aprill 17, 2015

Elu Euroopa serval ja sellest teisel pool

AFP/Scanpix

Eestile kui Euroopa ühele piiririigile peaks minema korda, missugused sündmused leiavad aset Euroopa servadel ja ka teisel pool servi. Lõunas Euroopa ääres olev Kreeka on olnud Euroopa Liidu murelaps juba aastaid, kuid veelgi raskem on Euroopat ette kujutada ilma Kreekata. Hellase mured tähendavad tegelikult peavalu kogu Euroopale ja seda juba ajaloolistel põhjustel, on värske raamatu „Majanduslik inimene ja poliitiline loom“ autor Hardo Pajula veendunud.

Meist põhjas, teises Euroopa piiririigis Soomes seisavad ees valimised. Kui neli aastat tagasi tekitasid põhjanaabrite juures poliitilise maavärina põlissoomlased, siis praegu tundub fööniksina tuhast tõusvat Keskerakond. Miks ja kuidas, sellest kirjutab Soomes kaua elanud ajakirjanik Tarmo Virki.
Ja nagu ikka, ei pääse me mööda oma idanaabrist Venemaast. Selleks, et mõista hübriidsõja olemust, ei piisa üksnes sõjaliste aspektide tundmisest, arvab Ameerika Ühendriikide merejalaväe kolonel William Nemeth. Tuleb tunda ka riiki, kust hübriidsõda tuleb.
„Hübriidsõja põhjalikuks mõistmiseks tuleb mõista ajaloolisi, sotsiaalseid, kultuurilisi, poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi aspekte. Seepärast eeldab hübriidsõja mõistmine teadmisi ühiskonnast, milles on sündinud hübriidne sõjavägi ja selle strateegia. Sellise teadmiseta on raske aru saada „suurest skeemist” ja selle üksikasjadest ning järelikult ka keerulisem välja töötada tõhusaid vastumeetmeid. Tõhusaks vastuastumiseks hübriidsõjale tuleb vastu astuda hübriidsele ühiskonnale endale,“ kirjutab ta.
Krimmi okupeerimine ja annekteerimine Venemaa poolt eelmisel aastal muutis põhjalikult olukorda Mustal merel. Missugused on jõuvahekordade muutused, sellest annab ülevaate Hudsoni Instituudi vanemteadur Richard Weitz.
Hiina ja Venemaa vastuolulisest partnerlusest kirjutab välisministeeriumi diplomaat Mare Tropp. Tema sõnul toimivad Vene-Hiina suhted vähemalt niikaua, kuni Venemaad juhib president Vladimir Putin. Aeg pärast seda pole Kremlile enam nii tähtis.
Eesti ajakirjanduses pole just kuigi tihti juttu Indiast. Nüüd üritab Diplomaatia vähemalt osaliselt seda viga parandada. Riigiteaduste doktorant Madli Tikerpuu vaatleb võimalusi, kuidas välisinvestorid võiksid meist kultuuriliselt väga erineva India turule pääseda. See on raske, kuid mitte võimatu, on ta veendunud.

Kategooriates: Paberväljaanne

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar