Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: USA valimised, Ukraina, Venemaa värbamised Aafrikas, aasta kriisi Punasel merel
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 42. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
USA valimised tulevad pingelised
Helga Kalm, RKK teadur/Lennart Meri konverentsi direktor
USA valimiskampaania seis on väga tasavägine. Kui asepresident Kamala Harris tõusis demokraatide presidendikandidaadiks, kasvas tema populaarsus kiiresti ja ta tõusis üleriigilistes populaarsusküsitlustes Donald Trumpist ette. Nüüd on aga tema edumaa muutunud väiksemaks. Emb-kumb kandidaat võidab valimistel tõenäoliselt väga napilt. Demokraadid on kaotamas populaarsust tumedanahaliste meeste ja Ladina-Ameerika taustaga valijate seas. Seetõttu on demokraadid toonud välja erinevaid tuntud nimesid (nt Barack Obama), et just neid valijagruppe veenda.
Igal juhul on seis pingeline ja kandidaadid veedavad enamiku oma ajast kuni valimispäevani kaalukeeleosariikides: Pennsylvanias, Michiganis, Wisconsinis, Georgias, Arizonas, Nevadas ja Põhja-Carolinas.
Paralleelselt presidendivalmistega valitakse ka kolmandik senati koosseisust ja uus esindajatekoda. Ka nende valimiste tulemus on väga lahtine. On tõenäoline, et senat liigub vabariiklaste kätte, aga esindajatekojas on kõik võimalik.
Vaadates senist presidendivalimiste kampaania käiku, on väga võimalik, et enne valimispäeva toimub veel mõni märgiline sündmus, mis võib valimiste lõpptulemust otsustavalt mõjutada.
Ukrainale ei paista USAst häid uudiseid
Marek Kohv, uurimisprogrammi “Kriisikindlus ja julgeolek” juht
Ramsteini tippkohtumise edasi lükkamine eelmisel nädalal oli Ukraina jaoks tagasilöök ja see toimub nüüd tõenäoliselt alles pärast USA presidendivalimisi. Järjest enam on USA-st tulevad sõnumid Ukraina jaoks häirivad, sest Joe Bideni administratsioon ei ole toetanud Ukraina võiduplaani ja ka presidendikandidaat Kamala Harrise sõnumid Ukraina NATO liikmeks saamise kohta on olnud ambivalentsed. Presidendikandidaat Donald Trumpi plaan sõda kiiresti lõpetada paistab soosivat pigem rahu Putini tingimustel ja tooks ilmselt kaasa mingi osa territooriumi kaotamise. Ilma NATO-liikmelisuseta ei ole Ukrainal ka tegelikult mingit toimivat garantiid rahu püsimiseks.
Rindetegevuses tekitab Ukraina oma kauglöökidega olulist kahju Venemaa sisemaal. Siiski on Toropetsi relvalao rünnaku sarnased löögid pigem erand, Ukraina enda võimekused jäävad piiratuks, kui on vaja rünnata korraliku õhukaitsega kaetud objekte. Selleks oleks Ukrainal hädasti vaja lääne (eriti USA ja Saksamaa – ASSM, Taurus või ATACMS) süsteeme. Kahjuks ei paista lähitulevikus läänel soovi neid tarnida. Seega, andes abi ainult rindejoonel võitlemiseks, surub lääs Ukrainat sellisesse sõtta, kus on eelis ülekaalukamal vastasel ehk Venemaal.
Ukraina valmistab ette sügisest pealetungi, mis leiab tõenäoliselt aset oktoobri lõpus või novembri alguses. Venemaa on piiratud mahus Kurskis territooriumi tagasi võtnud ja veidi edenenud ka Ida-Ukrainas. Aeg näitab, kui edukas Ukraina pealetung saab olema, kuid eeldused Lääne väljaõppe, tehnika ja lahingmoona näol on selleks olemas.
Venemaa ei hooli sõja nimel värvates inimõigustest ega diplomaatiast
Ivan U. K. Klyszcz, RKK teadur
Selleks, et hankida Ukraina-vastase sõja jätkamiseks vajalikke uusi töökäsi ja sõdureid, püüab Venemaa oma ridu täiendada inimestega üle kogu maailma. Septembris ja oktoobris avaldasid Associated Press ja Jeune Afrique erinevaid lugusid välismaalaste valedel alustel värbamise skeemidest, mis olid suunatud aafriklastele. AP avalikustas 10. oktoobril loo, kuidas kohaselt Venemaa ametnikud petsid Aafrika naisi, et nad reisiksid Alabugasse ja töötaksid Vene-Iraani droonitehases Shahed, sageli ilma palgata, 12-tunniste vahetuste ja orjastavate ohtlike töötingimustega. Naised värvati peamiselt lubadustega, et nad saavad liituda töö- ja õppeprogrammiga, kus makstakse palka ja pakutakse väljaõpet, aga kumbagi ei juhtunud.
27. septembril avaldas Jeune Afrique uurimuse, kuidas sadu aafriklasi manipuleeriti ja sunniti Venemaa eest agressioonisõjas võitlema. Kui mõned liitusid Venemaa sõjaväega vabatahtlikult – kõrgete palkade ja Venemaa kodakondsuse lubaduse tõttu –, siis enamik langes pettuse ja valede lubaduste ohvriks töötada “turvameestena”.
Paljud sunnitakse lepinguid allkirjastama värbajate ähvarduste abil – see tegevus on suunatud peamiselt Venemaa ülikoolide välisüliõpilastele. Varem on uudistes teatatud kuni 1000 Sri Lanka elanikust, kes võitlevad Venemaa eest sarnastel asjaoludel, samuti on nii ära kasutatud suurt hulga indialasi ja nepaallasi. Kõik need skeemid on tekitanud diplomaatilisi pingeid ning Nepaal ja Sri Lanka nõuavad oma kodanike värbamise lõpetamist.
Need lood ei peegelda niivõrd Venemaa meeleheidet oma kodanike mobiliseerimisel, vaid pigem viitavad Kremli vähesele murele inimõiguste ja oma diplomaatilise positsiooni pärast.
- https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-drones-shahed-africans-11602ab837f0ff4635926d884b422185
- https://www.jeuneafrique.com/1607615/politique/les-tirailleurs-de-poutine-enquete-sur-ces-africains-qui-combattent-pour-la-russie/
- https://www.aljazeera.com/news/2024/4/1/why-are-south-asians-going-to-fight-in-ukraine
- https://www.france24.com/en/live-news/20240611-the-duped-sri-lankans-fighting-in-russia-s-ukraine-war
Sel nädalal Diplomaatias. Punase mere kriisi esimene aasta
Eelmise aasta 19. oktoobril algas Punase mere kriis, kui Iraani toetatud huthide liikumine, mis on 2014. aastast kontrollinud suurt osa Jeemeni territooriumist Punase mere ääres, võttis sihikule Punast merd läbivad laevad. Huthid nõuavad, et Iisrael lõpetaks aktiivse sõjategevuse Gazas. Rahvusvaheliselt on kriis oluline, sest sõjaline konflikt Punasel merel mõjutab otseselt Suessi kanali tegevust ning selle kaudu ülemaailmselt kaubandust, majandust ja riikide poliitilisi suhteid. Loe TLÜ Aasia-uuringute magistri Julija Matsaku ülevaadet koos Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmeli kommentaariga.
Loe artiklit: https://diplomaatia.ee/punase-mere-kriisi-esimene-aasta/