Diplomaatia ja majandus. Kas Eesti välispoliitika toetab välismajandust?

Etteantud ja laiapõhjaliste teemade käsitlemisel on alati see nüanss, et paratamatult on vaatenurgad subjektiivsed; üht, õiget ja lõpuni tõest ning samal ajal kõikehõlmavat on väga raske, kui mitte võimatu tekitada. Alljärgnev on isiklik vaatenurk.

Alustuseks korrigeeriks lähenemist. Eestil ei ole välismajandust. On üks majandus ja see on üleilmastumise keskel sedavõrd tihedalt muu maailmaga seotud, et me ühest küljest võtame seda loomulikuna ja teisest küljest ei pane tavaliselt tähelegi. Meie väliskaubanduse (kaupade ja teenuste) ekspordi suhe sisemajanduse koguprodukti on kaheksa kümnele, kaks korda kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Seesama Euroopa keskmine aga näitab, et iga seitsmes töökoht on seotud ekspordiga, järelikult meil vastavalt iga kolmas-neljas töökoht. Et kaupu ja teenuseid väljamaale müüa, peame osa vajalikust sisse tooma, sest kõike me ise ei suuda toota, ja sealt tekib jälle lisatöökohti. Võtame asjaolu, et me tarbime imporditud kaupu ja suurema osa siin toodetud kaupadest ja teenustest peame edukaks olemiseks jälle mujale müüma, üsna igapäevasena, oleme integreerunud maailmamajandusse palju enam kui mitmed teised riigid. Kõige selle tõttu ja silmas pidades tulevikku vaatavaid trende on meile kindlasti kasulikum mitte tõmmata kunstlikku piirjoont sise- ja välismajanduse vahele. Võiks ka küsida, millal te poes vaatasite kaubapakendilt, kus toode on valmistatud. Toidukaupade puhul on „Eelista eestimaist“ isegi soositud, aga enamik muu meie tarbitavast on importkaup. Suurtest arvudest rääkides veel – igas kuus ekspordime me riigist miljardi euro väärtuses kaupu ja varsti ligi poole miljardi väärtuses teenuseid.

Riikidevahelised suhted on aegade algusest lisaks poliitilistele suhetele toetanud ka vastastikust majanduslikku läbikäimist. Ajalooliselt on see enamasti olnud seotud kaubandusega, aga tänapäeval on piiriüleste suhete diapasoon palju kirjum. Mängu on tulnud investeeringute soodustamine ja maale meelitamine, turism, tehnoloogiavahetus, teenustekaubandus ja osalemine riigipiire ületavates tarneahelates. Institutsiooniliselt on pildil erinevad rahvusvahelised organisatsioonid, erialaliidud, kohalikud omavalitsused (linnadevaheline koostöö), vabakondlikud sidemed ja kõrgkoolidevahelised suhted. Mõlemad nimekirjad on muidugi märkimisväärselt pikemad, nagu ka eri koostöövormid. Käsitledes Eesti diplomaatiat kui saatkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures olevate alaliste esinduste võrgustikku, kes vahendavad traditsioonilisi suhteid riikidega, võib väita, et ükski meie välisesindus ei jää kõrvale majandussuhete edendamise ülesannetest. Osal välisesindustel on majandust soodustavad tegevused lihtsalt enam esiplaanil kui teistel.

