Jäta menüü vahele
17. märts 2025

Sigrid Suppi: Milei šokiteraapia on paisanud riigi mitmete dilemmade ette

Tänu Argentina presidendi Javier Milei 2023. aasta lõpus algatatud šokiteraapiale on riigi majandus vaikselt stabiliseeruma hakanud, kuid selle tagajärjel klassifitseerus eelmisel aastal enam kui pool Argentina populatsioonist vaeste inimeste sekka. Olgugi, et Argentina ei ole esimest korda turbulentsete poliitiliste pöörete ja majanduskriiside vahel, on viimased aastad siiski riiki korralikult kõigutanud. 

Sigrid Suppi
Sigrid Suppi

TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng

Rahvusvaheliste Suhete Ring
Rahvusvaheliste Suhete Ring

Tartu Ülikooli tudengiorganisatsioon

Argentina president Javier Milei parlamendi ees kõnet pidamas 1. märtsil 2025. AFP / Scanpix

Veel sajand tagasi oli Argentina rikkuse ja õitsengu sümbol. Seda on alati peegeldanud kirglikud ja soojad inimesed, maailmakuulus köök, hingematvate liustike ja loodusparkidega Patagoonia. Argentina – see on tango kodumaa. Riik, mis oma rikaste maavarade ja kadestusväärse põllumajandusega veel sajand tagasi maailma jõukaimate majanduste hulka kuulus, on tänaseks oma potentsiaali minetamas. Nagu räsitud ja tasakaalu kaotamas tangotantsija, on Argentina viimaste aastakümnete jooksul kriisist kriisi kõikunud ja püsib veel vaevu püsti.

Aastatepikkuste finantskriiside, onupojapoliitika ja populistlike valitsuste tõttu langes riik 2023. aasta lõpuks kriitilise majanduslanguseni: aastane inflatsioon ulatus üle 200 protsendi ja 40 protsenti elanikkonnast kannatas massilises töötuses ja vaesuses. Rahva seas frustratsiooni külvanud massiivsed korruptsiooniskandaalid ja lõputud eelarvepuudujäägid kulmineerusid sama aasta novembris parempoolse partei La Libertad Avanza juhi Javier Milei presidendiks valimisega. Tema lubatud radikaalsed ideed ja uuenduslikud reformid pakkusid paljudele argentiinlastele toona kaua oodatud lootust.

Javier Milei: vabaturumajanduse teerajaja 

Iseennast anarhokapitalistina kirjeldav Javier Milei usub vabasse turgu ja selle eneseregulatsiooni, avaliku sektori kulutuste kärpimisse ja riigipoolse majandusse sekkumise minimeerimisse. Liberaalsete vaadetega paremäärmuslase kampaaniaüritusi ilmestav mootorsaag sümboliseeris tollase presidendikandidaadi kavatsust “läbi lõigata” varasem korruptiivne ja ebaefektiivne riigibürokraatia. Milei kuulsaks hüütud fraasi “Viva la libertad, carajo!” (“Elagu vabadus, kurat!”) ja tema hulljulgete žestide tõttu on uut presidenti hakatud kutsuma ka kui el loco ehk hullumeelne. 

Üle 30 000 töötaja koondamise järel langes ka valitsuse kulutuste määr 30 protsenti.

Esimese ametiaasta jooksul on Javier Milei oma radikaalsetest reformidest kinni pidanud. The Economisti andmetel on valitsus langetanud avalikke palkasid 20 protsendi võrra. Üle 30 000 töötaja koondamise järel langes ka valitsuse kulutuste määr 30 protsenti. Ta on kaotanud valitsussektorist kümme ministeeriumit (18-st 10) ning üritanud mitmete reformidega majandust käima lükata. Milei vaba ettevõtlust toetavad väärtused on viinud mehe kokku mitme rahvusvahelise äriliidriga. Eeskätt kattub Milei radikaalne majanduspoliitika paljuski Elon Muski maailmavaadetega. 

Šokiteraapia 

Milei šokiteraapia on toonud riigi majandusse drastilisi muutusi. Tema algatatud reformid tekitasid esialgu riigis palju segadust ja kaost, kuid on sellegipoolest endaga kaasa toonud üllatavaid tulemusi. Lex Fridmani podcast’is külas käinud Milei rääkis, kuidas tal õnnestus juba ametiaja esimesel kuul riigieelarvesse tasakaal tuua. Ühtlasi olevat see ka viimase 16 aasta esimene eelarveülejääk. Kahtlemata on inflatsioon 2025. aasta esimeste kuude seisuga riigis stabiliseeruma hakanud. Argentina statistikaameti INDEC andmetel registreeriti sel jaanuaril 2,2-protsendiline kuuinflatsioon, mis on viimase viie aasta madalaim.

Juba Milei ametiaja esimesel kuul suudeti riigieelarvesse tuua tasakaal ja viimase 16 aasta esimene eelarveülejääk.

Areng riigi majanduses, võrreldes eelkäijatega, näib esmapilgul märkimisväärsena. Milei majanduse dereguleerimine on toonud endaga kaasa üürituru kiire kasvu. Näiteks on Buenos Aireses saadaval üürikorterite arv peaaegu et kahekordistunud. Samuti on suudetud 2025. aasta alguseks ka hinnatõusu leevendada. INDECi andmetel oli selle aasta jaanuar neljas järjestikune kuu, mil hinnad tõusid vähem kui kolm protsenti. Argentina kontekstis võib pidada seda suureks sammuks, sest aasta tagasi ulatus hinnatõus kuus kuni 25,5 protsendini.

