veebruar 16, 2018

Eesti Vabariigi 100 aastat

VILJANDI, EESTI, 23AUG17 Heinapallid. Viljandist umbes kümmekond kilomeetrit Võhma poole sõites püüavad paremat kätt maantee ääres Kile ja Võistre bussipeatuste vahel pilku veerandsada rahvusvärvides silorulli, mis moodustavad Eesti vabariigi lipu koos sajanda sünnipäeva logoga. Idee sai alguse põldu hariva põllumajandusettevõtja Arvo Rohtla 55. sünnipäevast . „Sõber kinkis mulle värvilist rullikilet ning sai kokku lepitud, et teen sellest midagi põllu peale,“ rääkis Rohtla. „Pidasime siin aru ja tulemuseks sai siis selline kingitus vabariigi sünnipäevaks. Pärast küll vaatasin, et ehk oleks pidanud kõrgema koha peale tegema.“ Rohtla lubas, et rahvusvärvides silorullid jäävad praegusesse asupaika vähemalt kevadeni. ELMO RIIG/SAKALA
VILJANDI, EESTI, 23AUG17 Heinapallid. Viljandist umbes kümmekond kilomeetrit Võhma poole sõites püüavad paremat kätt maantee ääres Kile ja Võistre bussipeatuste vahel pilku veerandsada rahvusvärvides silorulli, mis moodustavad Eesti vabariigi lipu koos sajanda sünnipäeva logoga. Idee sai alguse põldu hariva põllumajandusettevõtja Arvo Rohtla 55. sünnipäevast . „Sõber kinkis mulle värvilist rullikilet ning sai kokku lepitud, et teen sellest midagi põllu peale,“ rääkis Rohtla. „Pidasime siin aru ja tulemuseks sai siis selline kingitus vabariigi sünnipäevaks. Pärast küll vaatasin, et ehk oleks pidanud kõrgema koha peale tegema.“ Rohtla lubas, et rahvusvärvides silorullid jäävad praegusesse asupaika vähemalt kevadeni. ELMO RIIG/SAKALA

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev annab võimaluse mõtiskleda vabariigi käidud tee üle ja heita ehk pilk ka tulevikku.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev annab võimaluse mõtiskleda vabariigi käidud tee üle ja heita ehk pilk ka tulevikku.

Diplomaatia tahab juubeliaastal lisada sellesse arutellu oma tagasihoidliku panuse. Professor Rein Taagepera võrdleb Eesti saatust saja aasta jooksul Läti ja Leedu omaga. „Nad paistavad nii samalaadsed, et kui inglise keeles kirjutan „Baltic states” väikese s-iga, siis mu automaatne keelekorrektor teeb sellest ekslikult suure S-iga „Baltic States”, just nagu oleks tegu USA-taolise Balti föderatiivriigiga. Jah, nii need üldjooned paistavad väljast – ja seestpooltki,” kirjutab Taagepera Baltimaade kohta.
Poliitikateadlane Maria Mälksoo ja ajaloolane Kaarel Piirimäe avavad Eesti iseseisvusaja ajaloolist tausta maailmas.
Professor Eero Medijainen kirjutab, kuidas tegelikkuses polnud USA presidendi Woodrow Wilsoni rahvaste enesemääramise idee mõeldud Baltimaade kohta. „Wilson ei kasutanud oma kõnedes ja kirjutistes rahvusliku enesemääramise (national self-determination) mõistet. Ta rääkis elanike (people) õigusest valida endale demokraatlikul teel sobiv valitsusvorm (form of government),” ütleb Medijainen.
Ajaloolane Magnus Ilmjärv annab ülevaate Eesti valikuist saatuslikel aastail 1939-1940. „Seega oli Balti riikide iseseisvuse hääletu kaotus ja täielik tasalülitamine pikema protsessi tulemus, mitte aga väljapääsmatust olukorrast – ainult Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest – tulenenud sundkäik,“ on Ilmjärv veendunud.
Sisekaitseakadeemia rektor Katre Raik pakub välja oma visiooni Narva ja sealsete venelaste järgmise 100 aasta kohta. „Üks on kindel – ka 100 aasta pärast on Eesti piirilt, euroopaliku kultuuri väravast, Tallinna 210 ja Peterburgi 140 kilomeetrit,” ütleb ta.
Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur annab ülevaate Eesti majanduse arengust 100 aasta jooksul.
Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill kirjutab Eesti Kaitseväe arengust. „Pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist 24. veebruaril 1918 hakati rahvusväeosi nimetama Eesti sõjaväeks,” meenutab ta.
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski toob välja Eesti diplomaatia peamised sõlmkohad viimase saja aasta jooksul. „Ent kui vaadata tagasi 100 aastale, siis näeme, et Eesti diplomaatia peab olema suunatud meie iseolemise tagamisele. Olema dünaamiline,” kirjutab ta.
Diplomaatia on avaldanud ka tervitused mõne naaberriigi endiselt riigijuhilt.