Uudiskiri: Trump ja globaalne julgeolek, Ukraina, Saksamaa
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 3. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Sel nädalal Diplomaatias. Kristi Raik: karm julgeolekuaasta 2025 – mis ei tapa, teeb tugevamaks
Maailm on Donald Trumpi USA presidendiks naasmise eel ärevil ja liimist lahti. Vana, liberaalne reeglitel põhinev maailmakord on katki ja paistab, et Trumpil pole vähematki huvi seda parandada.
Liberaalne kord tähendab rahvusvahelises poliitikas eelkõige toetumist normidele ja institutsioonidele. Selle asemel ootab meid ees turbulentne suurriikide vahelise võimuvõitluse periood, kus maksab jõud, mitte õigus. Tulevad taas moodi vanad mõisted nagu mõjusfäärid; käib võitlus selle üle, kes kontrollib strateegiliselt olulisi territooriume, maavarasid ja ühendusteid. Trumpi peamine vastane selles võitluses on Hiina ning ka Venemaa suunal on raske ette näha muud kui vastandumise jätkumist.
Trump soovib end näidata jõulise juhina, kelle jaoks kõik vahendid on lubatud. Vihje sõjalise jõukasutuse võimalusele Gröönimaal oli sõnum Hiinale ja Venemaale, et USA kavatseb oma kohalolekut Arktikas tugevdada. Arktika saab olema üks teravneva suurriikide vahelise konkurentsi piirkondi. See võib anda kindlust Põhjala riikidele, et USA heidutus Venemaa ja Hiina suunal püsib siinkandis tugev. Samas pole välistatud, et suur liitlane rakendab või ähvardab rakendada meetmeid, mis ohustavad tema väiksemate liitlasriikide suveräänsust. Taani sai vastava hoiatuse juba kätte.
Liitlassuhte haldamine ei saa olema lihtne, kuid USA panus on Euroopa julgeolekus endiselt korvamatu tähtsusega. Ukraina püüab leida oma tehingulise lähenemise Trumpile, milleks tal on head eeldused: riik on geopoliitiliselt nii olulise asukohaga ja seal peitub nii palju maavarasid, sh haruldasi muldmetalle, et USA ei saa ju seda ometi oma vastastele kätte anda. USA administratsioonile võivad Ukraina ressursid rohkem korda minna kui Euroopa julgeolekukorralduse põhimõtted. On pigem vähe tõenäoline, et USA toetus Ukrainale täielikult lõpeb. Trump teeb kindlasti jõupingutusi, et täita oma lubadus Ukraina sõda lõpetada, ent kestliku rahuni vaevalt et alanud aastal jõutakse. Konflikt Venemaa ja Ukraina, ühtlasi Venemaa ja Euroopa vahel jätkub veel aastaid.
Euroopa ei ole Trumpi teiseks ametiajaks kuigi hästi valmistunud, kuigi vajadusest seda teha on palju räägitud. Ebakindlust on palju, kuid ühes võime olla kindlad: USA hakkab Euroopat jõhkralt survestama, et kaitsekulusid tõstetaks veelgi. Washingtonis on heas kirjas riigid, kes on oma julgeolekusse panustanud; eriti raske saab olema neil, kelle kaitsekulud on alla 2 protsendi. Trumpi jutt viiest protsendist kui uuest NATO kaitsekulude tasemest on paljudele Euroopa riikidele ehmatav – võimalik, et see on taktikaline käik, mis aitab järgmisel NATO tippkohtumisel Haagis jõuda kokkuleppele esialgu näiteks 3,5 protsendis, mis ju viiega võrreldes on mõõdukas.
Loe edasi: Karm julgeolekuaasta 2025 – mis ei tapa, teeb tugevamaks
Ukraina rinne: Venemaa eelis inimjõus
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse uurimisprogrammi juht
Ukraina sõjatandril on Venemaa peamine ülekaal praegu inimjõus. Relvastuses ja laskemoonas on Venemaa ja Ukraina peaaegu võrdsed, kuid Venemaal on oluline ülekaal õhusõjas, eelkõige liugpommide kasutamisel. Rindejoonel suudavad Ukraina üksused droonidega Venemaa õhutegevust korralikult takistada, kui probleem on jätkuvalt Ukraina õhukaitse suutlikkus kaitsta oma kriitilist taristut.
