Jäta menüü vahele
11. detsember 2024

Uudiskiri: Süüria, Prantsusmaa, Ukraina, hübriidohud

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 50. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.

Pärast Assadi režiimi kukutamist käivad inimesed oma lähedasi otsides ringi kurikuulsas Damaskuse sõjaväevanglas, mille hüüdnimi oli tapamaja. Foto: AP/SCANPIX

Süüria: Assadist hullemat on raske ette kujutada, kuid tulevik on ebaselge
Merili Arjakas, RKK teadur / Diplomaatia peatoimetaja

Nädalavahetuse sündmused Süürias toimusid väga kiirelt. Aga kuigi Assadi valitsuse kukkumise tempo oli äärmiselt üllatav, sest veel nädal aega tagasi ei ennustatud, et kõik linnad võetakse mässulistelt üle sisuliselt ilma mingisuguste kokkupõrgeteta, siis see, et Assadi režiim on kaardimaja, mis on toetunud Venemaale ja Iraanile ja millel pole kodumaal toetust, ei üllatanud kedagi. 

Süürlaste endi hulgas valitseb optimism sel lihtsal põhjusel, et nad on veendunud, et pärast Assadi midagi hullemat eriti olla ei saa. See ei tähenda, et edasine on lihtne. Süürias on jätkuvalt väga palju eri rühmitusi, keda koondas Assadi vastu olemine, aga kes peavad nüüd leidma tee, kuidas koos edasi eksisteerida. Natuke julgust annab see, et praegune juhtrühmitus HTS on viimastel aastatel muundunud tehnokraatlikumaks organisatsiooniks, kes on oma kontrollitud territooriumidel tegelenud ka klassikalise riigihaldusega. Esimesed uudised on ka kinnitanud, et institutsioone hoitakse alles. Teisalt on siiski tegu islamistliku organisatsiooniga, kelle võim Idlibis põhines ka vastuarvamuste allasurumisel.

Süüriast eri riikidesse läinud pagulased jälgivad ka seda, kas seal on näha märke verevalamistest. Praegu sõidavad inimesed Türgist ja teistest Süüria regioonidest Damaskusesse, et näha oma sugulasi, keda nad pole üle 10 aasta repressioonide hirmus saanud näha.

Iisraeli jaoks on positiivne see, et Iraanil ei ole enam otseteed Liibanoni, et Hezbollahit relvastada. Samas kardavad nad seda, et Süürias võiks võimule tulla islamistlikud mässulised, kes on praegu opositsiooni esiotsas. Mõneti kasutavad nad kaost ära, näiteks on teateid sellest, et nad sisenenud Golani kõrgendil Süüria valduses olevasse puhvertsooni.

Venemaa jaoks on praegu küsimus, et mis saab edasi. Nende viimastes ametlike teadete kohaselt peavad opositsiooniga läbirääkimisi, kuigi veel eelmisel nädalal nimetati mässulisi terroristideks.

Lähis-Ida piirkonnas on praegu toimuv Putini ametiaja suurim geopoliitiline tagasilöök, sest mõju Süürias on Putin kasutanud selle hoovana, mille abil olla kohal nii Lähis-Idas kui ka sekkuda Aafrikas, kasutades selleks oma Süüria rannikul asuvaid sõjaväebaase.

Merili Arjaka intervjuu Vikerraadios ja Raadio Kukus: Süüria võimupöörde tempo oli üllatuslik ja Süüria kodusõda ja Iisrael


Prantsusmaa (järjekordne) poliitiline kriis
Justin Leveque, Pariisi-Saclay’ ülikooli diplomaatia ja strateegiliste läbirääkimiste õppekava magistrant / RKK praktikant

Prantsusmaal kukkus eelmisel nädalal parlamendis valitsus, mida pole samal kujul juhtunud aastast 1962. Toona saatis president Charles de Gaulle parlamendi laiali, kuid nüüd seda ohtu pole, sest enne aasta möödumist uusi valimisi välja kuulutada ei saa. Küll aga on need sündmused andnud põhjust tunda muret Prantsusmaa sõjalise abi üle Ukrainale, sest järgmise aasta riigieelarve jäi vastu võtmata ning see tähendab, et edasi võib lükkuda ka plaanitud 3,3 miljardi eurone kaitsekulutuste kasv. Nädala alguses hoiatas kaitseminister Sébastien Lecornu, et eelarve tagasilükkamine võib takistada ka kaitsehangete läbiviimist ja nii pärssida Prantsusmaa kaitsetööstust. 