Reformide teine pool: tühjenevad rahakotid ja polariseerumine

Eelarve kokkuhoid tuleb Argentinas aga kõrge sotsiaalse hinna arvelt. Karmikäelised reformid kurnavad töölisklassi, töötuse tase on endiselt suur probleem ning vaeste inimeste määr püsib kõrge. Hüperinflatsiooni tõttu devalveeris uus valitsus Argentina peesot USA dollari suhtes enam kui 50 protsenti. Lisaks sellele mõjutasid kodanikke veel transporditoetuste, avalike projektide, palkade ja pensionite kärped. Näiteks kasvasid valitsuse andmetel eluaseme, vee ja energiahinnad eelmisel aastal ligi 285 protsenti. 

Ka Human Rights Watch kinnitas, et jõulise majanduspoliitika tõttu elas 2024. aasta juuni seisuga 52,9 protsenti rahvastikust vaesuses, mis on hüppeline tõus 2019. aasta 27,5 protsendilt. Rangete kokkuhoiumeetmete tõttu on välismaised kaubad tavaelanikele märgatavalt kallimaks muutunud ning puudust tuntakse ka varasematest sotsiaaltoetustest. 

Human Rights Watch kinnitas, et jõulise majanduspoliitika tõttu elas 2024. aasta juuni seisuga 52,9 protsenti rahvastikust vaesuses, mis on hüppeline tõus 2019. aasta 27,5 protsendilt.

Olukord on mõjutanud ka tugevalt Argentina ühiskonna polariseerumist: Buenos Aireses on kontrast rikaste ja vaeste vahel veelgi teravnenud. Maailmapanga andmetel on Argentina sissetulekute ebavõrdsuse järgi maailmas neljandal kohal. Üha enam näib, et ühiskond on jaotunud võitjateks ja kaotajateks, kelle vahel käib ootamatute ja laiahaardeliste reformide vahel navigeerides tihe rebimine ellujäämise nimel. Kohati tundub, et selline poliitika võib küll teatud ühiskonna kihti rikastada, ent paljudele tähendab see siiski suuremat viletsust ja ebavõrdsust.

Soolised ja sotsiaalsed lahkhelid

Presidendi esimene ametiaasta pole piirdunud vaid majanduse ja valitsuse administratiivsete muudatustega. Seda tähistavad ka väljakutsed inimõigustega võitlemisel ning ametnike vaenulik retoorika ajakirjanike või lesbi-, gei-, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste vastu. Milei on võimul olles vähendanud feministlike ja soolist võrdõiguslikkust tagavate programmide rahastamist. Erinevalt teistest liberaalsetest poliitikutest toetab ta abordi keelustamist. 2022. aasta presidendikampaania ajal teatas Milei oma raamatu esitlemisel, et riigipulti astudes oleks tema üks esimesi kärpeid naiste ministeeriumi sulgemine. Sellele illustreerivalt kinnitas ta järgmist: „Ma ei palu vabandust selle eest, et mul on peenis.” 

Ainsa riigina hääletas Argentina vastu ÜRO resolutsioonile, mis seisis kõigi naiste ja tüdrukute vastase vägivalla ennetamise ja kaotamise eest.

Uus president on vähendanud naistevastase vägivalla toetamiseks mõeldud rahastust ning novembris hääletas Argentina ainsa riigina vastu ÜRO resolutsioonile, mis seisis kõigi naiste ja tüdrukute vastase vägivalla ennetamise ja kaotamise eest. Human Rights Watch´i andmetel on Milei ja tema administratsiooni liikmed teinud halvustavaid kommentaare samasooliste abielu, sooidentiteedi ja kaasava seksuaalhariduse kohta. Selliste aktsioonide tulemuseks on olnud paljude naiste ja LGBTQ+ kogukondade tugev vastuseis presidendile. Nüüdseks on iganädalased Buenos Airese tänavatel meelt avaldavad rahvamassid juba normaalsuseks kujunenud.

Sõnavabadus ja hariduskärped

Argentinas on tugevalt kritiseeritud ka valitsuse vaenulikku retoorikat sõltumatute ajakirjanike ja meedia vastu. Human Rights Watch´i sõnul sildistatakse neid pidevalt sotsiaalmeedia postitustes, kõnedes ja intervjuudes, mis sisaldavad solvanguid ja isiklikke rünnakuid. Argentina Ajakirjanike Foorum (FOPEA) teatas eelmise aasta septembris, et president olevat verbaalselt rünnanud vähemalt 45 ajakirjanikku.

“Milei mõtteviisi järgi ei ole inimkonna kangelased arstid, õpetajad või päästjad, vaid suurettevõtete juhid.”

Riiki on tugevalt mõjutanud ka valitsuse läbi viidud drastilised kärped hariduse ja teaduse vallas. Kümne kaotatud ministeeriumi hulgas oli ka haridusministeerium, uued ülikooliprojektid on peatatud ning õppejõudude palku on kärbitud. DW Documentary lühidokumentaalis “Argentina after one year of President Milei” sõna võttev poliitilise liikumise Frente Patria Grande juht Juan Grabois kommenteeris olukorda järgmiselt: “Milei mõtteviisi järgi ei ole inimkonna kangelased arstid, õpetajad või päästjad, vaid suurettevõtete juhid.” 

Argentina seisab teelahkmel. Milei šokiteraapia on inflatsiooni ja riigieelarve küll tasakaalu saanud ning majandus paistab stabiliseeruvat, ent ühiskonda rusub endiselt pidev teadmatus ja ebakindlus. Olgugi, et kohati tunduvad Milei radikaalsed reformid vilju kandvat, on jäetud suurem osa elanikest siiski tühjade kätega.

Seotud artiklid