Vene väed kasutavad hetkel taktikas väikeste jalaväeüksuste rünnakuid, mida edu korral toetakse kergemate või soomustatud masinatega. See vähendab küll Vene poolel lahingtehnika kaotusi, kuid on oluliselt suurendanud inimkaotusi. Siiski on see taktika toonud kaasa järk-järgulist edenemist eri rindelõikudel.
Ukraina olukord idarindel on keeruline ja kaitse habras, kuid rinde kokku kukkumist pole praegu siiski ette näha.
Saksamaa hingab valimiskampaania rütmis
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Pärast seda, kui Olaf Scholz kaotas Bundestagis usaldushääletuse ja president Frank-Walter Steinmeier parlamendi 27. detsembril laiali saatis, algas Saksamaal valimiskampaaniaperiood. See on tänavu erakordselt lühike, sest uued valimised peab läbi viima 60 päeva pärast laialisaatmist.
Arvamusküsitluste kohaselt toetab konservatiivset CDU/CSUd praegu umbes 31 protsenti valijaid, neile järgneb paremäärmuslik AfD 20 protsendiga ning sotsiaaldemokraadid (SPD) ja rohelised üsna võrdselt 15 ja 14-protsendilise toetusega. Need neli parteid on esitanud ka oma kantslerikandidaadi, kuigi realistlikud võimalused on praegu vaid CDU/CSU Friedrich Merzil. Vasakäärmuslastel (Sahra Wagenknechti ühendus BSW) on praegu toetust 5 protsenti, liberaalsel vabadusparteil (FDP) 4 protsenti ning vasakpoolsetel (die Linke) 3 protsenti ehk need kolm parteid ei saa 5-protsendilise parlamenti pääsemise künnise ületamises kindlad olla.
Kõik suuremad parteid on ühel meelel kaitsekulutuste tõstmise suhtes – need peaks olema üle 2 protsendi ja Bundeswehr peaks olema hästi varustatud. Lisaks peaks kasvama sõdurite arv. Muret tekitab võimalus, et paremäärmuslik AfD ja vasakäärmuslik BSW ühendavad jõud ning saavad uues Bundestagis kolmandiku kohtadest, isegi kui see on praegu ebatõenäoline. See tähendab, et mõlemad parteid koos suudaksid blokeerida põhiseaduslikke muudatusi, näiteks uut kaitsefondi.
Kampaania ajal on Saksa luureteenistus avalikkust hoiatanud spioneerimise, hübriid- ja küberrünnakute eest, mida võivad korda saata paljud osalised, eriti Venemaa. Kriitiliselt vaadatakse ka Elon Muski mõju. Ta on viimastel nädalatel solvanud mitmeid saksa poliitikuid ja toetab väga laialdaselt, sh rahaliselt AfD-d. Bundestagis käib uurimine, kas see rahastus on illegaalne, kuid praegu tulemusi veel pole.
Samal ajal, kui Saksamaa ootab valimisi, on lõunanaabrite juures Austrias tekkimas ennenägematu poliitiline olukord. Paremäärmuslikust FPÖst võib esimest korda saada kantsleripartei, kuna tsentristlikud ÖVP (konservatiivid), SPÖ (sotsiaaldemokraadid) ja NEOS (liberaalid) ei suutnud koalitsioonis kokku leppida. Läbikukkumise tulemusena astus tagasi senine kantsler ja ÖVP juht Kurt Nehammer.
Uus juht Christian Stocker pöördus seejärel läbirääkimisteks FPÖ poole. Kui uueks kantsleriks peaks saama Herbert Kickl (FPÖ), kes esindab välis- ja julgeolekupoliitikas venemeelseid seisukohti, oleks see arvestatav väljakutse Austria demokraatiale, aga ka EL-ile. Kickl saaks siis muu hulgas blokeerida EL-i Venemaa-vastaseid sanktsioone. Kui aga FPÖ ja ÖVP läbirääkimised ebaõnnestuvad, on võimalikud ka uued valimised, kus FPÖ võib oma tulemust 2024. aasta septembrist (29%) isegi 36%-ni tõsta. Seetõttu on FPÖ käes praegu (peaaegu) kõik kaardid.
