jaanuar 5, 2009

Aasta ja ajalugu

Kõik aastad on ajalugu, kuid enamik neist ei ole ajaloolised.

Kõik aastad on ajalugu, kuid enamik neist ei ole ajaloolised.

Aasta ja ajalugu

Kõik aastad on ajalugu, kuid enamik neist ei ole ajaloolised.
Selle kümnendi sisse mahub ajaloolisi – ajalukku läinud sündmustega – aastaid vähemalt kaks. Neist esimene on aasta 2001, mil terroristid ründasid kaaperdatud reisilennukitega New Yorki ja Washingtoni. Ning teine 2003. aasta, kui USA ja tema liitlaste väed tungisid Iraaki. Mõlema sündmuse tegelikke mõjusid maailmale saame adekvaatselt hinnata ja mõista vast alles paarikümne aasta pärast. Siis, kui nende üleskeerutatud tolm on klaarunud ning vallandunud ahelreaktsioonide kogu ulatus on selgemalt vaadeldavam.
Ajalooliste aastate kandidaatide nimekirja võime kanda ka lõppeva, 2008. aasta. Tõsi küll, ettevaatlikult ja mööndustega. Seda tingituna vaatepunkti verisulisusest, veel pea olematust ajalisest distantsist.
Kuid kandkem siiski “2008” esialgu sellesse nimekirja ning seda peaasjalikult kolmel põhjusel.
Neist esimene on juba mullusel suvel tasahilju alanud finantskriisi paisumine ülemaailmseks majanduskriisiks. Asjatundjate hinnangul kõige tõsisemaks pärast eelmise sajandi kolmekümnendate Suurt depressiooni.
Teine on Venemaa sõjaline kallaletung Gruusiale selle aasta augustis. Avalik ja täiemõõduline rünnak teise suveräänse riigi vastu on midagi, mida Kreml pole ette võtnud pärast sissetungi Afganistani 1979. aastal. Ühe riigi rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiride muutmist relva jõul teise riigi poolt pole
Euroopa lähipiirkonnas samuti nähtud juba aastakümneid. Erandina võib siinkohal meenutada vast ainult Türgi sissetungi Küprosele 1974. aastal.
Kolmandaks sündmuseks võib pidada Barack Obama valimist Ameerika Ühendriikide järgmiseks presidendiks. Obama valimise ajaloolisus seisneb tema isiku sümbolväärtuses. Anglosaksi taustaga valge Ameerika saab lähikümnenditel minevikuks. Obama isik ja elulugu on sulam ning kehastab seega mitte ainult USA olevikku, vaid ka tulevikku.
Tänavuse aasta viimane Diplomaatia ei räägi aga tänavusest aastast, vaid pigem ajaloost. Esiteks sel sügisel oma 90. sünnipäeva tähistanud Eesti välisministeeriumi ajaloost ning teiseks pisut ka religiooni muutuvast rollist Euroopa ja Venemaa aja loos.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar