Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees
Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. […] Eestile kõige lähedasemad ja sarnasemad riigid lähiajaloolt, asendilt, probleemistikult on ikkagi Läti ja Leedu. […] Aeg oleks seda tõsiasja ka praktikas teadvustada ning panustada senisest palju rohkem aega ja ressursse koostööle teiste Balti riikidega.“
Balti Assamblee (BA) asutati meie iseseisvuse taastamise aastal, 8. novembril 1991 Tallinnas. Eeskujuks ja jätkuvalt esimeseks partneriks on Põhjamaade Nõukogu, partneriteks teiste seas ka GUAM ehk Gruusia, Aserbaidžaani, Ukraina ja Moldova parlamentide ühendus, kellega on hea klapp Euroopa Liidu idapartnerluse projektides, mis on teistelegi Euroopa ametikaaslastele silma jäänud. Nagu võttis kokku kolleeg Skandinaaviast: „Olete sillaehitajad, erinevalt meist ei vaja teie idapartnerluses keele ega mentaliteedi tõlget.“
Muutused
Nõustun ka Maasika tõdemusega, et tihedamat koostööd naabritega peetakse sageli tüütuks ja väheeksootiliseks. Realistlik tähelepanek.
2010. aastaks olid laulva revolutsiooni traditsioonid ammendunud. Ent lahendus ei olnud Balti liivakastist põnevamatele jahimaadele põgenemine, vaid töö kaasajastamine. Osa BA tollastest otsingutest tundub praegu huumorina, näiteks meeste ja naiste paralleelkomisjonid). Leedus ja Eestis põhja-lõunasuunaline Rail Baltic näis Läti esindajate mõtetes kulgevat idast läände… Läti kolleegi hinnangul aitasid just BA arutelud ühtse arusaamiseni.
Eesti algatusel hakati BA komisjone moodustama rahvusparlamentide samasuunaliste komisjonide liimetest, enne olid need juhuslikud jututoad. Tulemuseks on ideesiire ja kolme riigi seaduste lähenemine eriti keskkonna-, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ning sisejulgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Näiteks lihtsustasime kiirabi ja tuletõrje piiriületuse korda.
BA annab välja Balti kultuuripreemiaid. Uurisin kord žürii Eesti liikmelt, et kellele nad kirjanduspreemia omistasid. Vastus üllatas: „Läti kord oli. Nime ei mäleta, aga nime lõpus oli „s“.“ Laureaatideks esitati oma riigi poliitikuid ja kultuuritegelasi. Leedu delegatsiooni juhi sõnul sai värskeks tuuleiiliks Eesti algatus autasustada just Balti koostöö edendajaid: Ain Anger – Eesti ja Läti ooperipubliku lemmik; Birute Klaas-Lang – balti keelte õpetaja Tartu Ülikoolis; Avo Keel – Eesti ja Läti tunnustatud võrkpallitreener; Leelo Tungal – nii Eestis, Lätis kui ka Leedus armastatud kirjanik.
Matti Maasikas kirjutab: „Suhteid tuleb ajada mitte ainult koosolekulaua taga, vaid ka isiklikult.“ Puhas kuld!
Ah et kuidas te leidsite nii kiiresti ühise keele BA Läti delegatsiooni liikme Atis Lejiņšiga? Aga me töötasime ju 1991. aastal Stockholmis ühes majas: tema Läti, mina Eesti infokontoris. Just selles samas majas kohtusime Jón Baldvin Hannibalssoniga (endine Islandi rahandusminister ja välisminister – toim), BA medali laureaadiga, kes lubab mul lahkelt kasutada Islandi rahvusarhiivis tema isiklikus arhiivifondis säilitatavaid Eesti iseseisvuse taastamise perioodi dokumente, mida meie arhiivides millegipärast ei ole.
1991. aasta Stockholmi infokontoril on võrgustikus oma osa. Seal kohtusime Taani välisministri Uffe Ellemann-Jenseniga ning BA töös on see päädinud vastastikuse sümpaatiaga tema tütre Karen Ellemann Klochiga, kes on olnud Taani keskkonnaminister ja Taani Põhjamaade koostööminister. Samas majas kohtusime ka Algirdas Saudargasega, kelle poeg Paulius Saudargas on Leedu parlamendi asespiiker ja meie koostööpartner.
Kiire abikäsi
1990. aastatel kohtusime Tallinnas arstiteadlase Romualds Ražuksiga, kes oli Läti Tautas Fronte järjekorras teine esimees, hiljem BA Läti delegatsiooni liige. Kui Lätis puhkes ootamatult Eesti-vastane hüsteeria, et TÜ kliinikum keeldub organite siirdamisest Läti kodanikele, helistasime koos TÜ kliinikumi ning kohe saatis Ražuks Läti televisiooni oma kolleegi, kes maandas Eesti-vastase vihalaine – Eesti oli täitnud oma lepingulised kohustused, aga Läti paraku mitte.
1970. aastate algul alanud pingpongipoliitika sulatas üles Hiina RV ja USA jahtunud suhted. BA tegevuses on eriline koht korvpallipoliitikal, mis on väga tugevasti kaasa aidanud parlamendiliikmete isiklike sõprussuhete kujunemisele, aga seeläbi ka töistele kontaktidele.
Keda kiita? Läti ja Leedu BA veteranid kiidavad kunagist Eesti delegatsiooni juhti Trivimi Vellistet. BA riigikaitsealase koostöö mootor oli kindralleitnant Johannes Kert (1959–2021).
Seotud artiklid
Kelle ühe Hiina poliitika(t järgida)?
Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.
Jonatan Vseviov: Sõnad loevad, teod loevad rohkem, aga kõige rohkem loevad tulemused
Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Balti riigid loodavad Scholzi valitsuselt sammu edasi kaitses ja tagasi Venemaast
Liidukantsler Olaf Scholzi juhitav Saksamaa valitsus lubab tugevdada Euroopat ja suurendada tema strateegilist suveräänsust, soovides samal ajal jätkata dialoogi Venemaaga. Millised on Baltimaade julgeolekusoovid Scholzi valitsusele ja mida on võimalik reaalselt saavutada?
Alexander Stubb: minu silmis on Balti riigid ja Põhjala üks tervik
Alexander Stubb on vaadanud maailma Soome poliitiku pilguga, kogenud Põhjamaade koostöö eripärasid, kujundanud Euroopa Liidu tulevikku ning on nüüdseks tagasi akadeemilises maailmas. Ta peab end suureks Balti riikide ja Põhjala fänniks, kuid ei poolda Euroopa Liidus piirkonnastumist. Ometi oli just Stubb üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia algatajaid.
Põhjamaade koostööd vaevab poliitiline kaalukaotus
Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides.
Dovilė Budrytė: kõik on hästi, kuniks keegi ei hakka üle oma varju hüppama
Kuna kolm väikest riiki Läänemere kaldal ei ole maailmaareenil geopoliitilised raskekaallased, panevad nad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seljad kokku. Kuigi Balti kolmik näib olevat kokku määratud, on ilmnenud lõhesid ja avalikku rahulolematust, mis võivad ühel hetkel taas pinnale kerkida ja kahjustada praegusi sooje suhteid, leiab USA Georgia Gwinnetti kolledži riigiteaduste professor Dovilė Budrytė.