Arktikas jaheneb koostöö Venemaa ja Hiina vahel

Kui Hiina taotles 2013. aastal Arktika Nõukogus vaatlejastaatust, nägi Barack Obama välisminister John Kerry hilja ööni vaeva, et veenda oma kolleege eriti Venemaalt ja Kanadast, et see staatus Hiinale ja veel neljale Aasia riigile – Jaapanile, Lõuna-Koreale, Singapurile ja Indiale – antaks. Kerry edu tähendas suuremat rahvusvahelist koostööd regioonis, mis on kliimamuutusele ülimalt haavatav.

Väga soojas õhustikus kohtumine, kus John Kerry ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov jagasid mikrofoni, et arutada koostööd Süürias, näib pärinevat mõnest muust ajastust. Vähem kui aasta hiljem annekteeris Venemaa Krimmi, pälvides Läänelt sanktsioonid, mille ajel Kreml pöördus näoga itta. 2016. aastal lõid Euroopas ja USAs laineid Brexit ja Donald Trumpi valimisvõit. Arktika Nõukogu ministrite kohtumisel 2019. aastal Soomes kuulutas Trumpi välisminister Mike Pompeo täiesti alusetuks Hiina soovi olla „Arktika-lähedane riik“.

Asjaolu, et Hiina on end COVID-19 pandeemia tõttu kaheks ja pooleks aastaks isoleerinud, on aeglustanud president Xi Jinpingi algatusega „Üks vöö, üks tee“ (nn uus Siiditee) lähtuvate projektide asfalti ja betooni valamist. Ta oli triljoneisse dollareisse küündiva ülemaailmse taristuprogrammi algatanud 2013. aastal. Peking on seepärast suunanud oma tähelepanu raudteedelt, sadamatelt ja sildadelt digitaalsele Siiditeele, mis hõlmab sidevõrke, merealuseid kaableid, satelliite ja tarku linnu. Hiina COVID-19-karantiin on kärpinud diplomaatilist ja teaduslikku koostööd, mida paljud arvasid (või kartsid) järgnevat tema vastuvõtule Arktika Nõukokku.

Hiina ja Venemaa: partnerid Arktikas

Isegi pandeemia kestel tundus, et Hiina võis Arktikas arvestada vähemalt ühe truu partneriga: Venemaaga. Samal ajal kui Kreml heitles sanktsioonidega, märkas Hiina, et Lääne-Arktikas lükati tagasi või tühistati üks Pekingi toetusega projekt teise järel alates kavadest Gröönimaale tsiviillennuvälju rajada kuni 5G-võrgu loomiseni Rootsis. Kuna Lääne tõrjuv käitumine tõi Vene ja Hiina ametnikke üksteisele lähemale, hellitasid nad plaane muuta Põhja meretee, Venemaa laevatee läbi Arktika, polaarseks Siiditeeks, mis lühendaks laevade sõiduaegu Euroopa ja Aasia vahel. Arktilised kaubateed lülitati ametlikult „Üks vöö, üks tee“ algatusse 2017. aastal. Suhete elavnemine Venemaa ja Hiina vahel leidis väljendust helde investeerimisena projektidesse, nagu Jamali LNG-tehas ja selle jätkuprojekt Arctic LNG 2, millele lisati kaks 30-aastast lepingut vedelgaasi ekspordiks Siberist Hiina. Tänavu veebruaris, pärast kohtumist Pekingi taliolümpiamängude avatseremoonial, kuulutasid Xi ja Vladimir Putin ühisdeklaratsioonis, et kaks riiki „nõustusid pikaks ajaks jätkama praktilist koostööd Arktika säästvaks arenguks“, ning kutsusid kõiki riike üles „arktiliste marsruutide arendamisel ja kasutamisel“ koostööd tegema.

Peking kaalub, kas koostöö Venemaaga võiks õõnestada tema laiemaid plaane arendustööks Arktikas ja terves maailmas.

