Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Venemaa haaras Trumpiga initsiatiivi, Ukraina relvajõudude olukord, venelaste sõjavastased liikumised, Euroopa roll Venezuelas, Põhja-Küpros
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 43. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Venemaa haaras diplomaatilise initsiatiivi
Kristi Raik, RKK direktor
Möödunud nädalal sai Euroopa taas terava meeldetuletuse, et USA president Donald Trump on valmis sõlmima Vladimir Putiniga kokkuleppe, tuues ohvriks Ukraina suveräänsuse. Trumpi vestlus Putiniga, selle järel Ukraina president Volodomõr Zelenskõiga toimunud kohtumist saatnud avaldused ning planeeritud Trumpi ja Putini kohtumine Budapestis näitasid, et Venemaa suutis diplomaatilise initsiatiivi taas enda kätte haarata. Trump tahab endiselt lõpetada Venemaa sõja Ukrainas, kuid rahu tingimused teda eriti ei huvita. Ta näeb Venemaad suurriigina ja Ukrainat nõrgema poolena, kes peab tegema mööndusi. Ta on valmis Ukrainale survet avaldama, et too Venemaa nõudmistele alluks.
Pole mingit alust arvata, et Venemaa praegu tegelikult rahu soovib. Venemaa saavutused sõjas on nigelad, kuid Putinil on endiselt põhjust uskuda, et ta suudab sõda jätkates ja läbirääkimisi mängides oma positsiooni tugevdada. Tõeliste rahukõnelusteni jõudmiseks oleks vaja survet Venemaale tunduvalt lisada, kuid just seda ei ole Trump soovinud teha. Hetkel püüab Putin diplomaatilise protsessi abil täiendavaid survemeetmeid (sh Tomahawkid Ukrainale, uued sanktsioonid Venemaale) ära hoida või edasi lükata ning survestada Trumpi abiga Ukrainat loovutama territooriume, mida venelased vallutada ei suuda.
Avalikkusesse jõudnud uus info Putini ja Trumpi augustis Alaskal toimunud tippkohtumise kohta näitab, et Putin mängis tookord üle, nõudes liiga palju ja tüüdates Trumpi oma ajalooloenguga. Järgmisel kohtumisel Budapestis ta kindlasti samu vigu ei korda. Küll aga võib arvata, et Venemaa jätkab oma tavapärase taktikaga esitada suuri nõudmisi, teades samas isegi, et tal ei ole võimalik neid kõiki saavutada.
Siis saab läbirääkimiste käigus natuke tagasi tõmmata ja esitada oma muutunud seisukohti suurte mööndustena, kuigi tegu on endiselt nõudmistega, mis eeldavad suuri mööndusi hoopis vastaspoolelt. Eks näis, kas eurooplastel avaneb võimalus enne Putini ja Trumpi kohtumist viimase seisukohti mõjutada ja veenda teda taas kord selles, et Putinit ei saa usaldada ja et katsed Ukrainale hävitavat diili peale suruda ei too rahu.
Kuula ka Vikerraadio intervjuud: Kristi Raik. Kummalised arengud Trumpi-Putini ja Trumpi-Zelenski suhetes
Loe lisaks Delfist: On oht, et Trump survestab Ukrainat kokkuleppele, mis oleks Ukraina ja kogu Euroopa julgeolekuhuvide vaatest halb
Mitte siiski muutuste esilekutsujad: venelaste sõjavastased kodanikualgatused Euroopas
Igor Gretski, RKK teadur
Venelaste sõjavastased kodanikualgatused Euroopas said alguse peamiselt väikestest emigrandirühmadest, kes korraldasid 2021. aastal meeleavaldusi Aleksei Navalnõi toetuseks.
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal vallandas Vene immigrantide aktivismilaine. Sellest ajast alates on eksperdid hakanud juurdlema, kas neil kogukondadel võiks ehk olla soodne mõju Venemaa tulevastele muutustele.
Et hinnata nende sõjavastaste kodanikualgatuste tegelikku poliitilist mõju, on oluline mõista, kuidas need toimivad. Põhjalikud, poolstruktureeritud intervjuud sõjavastaste kogukondade esindajatega üle Euroopa toovad esile venelaste sõjavastaste kodanikualgatuste iseloomulikud tunnused.
Analüüsi soovitused:
- – Ootused ja infovahetus peavad olema asjakohased. Euroopa valitsused ei tohiks pidada venelaste sõjavastaseid kodanikualgatusi muutuste esilekutsujaiks Venemaal ega kujundada selle põhjal oma ootusi, sest emigrantidest aktivistidel puuduvad selleks vajalikud ressursid, organisatsiooniline taristu ja motivatsioon. Realistlike ootuste selge sõnastamine aitab vältida vastastikust pettumust ja tarbetuid rahalisi kulutusi.
- – Samamoodi oleks mõistlik ohjeldada igasugust soovmõtlemist Venemaa helgemate poliitiliste väljavaadete kohta.
