika valuuta randiga: tegelikkuses on riigis igapäevaselt ringluses kaks valuutat. Samas ei ole teisel pool piiri eSwatini lilangeniga midagi teha, sest LAVis kehtib vaid rand. Seda teavad kõik kohalikud, kes ületavad tihti piiri, et endale igapäevaseid kaupu osta, sest hinnad on eSwatinis tunduvalt odavamad. Lisaks töötab suur hulk noori Lõuna-Aafrika Vabariigis, eriti kaevandustes, kus vajatakse noori mehi. Nüüd, mil kullakaevandused on ka eSwatinis taas avatud, on lootust, et enam ei ole vaja välismaale tööle reisida, sest kullakaevandastes makstakse hästi ja see võimaldab noortel meestel kodumaale jääda.

Riigil on majandusplaan aastateks 2019–2022 ja selles on rõhku pandud infrastruktuuri ja põllumajanduse arendamisele. See on üllas eesmärk, kuid kuna riik on tugevalt mõjutatud klimaatilistest muutustest, eelkõige põuast, võib plaani elluviimine osutuda raskeks, sest rahvas on põllumajandusest tugevas sõltuvuses. Viimase põua ajal  suri palju kariloomi ja ka rahvastikule mõjus see  tugevalt.

Oluliseks probleemiks on ka olematu riiklik sotsiaalsfäär. Riik ei maksa regulaarselt abi seda vajavatele, sealhulgas ka pensioniikka jõudnud kodanikele. Penioniiga algab 60-aastaselt ja selle vanuseni  jõudnu peab läbi tegema kadalipu, et valitsus usuks tema õigust pensionile, ja see võib võtta aega rohkem kui aasta. Pensioni ei maksta regulaarselt, vaid kord kvartalis. Kodanik saab ametiasutustega suhtlemist alustada, kui tal on isikut tõendav dokument ehk ID-kaart, aga paljudel seda ei ole. Seega tegelikkuses on kodanike side riigiga suhteliselt nõrk. Kaardi puudumisel võib olla erinevaid põhjusi, näiteks, et juba isiku vanematel ei olnud isikut tõendavat dokumenti ja peale nende surma pole võimalik isiku tausta tuvastada. Ka võib  isik elada ametiasutustest väga kaugel ja seetõttu ta sündi ei ole registreeritud vaatamata sellele, et iga isiku sünni registreerimine on tema esimesel eluaastal tasuta.

On teada, et valitsuse jaoks on nii astmelisest tulumaksust saadav tulu kui ka tollikaubandusest saadav hüvis määrava tähtsusega. Riigis on pidev rahanduskriis, mida julgemad arvavad olevat seotud ka riigipeaga ja ta pillava eluviisiga. Kuningriigis soodustatakse plaanides ja avalikes kõnedes majanduse arendamist, eriti väikeettevõtlust. Samas reaalsus, mida kodanikud igapäevaselt näevad, on teistsugune. Kahjuks on riigis  majandus väga mahajäänud. Seetõttu rõhutatakse eriti kuninga kolmeteist abikaasat ja seda, et tal on luba ja võimalus abikaasade hulka veelgi suurendada. Lisaks on kuninga pruudid, kellest saavad abikaasad, tihti alaealised. Alamaid ärritab veelgi, et aasta tagasi võeti vastu uus perekonnaseadus, mis keelab alaealisega abielluda, aga kuningas on seaduseväline.

Riigis on aastakümneid olnud suur probleem HIV-positiivsetega ja vaatamata rahvusvaheliste organisatsioonide, sh Piirideta Arstide (MSF), Punase Risti jt kampaaniatele on tulemused jäänud siiski kasinaks. 16,2 protsenti elanikkonnast on kinnitatud HIV-positiivse diagnoosiga ja 86 protsenti neist on kohustatud regulaarselt ravimeid võtma, et sellega oma eluiga pikendada. Samas ei ole kohustust minna kohaliku arstikeskusesse abi saama, sest vaatamata ametlikule statistikale, et riigis on suur enamik elanikest kristlased, valitseb tegelikkuses jätkuvalt sügav usk kohalikku jumalasse ja maausu kohalikesse nõidadesse. Seetõttu loodetakse halva enesetunde puhul enamasti just nende peale ja arstikeskus unustatakse ära.

eSwatinis valitseb silmatorkav vaesus, vastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangutele  elab 39,7 protsenti elanikkonnast vähemaga kui üks USD päevas. Enamikku majapidamisi juhivad naised või alaealised. Sellist majanduslikku olukorda loetakse Maailmapanga ja ILO parameetrite järgi õõvastavaks.

Kuidas edasi minna? Kuningas on alustanud tasapisi, aga lootustandvalt väikeste muudatuste tegemist. Selgeks märgiks on aasta tagasi tööd alustanud valitsuse koosseis, kuhu ei kuulu vaid pärismaalased, nagu see oli varem, vaid ka äritaustaga valged. Säravaks näiteks on rahandusminister, kellel on ärikogemused ja kes samas on ka selge sõnaga. Ta on ilustamata rahvale rääkinud riigi tegelikust olukorrast ja ka võimalustest edasiminekuks. Enamikule kodanikest tähendab hetkeolukord siiski vaesuse süvenemist.

Teisalt avaldati ka teade maksude järjekordsest tõusust ja avaldus riigi suutmatusest maksta rahalist abi. Siiski jääb lootus, et ministri plaanid on populaarsed ka kuninglikus ringkonnas,  sest see tähendaks paremat arusaamist riigi probleemidest. Tulevik võiks hea kliimaga riigis kätkeda suuri võimalusi turismile ja teistele majandusharudele. Mis kaalub mille üles, kas industrialiseerimine või tuhandete aastate vanune etniline kultuur?

Kategooriates: PaberväljaanneSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar