Diplomaatilised suhted uue aastasaja lävel

Aastal 2021 tähistame rea riikidega väärikat juubelit – ametlike diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Suhete sisseseadmine algas juba varem, kuid ametlikult jõudis Eesti de jure tunnustamise ja diplomaatiliste suhete sõlmimiseni paljude riikidega just 1921. aastal. 1920. aastal oli meid tunnustanud näiteks Soome ja aasta lõpus Poola, 26. jaanuaril 1921 tunnustasid meid Entente’i riigid, peatselt Põhjamaad, ning neile lisandus sama aasta jooksul mitmeid riike. Iga lisanduv riik selles reas vajutas Eesti Vabariigi kontuurid tugevamalt maailmakaardile.

Nagu ikka tähtpäevad, on ka diplomaatiliste suhete ümmargune juubel sobiv hetk korra seisatada ja heita pilk käidud teele, et siis suunata pilk taas meie ees seisvale rajale.

Sajandipikkune lõuend

Diplomaatiliste suhete sajandipikkune lõuend on alati paljude kangaloojate töö vili. Selle värvilist lõime loovad ühiselt riigi kõrgetasemelised esindajad, diplomaadid, ettevõtjad, kunstnikud, teadlased, igaüks meist. Siiski on riikidevaheliste sidemete hoidmisel ja tihendamisel eriline koht klassikalisel diplomaatial. Visiidid, kohtumised, vestlused, kokkulepped ja ühised algatused – see kõik annab vajaliku raamistiku meie eesmärkide elluviimisele koos teiste riikidega.

Kahepoolseid suhteid täiendavad ja kinnistavad mitmepoolsed liidud. Järjest tihedamate ühendustega maailmas suureneb sõltuvus üksteisest. Paljudele tänapäeva katsumustele – näiteks kliimamuutused või Covid-19 pandeemia – ei saa ükski riik leida eraldiseisvalt oma lahendust. Väärtustades kahepoolse suhtluse kõrval multilateraalset diplomaatiat, on Eesti aktiivne liige paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides. Erilisel kohal on Euroopa Liit ja NATO – liidud, mis põhinevad sarnastel väärtustel, maailmakäsitlusel ja eesmärkidel. Tihendades kahepoolseid sidemeid Euroopa Liidu ja NATO riikidega, tugevdame ka neid meile olulisi liite.

Siiski on riikidevaheliste sidemete hoidmisel ja tihendamisel eriline koht klassikalisel diplomaatial.

Iga riigiga koos käidav tee on meile eriline ja oluline. Järgmistele aastaringidele vastu minnes riigiti kesksed teemad varieeruvad, samas näeme siin ka korduvaid mustreid. Märksõnad nagu julgeolek, digi, küber ja kliima jooksevad juhtlõngana läbi suhete arendamisel mitmete riikidega. Siinkohal vaid mõned näited.

Paljude riikidega, eriti liitlaste puhul NATOs, on kahepoolses koostöös üks olulisi teemasid julgeoleku- ja kaitsekoostöö. Euroopa riikidest on see tähtsal kohal suhetes Ühendkuningriigiga, kes on Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks. Väga hea koostöö on meil siin näiteks ka Prantsusmaaga, kes on mitmel korral panustanud Eestis paiknevas lahingugrupis ning kellega koos oleme omakorda osalenud terrorismivastastel operatsioonidel Aafrikas Saheli piirkonnas.

Lisaks aktiivsele osalusele rahvusvahelises küberkoostöös, sealhulgas ELis ja NATOs, arendab Eesti kahepoolset küberjulgeoleku alast koostööd oluliste liitlastega.

Ühendused annavad alati uusi võimalusi – olgu selleks koos Läti ja Leeduga Rail Baltica ehitus, elektrivõrkude sünkroniseerimine või gaasiühenduste loomine.

Läbiv teema digi

Üheks läbivaks teemaks Eestile suhetes teiste riikidega on vastastikune huvi koostöö arendamise vastu digiteemadel. Eesmärgiks on siin lihtsustada eri toiminguid inimestele ja anda ettevõtetele võimalus digitaalse majanduse, sealhulgas andmemajanduse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada. Eesti kogemuse vastu digilahenduste kasutusele võtmisel tunnevad huvi eri riigid, oluline dialoog on siin kujunenud näiteks Saksamaaga, aga ka mitmete teistega. Digiretsepti vastastikune tunnustamine Eesti ja Soome vahel, aga ka Eesti ja Portugali vahel on heaks näiteks sellest, kuidas geograafiline kaugus tänapäeva tehnoloogilise arengu juures olulisust kaotab.

Eesti kogemuse vastu digilahenduste kasutusele võtmisel tunnevad huvi eri riigid, oluline dialoog on kujunenud näiteks Saksamaaga.

Kestva elukeskkonna tagamisel ja kliimamuutustega võitlemisel on vaja üleilmset tegutsemist tulevikutehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtmisel. Taastuvenergia osakaalu suurendaksime koostöös Põhjala ja Balti riikidega Läänemeres tuuleparke luues.

Suhteid riikide vahel – nagu inimsuhteid – peab hoidma ja ühiselt arendama. Vaja on eesmärgipärasust ja sihikindlust, aga ka loomingulisust. Diplomaatia on 100 aasta jooksul oma vormides küllalt palju muutunud – oma tugeva jälje on jätnud internet, sotsiaalmeedia ning praegu on Covid-pandeemia harjutanud meid video-diplomaatiaga. Keskne eesmärk jääb aga samaks. Ka järgmise 100 aasta sees tegutseme selle nimel, et koostöö- ja liitlassuhete lõime veelgi tugevdada – et Eestil oleks alati sõpru, kellele kindel olla ja kellega koos ühiseid eesmärke ellu viia.