Brexit ja kaubandus ehk sujuva Euroopa lõpp

Kui Norra, Island ja Liechtenstein (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, välja arvatud Šveits, ehk EFTA3) kirjutasid suvel viimaks alla uuele vabakaubanduslepingule Ühendkuningriigiga, hingasid nad kergendunult. Leping olulise partneri ja liitlasega on aga ühtaegu nii võit kui ka kaotus.

Brexiti üks eesmärke oli saavutada vabadus sõlmida uusi kaubandusleppeid kõikjal maailmas. Näiteks tollitariifides on see end õigustanud, sest nüüd saab Ühendkuningriik leppida kokku nulltariife kõikide ELi-väliste riikidega. Siiski ei kaasne otsustusvabadusega automaatselt muutused. Seni on Ühendkuningriik suuresti kopeerinud ELi välistariife ega ole kehtestanud lihtsamat ja liberaalsemat süsteemi. ELi välistariifide ülevõtmine oli kiire lahendus, millega välditi lõputuid läbirääkimisi Maailma Kaubandusorgansatsioonis, kuid see on nüüd tulevikus enamiku kaubandusläbirääkimiste lähtepunkt.

Kui väikesed edusammud kõrvale jätta, sunnivad päritolureeglid ja regulatiivne kord tööstuskaubanduses sammu tagasi astuma. See tähendab, et kui Saksamaa ekspordib Ühendkuningriiki elektriauto, võib tal tekkida kohustus maksta kõrgeid tariife juhul, kui aku on toodetud Norras. Mõistagi külvab selline asi üleilmsetesse tarneahelatesse segadust. Tõendid annavad alust arvata, et tegemist on sihiliku valikuga, soodustamaks ELi-siseseid väärtusahelaid. Tööstuskaubanduse teiseks tagasilöögiks on kord, kus ravimitele, kemikaalidele ja teistele kontrollitavatele ainetele kehtib rahvuslik kontroll ja tõenäoliselt ka erinevad reeglid.

Siiski ei kaasne otsustusvabadusega automaatselt muutused. Seni on Ühendkuningriik suuresti kopeerinud ELi välistariife ega ole kehtestanud lihtsamat ja liberaalsemat süsteemi.

Kuna Norra ja Island kaitsevad oma põllumajandust, ei tulnud nulltariifide kehtestamine põllumajandussaadustele uues vabakaubanduslepingus kõne alla. Samas mereandide vabakaubandusest olid Island ja Norra vägagi huvitatud. Kahjuks põhjustas Ühendkuningriigi põllumajandussaaduste ja mereandide vastutasu nõue ummikseisu. Nendes sektorites jätkab uus vabakaubandusleping peamiselt Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kaubandusrežiimi.

Kuna ühised veterinaareeskirjad enam ei kehti, tulevad uued piirikontrollid. Selles vallas on ELi-Ühendkuningriigi kokkulepe selgelt liberaalne, võimaldades nulltariifide jätkumist, ometi on uued piirikontrollid juba kaasa toonud Ühendkuningriigi esmakaupade ekspordi vähenemise ELi ning see võib mõjutada ka EFTA3-Ühendkuningriigi kaubavahetust tulevikus.

Kuna Brexiti eesmärk oli „võtta tagasi kontroll“ ja taastada rahvusliku õigussüsteemi suveräänsus, on Ühendkuningriigil konservatiivne punane joon ühised eeskirjad. Seetõttu sisaldavad uued vabakaubanduslepped viiteid parimatele kavatsustele ja ühiskomisjone, mitte ühiseid reegleid, ning üsna vähe materiaalseid kohustusi.

Järelikult valdkondades, kus ELil/EMP-l on ulatuslikud ühised reeglid, on uued vabakaubanduslepped samm tagasi, sest siseturu sujuv toimimine asendub osalise liberaliseerimise ja parimate kavatsustega. Samas neis valdkondades, kus puudub ulatuslik ELi/EMP regulatsioon, võib EFTA3-Ühendkuningriigi lepe edu saavutada.

EFTA3 ja Ühendkuningriik on kaubanduspoliitika paralleelsusega saavutanud regulatiivsetes teemades teatava liberaliseerimise. Leppes on kaubanduspoliitika paralleelsust kasutatud näiteks vastastikuses tunnustamises, finantsteenustes ja andmekaitses.

Uued ELi-Ühendkuningriigi ja EFTA3-Ühendkuningriigi vabakaubanduslepped on laia haardega olulised verstapostid, mis kindlustavad pääsu turule ja majanduse lõimumise kõikide osapoolte huvides. Samas on need samm tagasi, asendades sujuva piirideta Euroopa asjaajamise rahvuslike eeskirjade, kontrolli ja üsnagi tõenäoliselt suurema bürokraatiaga. Brexit on ja jääb laboriks, kus katsetatakse kahe lähenemise erisusi. Arvestades loobumist Euroopa ühistest standarditest ja kinnitustest toodetele nagu ravimid, kemikaalid ja toit, on Brexiti mõju selgelt illiberaalne.

Samuti ilmneb, et Ühendkuningriigi uut kaubanduspoliitika vabadust koormab tugev ELi pärand. EFTA3-Ühendkuningriigi lepe on EMP tõttu äärmuslik näide ning Ühendkuningriigil võib olla kolmandate riikide suhtes rohkem vabadusi. Aeg näitab, kui kaugele Ühendkuningriik endiste ELi vabakaubanduslepete kopeerimisest jõuab.

Üks oluline Brexiti mõju väljendub selles, et kalapüügikvootide jagamine Norra ja Ühendkuningriigi vahel ei olnud 2021. aasta juulis endiselt otsustatud ning see mõjutab ka kvootide jagamist ELi ja Norra vahel. Selles vallas on Brexit pärast 30 aastat harmoonilist ELi ja Norra koostööd taas puhunud lõkkele vanad konfliktid.

EMP katab vaid osaliselt kaubandusest ja siseturust kaugemale ulatuvat koostööd ning ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimised käsitlesid ka lõimumise katkestamist valdkondades, mida EFTA3 läbirääkimised ei puudutanud. Ühendkuningriik jätkab osalust ELi teadusprogrammides, kuid on lahkunud teistest valdkondadest, kus EFTA3 riigid osalevad, näiteks tervishoid, ravimid, haridus.

Norra ja Islandi soovil jäi kalapüügikvootide eraldamine EFTA3 kaubanduskõnelustest välja, samas kui EL survestas teema sidumist. Nii et veel üks oluline Brexiti mõju väljendub selles, et kalapüügikvootide jagamine Norra ja Ühendkuningriigi vahel ei olnud 2021. aasta juulis endiselt otsustatud ning see mõjutab ka kvootide jagamist ELi ja Norra vahel. Selles vallas on Brexit pärast 30 aastat harmoonilist ELi ja Norra koostööd taas puhunud lõkkele vanad konfliktid. Tulevikku silmas pidades valitseb segane olukord ka uue Iiri piiri küsimuses, sest Põhja-Iirimaa on osa ELi siseturust, ning segadus peegeldub ka EFTA3-Ühendkuningriigi leppes. Isegi kui EFTA riikidele ei ole see kuigi oluline teema, on see siiski elevant elutoas, mis võib mõjutada tulevikus kaubandust ning tõsta veelgi Brexiti põhjustatud lõimumise vähikäigu hinda.