Brexit, Brexit, Brexit
Brexit tähendab Brexitit, on öelnud Briti peaminister Theresa May.
Diplomaatia ilmumise ajaks polnud veel päris selge, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil – nii, nagu näeb ette Lissaboni leping – või lükkub lahkumine edasi. Polnud ka selge, kas Ühendkuningriik lahkub ilma lepinguta või lepinguga. Esimene variant tundus märtsi algul tõele lähemal olevat. Igal juhul on lõviosa märtsikuu Diplomaatiast pühendatud Brexiti küsimusele.
Nii kirjutab Euroopa Komisjoni poolne Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier lahti komisjoni arusaama Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu keerulisest suhtest.
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski annab ülevaate ajaloolisest ja poliitilisest taustast, mis ümbritseb Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkuda. „Ent tasub meenutada eeldusi, mille põhjal Ühendkuningriik üldse otsustas Euroopa Ühendusse astuda. Need olid puhtalt majanduslikud. Teatavasti oli Ühendkuningriik Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) juhtiv jõud, ent nähes, kuidas nõrgalt lõimunud EFTA jäi majanduskasvult alla lõimunumale Euroopa Ühendusele, langetati Londonis otsus ühineda ka Euroopa Ühendusega,“ meenutab ta.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ramon Loik kirjutab Ühendkuningriigiga seotud turvalisusküsimustest.
Ülejäänud Diplomaatia tegeleb peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopaga. Etnoloog Aimar Ventsel kirjutab Kasahstanis toimuvatest allhoovustest. „Kasahhide seas kasvab kriitiline suhtumine Nazarbajevi suutmatuse suhtes üles ehitada Kasahstan kasahhide riigina. Esiteks ei ole – hoolimata kõlavatest loosungitest ning raportitest kasahhi keele eduka juurutamise poliitika kohta – suudetud Kasahstani venekeelsele elanikkonnale (keda on elanikkonnast 35–40 protsenti) selgeks õpetada kasahhi keelt,“ nendib Ventsel.
Ajaloolane Vladimir Sazonov kirjutab keerulistest suhetest Venemaa ja Valgevene vahel. „Paljud on viimasel ajal rääkinud Kremli üritustest Valgevene „alla neelata“. Venemaa „uut“ ideoloogilist suunda on katsunud postuleerida Venemaa peamine ideoloog Vladislav Surkov, kes hiljuti väitis, et „riik Venemaa jätkub, ja see on uut tüüpi riik, millist meil pole veel olnud“,“ kirjutab Sazonov.
Välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas kirjutab Makedoonia uue nimega seonduvast. Eesti Välispoliitika Instituudi mittekoosseisuline teadur Anna Tiido luges uusi raamatuid.