– Venelaste sõjavastasi kodanikualgatusi ei tohiks seostada nende eestvedajatega. Seda kogukonda iseloomustab polüfoonia ja horisontaalsete struktuuride eelistamine. Pealetükkivad katsed kohelda mõnd praegust opositsioonipoliitikut nende kõneisikuna ainult süvendavad võõrandumist. Aja jooksul võivad registreeritud suurte vabaühenduste ümber tekkida koordineeritumad diasporaakogukonnad, mis võivad moodustada oma juhtimisstruktuure. - – Tulevase julgeolekusüsteemi aruteludes tuleks lähtuda põhimõttest „Euroopa ennekõike“. Euroopa julgeolekustrateegia ei tohiks tugineda sõltuvussuhetele ega habrastele illusioonidele, näiteks arusaamale, et ainult demokraatlik Venemaa saab tagada Euroopa julgeoleku. Väide, et Euroopa suudab oma julgeoleku tagada alles pärast poliitilise režiimi muutust Venemaal, on ekslik ja loob vale mulje, justkui Euroopa suudaks mõjutada Kremli sisepoliitikat. Selle asemel tuleks keskenduda Euroopa realistlikule võimele tõhusalt heidutada oma agressiivset idanaabrit. See eeldab oma kaitsevõime arendamist, ühiskondliku vastupanuvõime tugevdamist kogu Euroopas ja Ukraina jätkuvat toetamist. Euroopa julgeolek on lõppkokkuvõttes Euroopa enda kätes.
Loe edasi (inglise keeles): Not Quite Agents of Change: Russian Anti-War Grassroots Initiatives in Europe
Sel nädalal Diplomaatias:
Kolonel Pavlo Palisa Kiievis 2025. aasta jaanuaris. AP Photo / Scanpix
INTERVJUU | Zelenskõi kantselei peamine sõjaväelane: Ukraina armeest võiks saada Euroopa kilp
Ukraina sooviks, et Euroopa osaleks tulevikus palgamaksmises nende sõduritele, sest Ukraina relvajõud võiksid olla Euroopale efektiivne kilp, ütles Ukraina presidendi kantselei ülema asetäitja, kuulsa 93. brigaadi endine ülem kolonel Pavlo Palisa intervjuus Jaanus Piirsalule.
Mis on Ukraina relvajõudude jaoks kõige kriitilisem probleem 2025. aasta sügisel?
Esimeses järjekorras on see ikkagi küsimus ressurssidest. Selle alla me loeme mobilisatsiooni, laskemoonaga varustamist, edukate juhtimismudelite ja -otsuste laialdasemat kasutamist. Kõik see omab tugevat mõju lahinguväljal toimuvale.
Kuidas on võimalik mobilisatsiooni parandada?
Peastaap ja kaitseministeerium on võtnud tarvitusele meetmed mobilisatsiooni mahtude suurendamiseks. Eelkõige saab seda teha tänu kogu protsessi digitaliseerimisele ning sõjaväekohuslaste ja mobilisatsiooni alla kuuluvate isikute arvelevõtmise protsessi täiustamisele. Me püüame kõik protsessid digitaliseerida, automatiseerida. See aitab meil eelkõige kiirendada isikute arvelevõtmist ning teha kvaliteetset analüüsi, et saada aru, kus meil on õnnestumisi, kus on vaja midagi parandada. Ja muidugi, mis on ka väga oluline, maksimaalselt suures ulatuses välistada kõik võimalikud korruptsioonimomendid, mis võivad tekkida.
Loe edasi: Ukraina armeest võiks saada Euroopa kilp
KOMMENTAAR | Ivan U. K. Klyszcz: Nobeli preemia toob Venezuela kriisile tähelepanu juurde. Mis oleks Euroopa roll?
Kuna 2025. aasta Nobeli rahupreemia anti Venezuela poliitikule María Corina Machadole, pälvib Lõuna-Ameerika riik rohkem ülemaailmset tähelepanu. Euroopa on repressioonide küüsis ja naaberriikidega tülis Venezuela unarusse jätnud, ehkki sealne kriis on endiselt terav.
Loe edasi: Nobeli preemia toob Venezuela kriisile tähelepanu juurde. Mis oleks Euroopa roll?
ANALÜÜS | Talis Timmi: Põhja-Küpros seisab ristteel
Põhja-Küprose eilsed presidendivalimised võitis opositsiooniliider Tufan Erhürman. Küprosel on kreeklaste ja türklaste ajalugu põimunud juba 16. sajandist, mil saar Osmanite võimu alla läks. 19. sajandi teises pooles asus saart valitsema Briti impeerium, kuid rahvustevahelisi pingeid see ei leevendanud. Kreeklased soovisid liituda Kreeka emamaaga (enosis, kr unioon), türklased aga saare rahvuste alusel kaheks jagada (taksim, trg jagamine). Need erimeelsused viisid 1950. aastatel vägivaldsete kokkupõrgeteni ja peaaegu kodusõjani.
Loe edasi: isolatsioon või ühinemiskõnelused