august 15, 2019

Eesti globaalsel areenil

EPA/Scanpix

Augustikuu Diplomaatia on suures osas pühendatud Eesti saamisele ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Pole kahtlust, et Julgeolekunõukogu liikmesus annab Eestile senisest suurema võimaluse kaasa rääkida globaalsetel teemadel ja suhelda seni meist kaugel asuvate ja meile vähe tuntud riikidega. See on suur väljakutse meie diplomaatidele ja poliitikutele.

Mida ÜRO Julgeolekunõukogu endast kujutab, sellest kirjutab diplomaat Margus Kolga. Välisministeeriumi asekantsler Paul Teesalu avab Eesti teekonna tagamaid teel Julgeolekunõukokku ja kirjutab ka Eesti plaanidest sellel globaalsel areenil. „Sooritus Julgeolekunõukogus muudab Eestit küpsemaks, kogenumaks, ettenägelikumaks, ka maailmas tuntumaks. See suurendab meie sõprade ringi ja aitab ka suhted vanade sõpradega viia uuele tasemele,“ on Teesalu veendunud.

Diplomaatia intervjuu Vene vaatleja Dmitri Treniniga näitab Venemaa vaadet Julgeolekunõukogus toimuvale. „ …põhimõtteliselt on JNi roll jäänud samasuguseks, kui see oli külma sõja ajal. Selle vahega, et kui 20. sajandil omasid põhimõttelist tähtsust Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu positsioonid, siis nüüd on nendeks Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina omad,“ arvab Trenin.

Venemaa on nn Suures isamaasõjas saavutatud võidu tähistamisel uue vindi peale keeranud, arvab väliskommentaator Toomas Alatalu. „Et mitmed olulised Molotovi-Ribbentropi paktiga sünnitatud Teise maailmasõja aegsete riikide/rahvaste rivistuste ja ümberrivistustega kaasnenud probleemid pole tänaseks saanud paljude silmis õiglast lahendust, läheb vaidlus sõjaajal toimunu selgitamise/hindamise üle edasi,“ kirjutab ta.

Vaatleja Heino Ainso tõmbab Vene-Saksa koostööst rääkides paralleele ajalooga. „Peale Esimest maailmasõda hakkas Nõukogude Liit oma sõjalist potentsiaali üles ehitama Saksa tööstuse abiga. Nüüd teeb Putin sedasama,“ nendib Ainso. „Putin tahab tõsta Venemaa jällegi arvestatavaks sõjaliseks suurjõuks ning Saksamaa seevastu pürib saama majanduslikuks suurjõuks.“

Lähis-Ida uurija Üllar Peterson kirjutab arengutest Süürias. Aimar Ventsel ja Erkki Bahovski lugesid uusi raamatuid rahvusvahelise poliitika kohta.

Kategooriates: Paberväljaanne