Äridiplomaatia väljakutsed tundmatuseni muutuvas maailmas

Ilmselt keegi ei oska täpselt ennustada, milline näeb välja Covidi-järgse ajastu maailm. Kui palju tuleb pandeemialaineid, kuidas ja kui kiiresti vaktsiinid tööle hakkavad ning milliseid muutusi majanduses see endaga kaasa toob, on teadmata.

Üheselt on selge aga see, et äridiplomaatia roll maailmas saab olema suurem kui kunagi varem. Osa vaatlejaid ütleb, et klassikaline diplomaatia ongi oma aja ära elanud ja äridiplomaatia muutub järjest olulisemaks. Seda trendi on märgata kõigi arenenud riikide välisesinduste töös ning seda on täheldanud ka Eestisse akrediteeritud suursaadikud. Globaliseerunud maailmas muutub äridiplomaatia roll järjest olulisemaks ka seetõttu, et piirid hägustuvad ja kapital ju ei tunne riigipiire – erinevad makseplatvormid ja krüptoraha muudavad ka raha liikumise dünaamikat.

Eestis ja välisministeeriumis on äridiplomaatia läbi aegade oluline olnud, sest meie väikeses riigis pole välissuhtluse võimekus teiste ministeeriumide juures kuigi suur. Kui suurriikides on võimas välissuhtluse komponent ka teiste ministeeriumide juures, siis Eestis on selleks igas ministeeriumis heal juhul üks-kaks ametnikku. Äridiplomaatia võimekuse tõstmiseks kaasab välisministeerium lähiaastatel oluliselt rohkem vahendeid, mille efektiivseks kasutamiseks suhtleme aktiivselt ka ettevõtlusorganisatsioonidega. Samuti rakenduvad saatkondadele tulemusmõõdikud.

Ettevõtja silmade läbi

Ettevõtjana olen äridiplomaatia jõuõlga viimase 20 aasta jooksul ise kogenud, organiseerides kõrgetasemelisi riigivisiite ja tippkohtumisi Pädastes. Diplomaatide abil võib ka väikese saare kogukond oluliselt võita, elavdades väikekoha majandust oma kaupu, tooteid ja teenuseid pakkudes. Suurettevõtete puhul, kelle eksport sõltub suhete loomisest ja hoidmisest maailmas, on riigi toe roll diplomaatia näol pea hindamatu.

Saadikute roll ettevõtete toetamisel on olnud läbi aegade erinev. Mõni võtab seda loomuliku osana oma tööst. Mõni on skeptilisem ja keskendub rohkem traditsiooniliselt riikidevaheliste suhete hoidmisele, just nagu äridiplomaatia oleks midagi sellist, mida häbenema peab. Kuidas sa ikka diplomaadina müügitööd teed?

Äridiplomaatia võimekuse tõstmiseks kaasab välisministeerium lähiaastatel oluliselt rohkem vahendeid, mille efektiivseks kasutamiseks suhtleme aktiivselt ka ettevõtlusorganisatsioonidega. Samuti rakenduvad saatkondadele tulemusmõõdikud.

Kanadas riigivisiidil president Toomas Hendrik Ilvest saates jäi mulle eredalt meelde, kuidas Marina Kaljurand, tolleaegne Eesti suursaadik USAs ja Kanadas, igal sammul äridiplomaatiaga tegeles. Ta aitas mul veenda ühte kinnisvarahaid Eestisse investeerima. Marina ütles otse välja, et ta on alati teenistuses, kui on võimalik tuua kedagi Eestisse äri tegema. Kuna eeltöö oli mul juba tehtud, siis tegelikkuses rohkem lõpuks polnudki vaja, kui kohtumist presidendiga ja Marina käepigistust ühel õhtusel vastuvõtul. Kinnisvarahail tekkis sellest piisav usaldus ja üsna varsti investeeriski ta ühte Eesti IT-ettevõttesse.

Augustis korraldasime esmakordselt välisministeeriumi ajaloos ka eduka messi Eesti suursaadikutele ja tippettevõtjatele. Hilisem uuring näitas ettevõtjate rahulolu välisministeeriumi äridiplomaatia toega 85% ulatuses.

Pagunite kaal

Diplomaatide kohalolek ärisuhete loomisel kinnistab äripartneritele firma usaldusväärsust. Saadik ei seo oma nägu ja nime tundmatu või tema jaoks kahtlase ettevõttega. Samuti on riigi esindajad teatud garant: äritehingu ebaõnnestumisel või äripartneri majandusseisu järsu halvenemise korral on saatkonnast abi, näiteks kasvõi võlgade sissenõudmisel.

