Eesti on kaugemal veel
„Jaapan on kaugel / Eesti on kaugemal veel / ütlevad tuuled” – nii kõlas poeet Juhan Viidingu tuntud haiku, mis on kirjutatud ammu enne, kui siin arutati globaliseeruva majanduse või lääne-ida mõjuvõimutasakaalu muutuste üle.
Jaapan on endiselt eestlaste jaoks suhteliselt kaugel. Sõidame seal tehtud autodega, kasutame Jaapani tehnikat ja tunneme kaasa sealsetele maavärinaohvritele, aga Jaapanis toimuv ei tundu siin toimuvat oluliselt mõjutavat. Teisiti on lugu Jaapanilegi peavalu tekitava naabri, geograafiliselt meile ühtviisi kauge Hiinaga. Hiina võlub, ärritab ja hirmutab. Hiina tõusust räägitakse palju, ehkki keegi ei tea veel täpselt, mida see ülejäänud maailmale tähendab. Hiinlased on mitmel pool maailmas endale vaikselt mõjuvõimu ostnud juba aastaid, nüüd esmakordselt pöörab majandusraskustes olev Euroopa lootusrikka pilgu hiinlaste järjest paisuva rahapunga poole.
Samal ajal on Hiina endiselt kaugel demokraatiast, ta ei tunnista sõnavabadust ega poliitilisi õigusi. Tiibeti olukorra pärast tunnevad inimõiguslased jätkuvalt muret. Läänele on dalai-laamast saanud omamoodi lakmuspaber väärtuspõhise ja realistliku välispoliitika piirmail; meilgi tekitab vaidlusi – mitte just oluliselt erinevaid võrreldes suhtumisega lähemal idas asuvasse naabrisse –, kuivõrd inimõiguste meeldetuletamine on pisiriigile suure partneri puhul sobilik ja kuivõrd hiiglase „teistsugust arusaama” maailmast ja inimväärikusest tuleks heade suhete säilitamise nimel austada.
Hiina ja laiemalt Aasia tõusu ning vastavalt USA ja Lääne mõjuvõimu suhtelisse vähenemisse suhtutakse mitut moodi. On neid, kes tuletavad meelde, et mõõtes SKTd inimese kohta on Hiina endiselt Läänest kaugel maas ja järele jõudmiseks läheb veel palju aega. Majandusinfo läbipaistvuse olulisust rõhutav majandusanalüütik Hernando de Soto tuletab meelde, et tegelikult ei või me isegi kindlad olla Hiinast tulevate andmete õigsuses. Samal ajal kasvab mitte ainult Hiina majandus, vaid ka suure riigi enesekindlus.
Nagu meenutab muuhulgas Francis Fukuyama oma uusimas raamatus, on Hiina olnud läbi ajaloo arvestatav suurjõud, ehkki maoism on ta meie ajaks marginaliseerinud. Me ei ole harjunud mõttega, et ajalugu vormub ka meie eluajal. Eeldame, et kõik varasem on olnud vaid tee tänaseni, aga arengu jätkudes muutub edasi ka maailma tasakaal. Seda hoolimata sellest, et omaenda vaatenurgast vaadates jääme me alati maailma keskpunkti.
Seotud artiklid
Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Informatsiooni Põhja-Korea sõdurite võimalikust saabumisest rindele hakkas kõigepealt levitama Ukraina sõjaväeluure, tehes seda neile iseloomuliku üldistusastmega ja rõhutades sündmuse kriitilisust. Sõjas oleva organisatsiooni puhul mõistetav teguviis, kuid tavalisele meediatarbijale ehk liiga paanikattekitav.
India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor: kuidas rakendada selle potentsiaali Eesti kasvuks
2023. aastal ratifitseeriti G-20 tippkohtumisel Delhis auahne taristualgatus: India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor (ILEK). Selle ulatusliku raudtee ja mere kaudu loodava võrgu eesmärk on parandada Euroopa, Lähis-Ida ja India majanduslikku seotust ja transpordiühendusi, mille jaoks on algatusse kaasatud EL, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja USA. Oma potentsiaali täielikul rakendamisel juhatab ILEK sisse märkimisväärse geopoliitilise muutuse, kuna tänu sellele suureneb piirkondlik agentsus ja väheneb sõltuvus Hiina taristuinvesteeringutest.
Punase mere kriisi esimene aasta
Eelmise aasta 19. oktoobril algas Punase mere kriis, kui Iraani toetatud huthide liikumine, mis on 2014. aastast kontrollinud suurt osa Jeemeni territooriumist Punase mere ääres, võttis sihikule Punast merd läbivad laevad. Huthid nõuavad, et Iisrael lõpetaks aktiivse sõjategevuse Gazas. Rahvusvaheliselt on kriis oluline, sest sõjaline konflikt Punasel merel mõjutab otseselt Suessi kanali tegevust ning selle kaudu ülemaailmselt kaubandust, majandust ja riikide poliitilisi suhteid.
Tobias Nurmsalu: Eesti-Jaapani suhted ja potentsiaal nende arendamiseks
Väikeriikidel, näiteks Eestil, on rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse saavutamiseks harva võimalust kasutada „kõva jõu” ehk otsese poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu vahendeid. Seetõttu on tähtis olla globaalsel plaanil esilekerkiv, silmapaistev – omandada mõjuvõimu „pehmet jõudu“ kasutades ehk arendada võimekamate riikidega diplomaatilisi suhteid.
Punane kaart igale kodanikule ehk Põhja-Korea filmitööstusest Brigitte Weichi “Neli, viis, kuus” näitel
Kui süsteemikriitilisi filme on Põhja-Koreast tehtud lugematul arvul, siis vähe on selliseid lääne filme, mis on tehtud koostöös Põhja-Korea enda filmitööstusega. Üks selline on Austria režissöör Brigitte Weichi linateos “Neli, viis, kuus” (“... ned, tassot, yossot …”), mis räägib Põhja-Korea jalgpallinaiskonnast. Diktatuuri argielu kujutav film on ilmekaks näiteks, kuidas Põhja-Koreas ei imiteeri mitte kunst elu, vaid elu kunsti.
Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.