15 aastat Euroopa Liitu Eestis
15 aastat tagasi ühines Eesti Euroopa Liiduga. Missugused on olnud selles ühenduses olemise õppetunnid, missugused olid hirmud enne ühinemist ja mis ülepea on euroopalikud väärtused, millest nüüd taas palju räägitakse, nende küsimustega Diplomaatia maikuu number peamiselt tegelebki. Sekka ka teemasid mujalt maailmast.
Riigikogu aseesimees ja Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas kirjutab Eesti viieteistkümnest aastast Euroopa Liidus ja ka ajast enne seda. „Pidime tõestama, et oskame oma rahaasju korras hoida. Pidime tõestama, et me pole SS-lased ega neonatsid. Pidime tõestama, et meil ei ole pinnast rahvustevahelisteks konfliktideks. Pidime tõestama, et Eesti arvukas venekeelne vähemus tunneb end meie maal hästi,“ ütleb Kallas.
Toomas Sildami intervjuu Kaja Taelaga, Eesti esindajaga Euroopa Liidu juures, keskendub Brüsseli töö keerukustele.
Kirjanik ja ajaloolane Milvi Martina Piir kirjutab euroopalikest väärtustest. „Eestlast, kreeklast, iirlast jne iseloomustab sarnane psühholoogiline kude ning arvestatav mõistmisvõime religioossete, teaduslike, juriidiliste, kunstiliste, sotsiaalsete ja erootiliste väärtuste pinnalt. Sellest võiks ettevaatlikult järeldada, et eurooplane pole mitte niivõrd geograafiline, kodakondsusel või rassitunnustel põhinev kategooria kui pigem vaimne hoiak,“ arvab Piir.
Ladina-Ameerika asjatundja Mele Pesti annab ülevaate seda piirkonda muutvatest protsessidest. „Külmast sõjast toanurka jäänud marksistlik punane õhupall on visinal tühjaks jooksmas, naftariik Venezuela puhul paistab, et lõpp tuleb pauguga. 2000. aastate alguse innovaatiline roosa laine on enamasti liiva jooksnud, ent väga edumeelne Uruguay, aga ka Ecuador ja Boliivia jätkavad vaikselt oma projektidega. Peruu, Argentina ja Brasiilia on aga pööranud paremale, viimane lausa äärmusse. Mehhiko rühib moest hoolimata oma kursil ja pööras vasakule alles nüüd,” nendib ta.
Analüütik Andres Mäe kirjutab, kui keeruline on teada saada, kui suur oli tegelikult Venemaa majanduskasv.