Prantsusmaa: Charlie Hebdo aastapäev
Arthur Leveque, RKK praktikant
Eelmisel nädalal, 7. jaanuaril möödus 10 aastat sellest, kui kaks Al-Qaeda terroristi sisenesid väljaande Charlie Hebdo toimetusse ja mõrvasid 12 ning vigastasid 11 inimest. Järgmisel päeval lasi ISISega seotud terrorist maha politseiniku ning hiljem tappis 5 inimest koshertoidu kaubamajas. Kui Al-Qaedaga seotud terrorirünnakuid oli Prantsusmaal toimunud juba varem, siis see oli esimene ISISega seotud rünnak, millele järgnes mitmeid teisi.
Prantsusmaa jaoks oli see märgilise tähtsusega rünnak, sest tule alla sattusid väljendusvabadus, usuvabadus ja vabadus religiooni kritiseerida, islamistid ründasid läänelikku sekularismi. Tänavu 7. jaanuaril avaldas Charlie Hebdo koos Jean Jaurès’ sihtasutuse ja IFOP grupiga uurimuse sõnavabadusest viimase 15 aasta jooksul. Üks selle järeldusi oli, et rohkem inimesi toetab sõnavabadust ja religiooni üle nalja tegemist kui varem ning enamus on nõus, et nalja võib teha kõige üle, kuigi ideele on ka oponente, eriti moslemite ja protestantide ning noorte hulgas. Eriti just noored eelistavad uurimuse kohaselt solvamist vältida.
7. jaanuaril suri ka Prantsusmaa paremäärmusluse isa Jean Marie Le Pen, kes jäi lõpuni truuks oma esialgsetele vaadetele: rassism, natsikuritegude pisendamine ja eitamine jne. Paljud inimesed tähistasid ta surma, mis omakorda tekitas kriitikalaine. Ta oli üks neid, kes kinnistas Prantsusmaa paremäärmuslaste ja Venemaa tihedaid sidemeid, mis jätkuvad siiani ja millel on peaaegu sajandipikkune ajalugu.
RKK: Aserbaidžaani lennukatastroof ning Bakuu ja Moskva suhted
Koen Claessen, RKK praktikant
Pärast seda, kui Venemaa lasi 25. detsembril alla Bakuust Groznõisse teel olnud AZALi lennuki, tekkisid Venemaa ja Aserbaidžaani seni pragmaatilistesse suhetesse mõrad. Aserid on nõudnud vabandamist, kompensatsiooni ja vastutuse võtmist, mis peegeldab nende soovi võtta tugev regionaalne ja geopoliitiline positsioon. Arvestades mõlema riigi praegust poliitilist joont ja majanduslikke huvisid, ei plaani ei Alijevi valitsus ega Kreml sel kriisil siiski lasta riikidevahelist strateegilist koostööd liiga palju mõjutada.
Loe edasi (inglise keeles): With Partners Like These: The Future of Baku-Moscow Relations after the Azerbaijan Airlines Crash
RKK: Läänemere merenduskoostöö ja taristu kaitsmine
Tony Lawrence, julgeoleku ja strateegia programmi juht
Läänemere põhjas asuvat energia- ja sidetaristut ei ole võimalik ei tahtliku ega juhusliku vigastamise eest ilmselt täielikult kunagi elimineerida. Sellest hoolimata aitaks parem koostöö Läänemerd ümbritsevate demokraatlike riikide vahel parandada heidutust ja luua paremad eeldused, andmaks rünnakutele tõhusaid vastuseid.
Loe edasi (inglise keeles): Undersea Infrastructure and Baltic Naval Cooperation
Samal teemal: Liitlaste kohalolek Läänemerel suureneb. EML Sakala komandör: näitame, et ei lase siin merealal kõike teha (Delfi)