Väikese ja avatud majandusega riigina on Eestil välismajandussuhteid üle 170 riigiga. Mullune väliskaubandusstatistika väidab, et me eksportisime oma kaupu 175 riiki ja importisime 135 riigist. Kui mitte muud, siis näitavad need kaks numbrit, et me oleme üsna hästi integreerunud globaalsesse majandusse, nagu ka seda, et globaalsed väärtusahelad toimivad ka nõnda väikeste majanduste puhul nagu Eesti. Samas pole mõtet end lasta nendest suurtest arvudest ja laiast geograafiast väga palju eksitada – me ei ole piisavalt suured, et olla globaalsete huvidega, ja kuigi me sõltume üleilmsetest trendidest ja väikese ühiskonnana ehk tunnetame neid intuitiivsemalt kui paljudki suuremad, enam sissepoole vaatavad majandused, on meie majandushuvid lõviosas keskendunud lähinaabrusesse. Oleme väga tihedalt seotud Põhjala ja Baltimaadega, ka idanaabriga, ning edasi ELiga ja sellest väljapoole jäävate Euroopa riikidega. Kaugemad turud on otseste partneritena vähemtähtsad, kuigi ühelt poolt globaalsed majandusjõud, nagu USA ja Hiina, siiski esikümnes on, nagu on ka meil oma ettevõtteid, kelle välismajandussidemetest üsna suur osa mõnes esmapilgul eksootilises riigis realiseerub. Siin kehtib põhimõte, et kauguse kahekordistudes vähenevad majandussuhted kaks korda ja viimase 25 aasta trend vaid toetab seda – lõviosa meie otsestest majandushuvidest realiseerub umbes 1500 km raadiuses.

Eestil on praegu 46 välisesindust ja kõik nad juhinduvad oma töös ka Eesti majandushuvide edendamise kohustusest.

Laias laastus jaguneb diplomaatiline majandussidemeid toetav tegevus kaheks: multilateraalne ehk mitmepoolne ja bilateraalne ehk kahepoolne. Kõige kaugemast ja laiahaardelisemast alustades võib esmapilgul tunduda, et ÜROl või IMFil ei ole välismajandusega suurt pistmist, aga see pole nii. Rahvusvahelistes organisatsioonides töötatakse välja globaalseid reegleid, standardeid ja üldtunnustatud norme, mis igapäevaselt määravad meie elu kodanikena ja mõjutavad meie majandust ja iga firma toimimist kaugelt enam, kui me seda vahetult tajume.

Meie väliskaubanduse (kaupade ja teenuste) ekspordi suhe sisemajanduse kogutoodangusse on kaheksa kümnele, kaks korda kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Seesama Euroopa keskmine aga näitab, et iga seitsmes töökoht on seotud ekspordiga, järelikult meil vastavalt iga kolmas-neljas töökoht.

Väikese riigi ja majandusena on Eesti reeglitepõhise maailmakorralduse toetaja (alternatiivne jõupõhisele lähenemisele) ja meile on äärmiselt tähtis, et see korraldus oleks rahvusvahelise õigusega vastavuses. Multilateraalsetes reeglites kokkuleppimine on paraku üsna aeglane protsess, tihti tehakse otsused konsensuse põhimõttel ja sestap ei pruugi asjade ajaline kulg alati meile meeldida, oleme ju ise harjunud olema oma reageeringutes palju kiiremad. Ometi pole sellel tegevusel, mida Eesti diplomaadid, ametnikud ja poliitikud reeglite väljatöötamisel rahvusvahelistes organisatsioonides igapäevaselt teevad, alternatiivi. Ainult nii saame me seista oma huvide eest, olla kursis ning mõjutada protsesse, mille tagasiside meie ühiskonnale võib teoks saada alles aastakümnete pärast. Majandusega tegelevatest organisatsioonidest tasub siinkohal mainida ÜROd (nii New Yorgi peakorterit kui ka esindust Euroopas Genfis), OECDd, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, IMFi, Maailmapanka. Vähemtähtsad pole ka Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO või Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO. Kõiki globaalse liikmeskonnaga rahvusvahelisi organisatsioone, mille liige Eesti on, ei ole võimalik üles lugeda, aga kindalt võib väita, et nende tegevus, nagu ka meie diplomaatide tegevus nende juures või riigiametnike lähetused vastavatesse töögruppidesse või konverentsidele, on Eesti majandust toetav protsess.

