Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: USA presidendivalimised, konkurentsivabad valimised Venemaal, ELi kaitsetööstus, Ukraina
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 11. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
USA presidendivalimised: riigisisesed vastuolud võivad süveneda
Indrek Kannik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor
Läinud nädala nn superteisipäevaga (valimised või valimiskoosolekud 17 osariigis) jõudsid Ühendriikide parteide eelvalimised poliitilises mõttes lõpuni. Kuigi Donald Trumpil ega Joe Bidenil ei ole veel koos vajalikku delegaatide määra, on nüüdseks mõlemad jäänud sisuliselt ainsaks oma partei kandidaadiks, mis muudab edasise protsessi suuresti formaalsuseks.
Nikki Haley suutis küll võita Vermonti, aga kaotas suurelt igal pool mujal. Sellele järgnes oodatud teade kampaania lõpetamisest. Kuna Haley ei andnud oma toetust Trumpile, siis on avalikkuses spekuleeritud võimalusega, et Haley võib proovida jätkata kampaaniat nö parteidevälise kolmanda kandidaadina. See on siiski ebatõenäoline, pigem võib Haley sõnastust tõlgendada enda positsioneerimisega vabariiklaste partei Trumpi-järgse ajastu jaoks, millal iganes see saabub.
Seega peavad Ühendriigid ja ülejäänud maailm valmistuma valikuks Joe Bideni ja Donald Trumpi vahel. Sõltumata võitja nimest võib karta, et vastasseisud Ameerika sees süvenevad ja vaba maailma liidri rolli täitmine jääb ka edaspidi tagaplaanile.
Venemaa valimistel on ajalooliselt madalaim konkurents
Igor Gretski, RKK teadur
Venemaal toimuvad sel nädalal presidendivalimised, mis kestavad esimest korda kolm päeva. Konkurents on sel aastal Venemaa ajaloo madalaimal tasemel. Kõik kolm Vladimir Putini vastaskandidaati on kogu oma karjääri jooksul hõivanud Venemaa poliitilisel maastikul peamiselt teisejärgulisi rolle. Juba enne valimiskampaania ametlikku algust tunnistasid nad kõik, et ei oota võitu ja on valmis kaotust Putinile tunnistama.
Eksiilis viibiv opositsioon on sügavalt lõhestunud ja suhtub valimistesse vastuoluliselt. Ühelt poolt on nende esindajad kutsunud Euroopa Parlamenti Venemaa presidendivalimiste tulemusi ebaseaduslikuks kuulutama. Teisalt aga julgustavad nad välkmeeleavaldustel “Lõunal Putini vastu” Putini-vastaseid kaaskodanikke väljendama oma protesti kõige turvalisemal viisil: tuleb minna kell 12:00 valimisjaoskondadesse ja hääletada ükskõik kuidas, välja arvatud Vladimir Putini poolt. Selline taktika aga ainult aitaks presidendivalimiste legitiimsust tõestada.
EL avaldas kaitsetööstusambitsioonid
Tony Lawrence, RKK urimisprogrammi “Kaitsepoliitika ja strateegia” juht ja teadur
5. märtsil avalikustas Euroopa Komisjon oma esimese Euroopa kaitsetööstuse strateegia (European Defence Industrial Strategy, EDIS), mis koondab kokku rahastuse ja regulatsioonid, et julgustada liikmesriike investeerima kaitsesse rohkem, paremini, üheskoos ja Euroopas. See seab ambitsioonikad mõõdikud (näiteks peaksid liikmesriigid 2030. aastaks hankima 40 protsenti kaitsevarustusest koostöös ja 50 protsenti Euroopast). EDISega käib kaasas Euroopa kaitsetööstuse programm (European Defence Industrial Programme, EDIP), mis sisaldab 1,5 miljardit eurot, et alustada mõnede EDISe meetmete rakendamist perioodil 2025–27.
Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine tähendaks ELi suuremat autonoomiat kaitsevallas ja paremat varustuskindlust. Kuid paljud liikmesriigid eelistavad siiski vabadust otsida globaalselt turult parema hinna ja kättesaadavuse suhtega tooteid, mitte „osta Euroopast“ lähenemist, nagu on selgunud vaidlustes Ukrainale lubatud laskemoona tarnimise üle. See protektsionistlik meelelaad ja laiem vastuseis kaitsepoliitika küsimustes otsustusõiguse riiklikult tasandilt Euroopa tasandile üle andmisele saab olema üks EDISe peamistest väljakutsetest. Teine oluline väljakutse on rahastus. 1,5 miljardi eurot kolme aasta jooksul on väike eraldis, võrreldes umbes 60 miljardi euroga (2022. aasta andmed), mida liikmesriigid igal aastal ise kaitsesse investeerivad. Kui EDIS tahab kaitsetööstuse turule päriselt mõju avaldada, vajab see ELi järgmises mitmeaastases eelarves (2028–34) oluliselt rohkem rahastust.
Ukraina vs Venemaa Sudaanis
Ivan U. K. Klyszcz, RKK teadur
Eelmisel nädalal kirjutas The Wall Street Journal, et Ukraina eriväed võitlevad Venemaa vastu ka Sudaanis. Ukraina ja Sudaani sõdurite intervjuudest selgub, et Ukraina väed Sudaanis osalevad aktiivselt Wagneri-vastases tegevuses, Ukraina komandod aitasid Sudaani relvajõudude ülemjuhatajal kindral Abdel Fattah al-Burhanil võidelda Wagneri toetatud poolsõjaväeliste Kiirtoetusjõududega (Rapid Support Forces, RSF), eesmärgiga vältida Hartumi sattumist nende kontrolli alla.
Esimesed väited Ukraina kohaloleku kohta Sudaanis avaldas The Kyiv Times juba 2023. aastal. Alguses räägiti Ukraina spetsialistide korraldatud droonirünnakutest Sudaanis, hiljem ka eriüksuste lähetamisest. Reportaažid tekitasid spekulatsioone, et miks ja kui laialdaselt otsustas Kiiev astuda väliskonflikti samal ajal, kui nad võitlevad Venemaa agressiooni vastu. Bellingcat püüdis mõningaid varajasi teateid ukrainlastest Sudaanis ka kontrollida, kuid ei saanud kindlaid tõendeid. WSJ artikkel lisab neile väidetele usaldusväärsust.
WSJ allikate kohaselt saatis Ukraina erijõude Sudaani vastutasuks salajase toe eest, mida Sudaan pakkus Kiievile 2022. aastal. Toona tarnis Sudaan väidetavalt Ukrainale mürske ja laskemoona ja hõlbustas kolmandate riikide tarneid Ukrainasse. Sudaanis tegutsedes segasid Ukraina komandörid ka Wagneri operatsioone riigis, sealhulgas kullakaevandustes, mis rahastavad sõda Ukraina vastu.
Sudaanis praegune kodusõda puhkes 15. aprillil 2023 ja haaras ka pealinna Hartumi, mitte vaid konfliktitsiooni Darfuris. ÜRO sõnul seisab üheksa kümnest sudaanlasest silmitsi „hädaolukorra tasemel näljaga“.
Neid uudiseid tuleb vaadata kui tõendeid Venemaa agressiooni rahvusvaheliste tagajärgede laienemisest. Esiteks on toiduhindade tõus maailmas Venemaa Musta mere blokaadi ja teraviljasantaaži tulemus. Teiseks on näha, et rahvusvaheline julgeolekuolukord halveneb, sest Moskva toetab sõjaliselt agressiivseid režiime, näiteks Venezuelas või Süürias. Sudaanis RSFI relvastades ja toetades vastutab Venemaa selle eest, kuidas Sudaani kodusõda areneb. Järelikult parandab Ukraina võidu toetamine rahvusvahelist julgeolekut ka väljaspool Euroopat.
Ukraina jätkab endiselt aktiivses kaitses
Marek Kohv, RKK uurimisprogrammi “Julgeolek ja kerksus” juht
Rindel on üldine olukord sama, Venemaa on jätkuvalt pealetungil ning Ukraina aktiivses kaitses. Venemaa saavutas ka eelmisel nädalal mõningast edu Luhanski ja Donetski oblastis, samas vähenes Vene üksuste rünnakute maht ning Ukraina üksused sooritasid lokaalseid vasturünnakuid. Käesoleval nädalal edenevad tõenäoliselt Vene üksused jätkuvalt Luhanski ja Donestki oblastis, kirde ja lõuna suunal tõenäoliselt rindejoones muutust ei toimu.