Mida suuremad ja mida kaugema kultuuriga on riigid, seda olulisemat rolli mängivad diplomaatide pagunid ja nende ressursid. Ilma suursaadiku käepigistuseta ei võeta suuremates Aasia riikides tihti võimalikke partnereid jutulegi. Sõltub muidugi iga riigi kohalikust ärikultuurist, aga paljudes maades on riigi ja ettevõtete vahel väga hägune joon.

Autoritaarsetes riikides on diplomaatidel veelgi olulisem roll, kuna neil on suurem otsustusvõime kui ametikaaslastel demokraatlikes riikides. Kui on vaja mingi otsus kiiresti langetada, on neil vähem konsulteerimist ja diskussiooni vaja, kuna võim on kontsentreeritud. Neis riikides on tihti ka vähem ametikohtade vahetumisi, mistõttu on hea isiklik kontakt selle ühe diplomaadiga tihti võtmetähtsusega, et saavutada edukas eksport riigi turule. Näeme, et mõne suurriigi suhted näiteks Eesti, Läti või Leeduga on tegelikult üsna eri moodi, sõltuvalt just olemasolevate suursaadikute ja saatkonnatöötajate kohapeal loodud suhetest. Inimsuhete tähtsust konkreetsete diplomaatidega ei tohi ärisuhete edendamises alahinnata.

Koroonaajastu äridiplomaatia

Riigikogu väliskomisjon on aastaid rõhutanud, et välisministeeriumil tuleks äridiplomaatia kompetentsi suurendada. Täna ehitame üles uut võimekat rahvusvahelist struktuuri, et Eesti ettevõtteid paremini välisturgudel aidata, eksporti suurendada ja Eestisse välisinvesteeringuid tuua. Täiendame majandusliku potentsiaaliga riikides oma saatkondi äri- ja investeeringute nõunikega, et ettevõtetele paremini toeks olla, samuti avame majandusliku suunitlusega saatkonnad Singapuris ning Lõuna-Koreas.

Märtsis algas ka äridiplomaatias COVID-19 tõttu uus ajastu. Näiteks planeerisime novembris avada Kanada pop-up digisaatkonna, kus oleksime aidanud sealsele valitsussektorile Eesti IT-ettevõtete lahendusi müüa. Pandeemia tõmbas neile plaanidele aga kriipsu peale. Sellegipoolest töö ei peatunud ning nüüd valmistame ette digisaatkonna tegevusi virtuaalselt. Oleme loonud oma koostööpartneritega digilahendusi, millega paljudele teistele riikidele silmad ette teeme. Näiteks 16. detsembril korraldame virtuaalselt Global Business Summiti koostöös Araabia Ühendemiraatidega, kus tutvustame maailmale parimaid Eesti digilahendusi, et aidata riikidel üle maailma kiiremini pandeemia väljakutsete ja probleemidega toime tulla.

Virtuaalvisiidid on tulnud, et jääda

Praeguses olukorras võib visiidi korraldamine tunduda võimatu üritusena, kuid just selle olemegi virtuaalvisiitide kujul välisministeeriumis ette võtnud. Äsja toimus meil virtuaalvisiit Islandile ning kohe on tulemas ka järgmine Norrasse. Meie jaoks ei ole virtuaalvisiidid lihtsalt praeguse olukorra hädameede – need on siin, et jääda. Meile on juba selgeks saanud, et virtuaalvisiidid on säästlik, efektiivne ja turvaline moodus, et diplomaatia ka praegusel keerulisel ajal täielikult seisma ei jääks.

Mida suuremad ja mida kaugema kultuuriga on riigid, seda suuremat rolli mängivad diplomaatide pagunid ja nende ressursid. Ilma suursaadiku käepigistuseta ei võeta suuremates Aasia riikides tihti võimalikke partnereid jutulegi.

Samas ei hakka virtuaalkohtumised kunagi täielikult asendama füüsilist kohtumist. Ideaalis luuakse esimene kontakt siiski silmast silma kohtudes ning järgnevaid vestlusi on siis lihtsam juba virtuaalselt läbi viia. Kuid seniks, kui see võimalik pole, on virtuaalvisiit nii praegu kui ka tulevikus hindamatu diplomaatiline instrument. Hästi korraldatud digitaalürituste võtmetähtsust ilmestab ka välisministeeriumi virtuaalürituste koostööpartneri hiljutine ÜRO hanke võit. Eesti firmad naljalt ÜRO hangetel ei osale, veel väiksem on võimalus neid võita. Praegune olukord ja hea töö ning ka diplomaatiline tugi tegid selle siiski võimalikuks.