Multilateraalne, kuigi enam regionaalse fookusega, on nüüdses liigituses ka meie liikmesus ja tegevus Euroopa Liidus. Juuli esimesest päevast võtame Maltalt pooleks aastaks ja ajaloos esmakordselt üle ELi juhtriigi rolli, hakkame vastutama kõigi liikmesriikide ühishuvide koordineerimise ja kõlamise eest. Euroopa Liidus toimub töö enam kui 250 erinevas formaadis ja kui seni saime meile vähemtähtsaid valdkondi deprioriseerida, siis pooleks aastaks peame me neid kõiki juhtima. Päris kindalt võib öelda, et valdav enamik neist töögruppidest avaldab oma tegevusega Eesti majandusele mõju. Kuskilt on kõlama jäänud hinnang, et enam kui 2/3 ELi rahvusriigi parlamendi seadusandlikust tegevusest on viisil või teisel seotud üleeuroopaliste normidega. Valdav enamik Eesti riigiaparaadi igapäevastest tegemistest on tihedalt seotud ELi küsimustega. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda suure bürokraatiana, teisalt saab mitme EList välja jäänud, aga meist suurema riigi näitel väita, et üksinda ja eraldiseismine pole lõppkokkuvõttes oma riiklike huvide seisukohast kindlasti parem variant, eriti mitte väikeriigile. Äsja alanud Brexiti protsess annab selles dimensioonis kindlasti palju mõtteainet.

Diplomaatilise inimressursi vaatenurgast võib kindalt väita, et enamik meie diplomaate toimetabki igapäevaselt just multilateraalsetel tasanditel, suurim Eesti välisesindus on meie alaline esindus ELi juures Brüsselis.

Siin kehtib põhimõte, et kauguse kahekordistudes vähenevad majandussuhted kaks korda ja viimase 25 aasta trend seda vaid toetab – lõviosa meie otsestest majandushuvidest realiseeruvad umbes 1500 km raadiuses.

Meie majandushuvidega on seotud ka arengukoostöö. Esiteks aitame me oma võimaluste piires teisi, meist vaesemaid riike, ja ühtlasi saame nendega suheldes kogemusi tavadest, oludest ja käitumisest arenevates ühiskondades, millest on omakorda abi ja tuge otsesemate vastastikku kasulike ärisidemete loomisel.

Vaatenurgast sõltub – kui välismajandust vaadata ühe või teise Eesti ettevõtte pürgimusena müüa oma tooteid ja teenuseid väljapoole koduriigi piire või saada välismaa pankadelt või investoritelt lisafinantseeringuid, taandub diplomaatiline tegevus kõrvaltvaatajale üsna kergesti kahepoolseks toimetamiseks ja lihtsaks küsimusepüstituseks –, kas Eestil on riigis X või Y saatkond (või äärmisel juhul konsulaat) ja kui, siis mida see saatkond teeb Eesti majandushuvide edendamiseks. Lähiriikides enamasti on saatkond ja ka konsulaadid. Viimased küll tegelevad peaasjalikult kodanike muredega, aga asjaolu, et konsulaadid viisasid väljastavad, mõjutab väga otseselt Eestisse suunduvat turismivoogu ja seeläbi ka meie teenusteeksporti – see on välismajandus 100 protsenti. Ajapikku oleme suutnud rajada oma välisesindused ka kaugematesse riikidesse – oleme esindatud Põhja-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Austraalias.

Tagasi tulles meie väliskaubanduse geograafia juurde – Eestil ei hakka kunagi olema saatkondi ja diplomaate kõigis partnerriikides, aga juba täna oleme diplomaatiliselt esindatud peaaegu kõigis meile majanduslikult tähtsamates riikides. Kui mitte alaliselt kohapeal, siis vähemasti kaasakrediteeringuga. See kõik tähendab kõige kõrgemal poliitilisel tasandil kontakte asukohariigis, nende arengute ja suundumuste jälgimist, millest Eesti majandus kasu saab lõigata. Paljudesse riikidesse, mis meie ettevõtetele huvitavana tunduvad, ent kus diplomaate kohal pole, organiseerime me ühes oma koostööpartneritega – eelkõige Kaubandus-Tööstuskojaga – regulaarselt Eesti ärihuvidest tulenevaid ärimissioone.