Ent kakskümmend päeva pärast Venemaa ja Hiina teadannet oma piirideta sõprusest tungis Venemaa Ukrainale kallale. Märtsi alguses teatas Arktika Nõukogu – mille eesistuja on Venemaa kuni 2023. aasta maini – koostöö katkestamisest, mis paraku avaldab laastavaid tagajärgi piiriülesele tööle keskkonna, kliimamuutuse ja põlisrahvaste alal. Vastusena Venemaa süvenevale isolatsioonile piirkonnas, kus ta jääb domineerivaks, ent mille arendamiseks vajab ta palju raha, märkis Putin, et „kujunenud oludes peame aktiivsemalt pühenduma arktilisele koostööle riikide ja allianssidega regioonist väljaspool“. Ilmselt pidas ta silmas Hiinat ja Indiat – kaht tähtsat riiki, kes jätsid hääletamata ÜRO resolutsiooni üle, millega Venemaa agressioon hukka mõisteti.

Hiina neli eesmärki

Samal ajal kui Ukraina kannatab kohutava vägivalla all ja Venemaad üle maailma taunitakse, kaalub Peking, kas koostöö Venemaaga võiks õõnestada tema laiemaid plaane arendustööks Arktikas ja terves maailmas. Hiina riigi omandis naftafirmad hoiduvad Vene nafta peale uusi lepinguid sõlmimast, kartes, et neid võidakse pidada Kremli pooldajaiks. Samuti vähendavad Hiina ostjad Vene suuresti Arktikast pärineva söe importi. Kuna Lääne korporatsioonid lahkuvad Venemaalt ja peatavad arktiliste fossiilkütuste ammutamiseks hädavajalike tehnoloogiate müügi, võib Hiina näha enda ees avanemas võimalusi. Igatahes on USA president Joe Biden Pekingit hoiatanud, millised tagajärjed võivad Lääne sanktsioonidest möödaminekul olla.

Hiina on Arktikasse saatnud oma polaarsatelliite, töötab välja jääklassi laevu ning on hoogustanud tegevust Põhja-Jäämere keskosas ja kosmoses, et tagada parem juurdepääs globaalsele ühisvarale.

Niisiis tuleb Hiinal otsustada, kuidas iseseisvamalt viia ellu nelja eesmärki, mis on sõnastatud 2018. aastast pärinevas Arktika-poliitikas: mõista, kaitsta ja arendada Arktikat ning võtta regiooni juhtimisest osa. Neid eesmärke kordas Hiina eriesindaja arktilistes küsimustes Gao Feng märtsi lõpus Pekingis peetud kõnes. Kui varem oleks Hiina eelistanud koostööd Arktika riikide või vähemasti Venemaaga, siis nüüd tuleb tegutseda üksinda. See sobiks Hiina plaanidega tõusta tehnoloogiliseks suurjõuks ja teaduses üha enam ise hakkama saada. Näiteks on Hiina Arktikasse saatnud oma polaarsatelliite (millega hangitakse andmeid krüosfäärist, laevade paiknemisest ja jääoludest meredel), töötab välja jääklassi laevu ning on hoogustanud tegevust Põhja-Jäämere keskosas ja kosmoses, et tagada parem juurdepääs globaalsele ühisvarale. 

Hiina Arktikas toimuva strateegilise ja teadusliku ümberorienteerumise ning „Üks vöö, üks tee“ algatuse vahel on sarnasusi. Alates Kagu-Aasiast kuni Aafrika ja Lõuna-Ameerikani püüab Hiina paigaldada kiudoptilisi kaableid ning eksportida kosmoseteenuseid, nagu satelliitnavigatsioonisüsteem Beidou. Enne Ukrainale korraldatud kallaletungi kasvas Hiina ja Euroopa vahel – sageli läbi Venemaa – sõitvate rongide hulk. Kuna neid ronge jääb vähemaks ja Venemaale keeratakse tema enda tagahoovis selga, võib Hiina tahta tõepoolest minna Moskvast kõrgemale ja kaugemale, et viia ellu oma kavasid arendustöödeks polaaraladel ning mujal maailmas.