Maailma majanduse tulevik küsimärgi all

Arvamusi on erinevaid, aga vaieldamatult on turgudel järjest rohkem ebastabiilsust. Nii kaua, kui raha juurde trükitakse ja turule paisatakse, tundub, et majanduskasvu on võimalik lõpmatuseni turgutada. Aga üht on majanduskriisid meile õpetanud – alati tuleb järgmine.

Skandinaavia suurima valuutavahetuse võrgustiku ja kullamüügifirma Tavid omanik Alar Tamming on võrrelnud maailma rahandust täiskäigul vastu seina kihutava rongiga. Samal ajal ennustavad enamik maailma finantsanalüütikuid ja säärased väljaanded nagu Financial Times, Business Insider, Time ja Foreign Policy peatselt saabuvat uut rahanduskriisi, mis võib oma suuruselt varjutada 2008. aastal toimunu. Tamming ise on võrrelnud tulevat kriisi viienda kategooria orkaaniga ning viitab, et maailm liigub selle orkaani – millega kaasneb hüperinflatsioon ja elatustaseme langus – suunas vääramatult.

Eesti väliskaubanduse bilanss on olnud aastaid negatiivne

Väliskaubanduse bilansi trend on kindlalt miinuses ja eelmise kuue aasta jooksul ei ole see eriti muutunud. Pikemas perspektiivis pole selline olukord Eestile kui avatud majandusega riigile mitte mingil juhul hea. Kuid miks oleme omadega miinuses ning mida saame äridiplomaatias ära teha, et olukorda parandada?

Eesti eksport ja import 2014-2019. Allikas: Eesti Pank

Eesti ettevõtetel on tihti raske jõuda turgudele, millel on tegelikult väga suur kasvupotentsiaal, näiteks Kagu-Aasia ja Aafrika. Siin on palju tegureid mängus, näiteks turutundmatus, kultuuriline kaugus ja keelebarjäär ning ka Euroopast paljuski erinevad ärireeglid ja -regulatsioonid. Äridiplomaatia saab siin Eesti ettevõtteid aidata nii ettevõtetel jala ukse vahele saamisega, kohaliku turu tutvustamisega kui ka ärikontaktide loomisega.

Arvestama peab muidugi ka sellega, et igal turul on oma eripärane nõudlus, ja on selge, et Eesti ettevõtetel pole mõtet minna turule, kus nõudlus meie ekspordiartiklite vastu puudub. Majandusnõunikud esindustes saavad jällegi siinseid ettevõtteid aidata, kasutades ära oma kontakte nii avalikus kui ka erasektoris ning saada ligipääs infole, mis aitab juhtida Eesti ettevõtted just sinna, kus kõige suurem nõudlus nende toodete jaoks olemas on.

Taasiseseisvumisest saadik on Eesti ehitanud üles e-riigi, e-Estonia, nagu me end täna välismaale esitleme. Algas see kõik vaid riigisiseselt, lapsesammudega, tasa ja targu. Aastatega on Eesti IT-ekspordid aina kasvanud ja tänapäevaks on Eestil IT-ettevõtteid ja ka ükssarvikuid, kes tegutsevad ja on tuntud üle maailma. Meile on tähtis riigina kollektiivselt teadvustada, mis on meie tugevused ja nõrkused.

Mõistes, et Eesti üks väga suur tugevus on meie e-haldus ja IT-ettevõtted, on ka äridiplomaatia üks prioriteete just selle valdkonna eksporti edendada. Äridiplomaatia on võimeline seda tegema läbi mitme kanali, millest üheks on äriüritused, nagu eesootav suurüritus Global Business Summit 16. detsembril, kuhu kandideeris 29 Eesti ettevõtet oma digilahendustega. Äridiplomaatia eesmärk siin on Eesti ettevõtete parimate digilahenduste pakkumine globaalselt, et aidata seeläbi kogu maailmal kiiremini pandeemiast väljuda. Äridiplomaatia aitab Eesti ettevõtetel maailma kasvada ning kui kasvavad Eesti ettevõtted, kasvab ka Eesti.