Camille Grand, Camille Lons and Pawel Zerka Euroopa Välissuhete Nõukojast hoiatasid, et Prantsusmaa otsetoetus Ukrainale võib olla ohus või muutuda keerulisemaks, kuna see põhines paljudel eelarvetrikkidel ja ministeeriumidevahelisel solidaarsusel. 

President Emmanuel Macron on siiski lubanud uue peaministri leida väga kiiresti ja lahkuv valitsus on kinnitanud, et ajutised meetmed eelarvekulutuste jätkamiseks on samuti olemas. 

Macronil oli eelmisel nädalal teatada ka häid uudiseid: nädalavahetusel avati restaureeritud Notre Dame’i katedraal ning Pariisis kohtusid Ukraina president Volodomõr Zelenskõi, Donald Trump ja Emmanuel Macron. 


Aeglane, kuid kindel Venemaa Ukraina laste vastu suunatud kuritegude paljastamine
Tetiana Fedosiuk, RKK teadur

Yale’i ülikooli uurimislabor avaldas hiljuti uue raporti Ukraina varastataud laste teemal: Venemaa süsteemne tegevus Ukraina laste sundadopteerimiseks ja kasuperedesse andmiseks. Nimi räägib enda eest. Üle 20 kuu käinud uurimistöös Venemaa “laste suunamise” andmebaasidesse leidis organisatsioon üle 300 selle kohutava kuriteo ohvriks langenud lapse – tõestatud andmetel. Tegelikud numbrid on ilmselt palju, palju kõrgemad. 

Raporti leidusid esitleti ÜRO julgeolekunõukogus päev pärast selle avaldamist. Seejärel kehtestas USA välisministeerium sanktsioonid – viisapiirangud – Venemaa ametnikele ja asutustele, kes on seotud nende lastevastaste kuritegudega.


Venemaa hübriidrünnakute järjekordne näide
Marek Kohv, julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht

Venemaa Euroopas peetava hübriidsõja järjekordne näide leidis aset hiljutiste Rumeenia presidendivalimiste ajal. Eelmisel nädalal otsustati seal presidendivalimiste esimese vooru tulemused lausa tühistada. Rumeenia sisepoliitilikat kõrvale jättes ja hübriidohtude perspektiivi vaadates saab selgelt öelda, et selliste rünnakute taga on Venemaa. Rumeenia on olnud tugev NATO liitlane. Lisaks on Rumeenias NATO üksused, mille eesmärk on just Venemaad heidutada ja mis Venemaad häirivad. 

Kui saavutada olukord, kus valimised võidavad NATO-vastased poliitikud, siis saab seada küsimärgi alla nt ka Rumeenia abi Ukrainale ja luua eeldused väiksemaks NATO kohalolekuks Rumeenias. Rumeenia valimised olid sihtmärk just seetõttu, kuid olulist rolli mängis seegi, et seal oli konkreetse kandidaadi näol tekkinud võimalus, kelle äärmuslust ja vastandumist Venemaa võimendas ja ära kasutas.


COP 29: Kuidas hea kriis raisku lasta
Koen Claessen, RKK praktikant 

Hiljuti lõppenud 2024. aasta ÜRO kliimakonverents Bakuus oli raisatud võimalus, mis lõppes ebapiisava, ebaõiglase ja näiliselt pealesurutud kokkuleppega. Kuigi osa läbikukkumisest võib lugeda kontekstuaalseks: Aserbaidžaani roll COPi juhina, vähene rahvusvaheline tähelepanu kliimakriisile ja võtmeriikide juhtide puudumine, on tuumprobleemid veel sügavamal. COPi enda institutsionaalsed puudused näitavad, kuidas globaalne ebavõrdsus, vigane formaat ja regulatsioonid takistavad mõistlikku tegutsemis kliimamuutustega võitlemisel.

Loe edasi inglise keeles: COP29: How to Waste a Good Crisis