On selge, et aina globaliseeruvas maailmas, kus meie enda majandus põhineb valdavalt eraalgatusel, ning aina kasvavas infovoos on diplomaatia roll viimastel aastakümnetel muutunud samavõrd kui muu meid ümbritsev keskkond. Majandus ja ettevõtted toimetavad ärisidemete sõlmimisel paljuski omasoodu, ilma riigi abita, ja sellest lähtuvalt on ka diplomaatia pidanud muutuma. Meil ei ole kindlasti võimalusi teada kõiki ja kõigest nende riikide kohta, kus me kohal oleme, küll aga on meil konkurentsieelis muude infokanalitega võrreldes selles, et Eesti diplomaadid elavad ja töötavad teises riigis pikemat aega (3–4 aastat), nad tunnetavad sealset keskkonda, kultuuri ja majandust eestlasena ja oskavad selle põhjal soovitusi anda. Teiseks on diplomaadid ametnikud, kes seaduste kohaselt, aga ka kutsumuselt on väljas oma riigi huvide eest. Kõik Eesti saatkonnad ja esindused peavad tegelema ja tegelevadki Eesti majandushuvide kaardistamise ja esindamisega. Praktika näitab, et mida kaugemad maad ja kultuurid, seda keerulisem on keskmisel Eesti ettevõttel seal edukas olla. Liigagi tihti võetakse saatkonnaga ühendust alles siis, kui on vaja sassi läinud ärisuhteid lahti harutada. Majandusinfo kogumine ja vahendamine ning kontaktide loomine, riigi üldise maine loomine ja hoidmine on diplomaatide igapäevased tegevused. Siinkohal on mõistlik üles kutsuda Eesti firmasid aktiivsemalt saatkondade ja ka välisministeeriumi peamajaga proaktiivselt suhtlema. Piiratud ressursside tingimustes toimetavad nii ettevõtjad kui ka diplomaatia, seetõttu on tähtis efektiivsus.

Praktika näitab, et mida kaugemad maad ja kultuurid, seda keerulisem on keskmisel Eesti firmal seal edukas olla. Liigagi tihti võetakse saatkonnaga ühendust alles siis, kui on vaja sassiläinud ärisuhteid lahti harutada.

Kodutöö on välismajanduses, kui ettevõte peab plaani välisturgudele minna, kriitilise tähtsusega, kuigi jäämäe veealune osa. Tihti seda alahinnatakse ja sageli ei pöörata ettevalmistustele piisavalt tähelepanu. Kui soovitustest rääkida, siis näeme, et (välis)majanduses uuele tasemele jõudmiseks oleks hädatarvilik, et meie firmad saadaks neid huvitavatele turgudele ka oma töötajaid pikemateks perioodideks kohapealsete oludega tutvuma, end tutvustama ja suhteid looma. Isiklikud kontaktid ja iga ettevõtte spetsiifikast lähtuvad nüansid, mida diplomaadid ei valda, on edukaks rahvusvaheliseks toimetamiseks aina määravama tähtsusega ja neid ei saa lõpuni korvata riiklikud esindajad. Ses mõttes on ka diplomaatial omad piirid.

Kokkuvõtte asemel:

– Arvestades meie riigi ja majanduse suurust, asukohta ja ajalugu, oleme me maailmamajandusse suhteliselt hästi sisse sulandunud.

– Nii era- kui ka avaliku sektori ressursid on piiratud, edasiliikumiseks peame oma võimalusi paremini kasutama ja enam koostööd tegema.

– Välispoliitilised toimetamised toetavad kindlasti meie majandust, olles eelpostiks teistel turgudel ja kultuurides, aga ka osalisena läbirääkimistel ja otsustuste tegemisel, mis meie keskkonda väga palju määravad.