Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: USA tollid ning EL ja NATO, tsiviiltaristu ründamine Ukrainas, ELi kaitsepoliitika, hübriidrünnakud

Euroopa Liit peaks USAle vastama nii valusalt kui võimalik
Steven Blockmans, RKK vanemteadur

Kaubanduse hävitusnädala järel kaalub Euroopa Liit erinevaid võimalusi, kuidas vastata president Donald Trumpi ühepoolsele tollimaksude kehtestamise teatele.

27 liikmesriiki on praegu laias laastus jaotunud kolme gruppi: Prantsusmaa ja Saksamaa tahavad kiiret ja vihast vastukäiku, samal ajal kui Itaalia, Kreeka, Rumeenia ja Ungari soovivad eskalatsiooni vältida. Ülejäänud liikmesriigid toetavad enamasti Euroopa Komisjoni strateegiat lükata vastamine edasi, et valmistada ette sellised meetmed, mis oleksid sihitud poliitiliselt tundlike USAst eksporditud teenuste vastu, pakkudes samal ajal vastu läbirääkimisi tollimaksude kaotamiseks.

Euroopa Liidu vastus loeb. EL on maailma kolmas majandusjõud, kuid erinevalt süsteemsest rivaalist Hiinast ning üha autokraatlikumaks muutuvast USAst tahab EL reeglitepõhist maailmakorda alles hoida. Selleks, et valida õige tegutsemisviis, peaks EL vaatama Trumpi avaldust sellena, mida see päriselt on: osa katsest maailmakord totaalselt ümber kirjutada ja partnerid kuulekusele sundida, ükskõik mida see ei maksaks USAle, kes on ise üks kõige enam haavatamaid.

Kui EL tahab sellele kaheraudsele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) süsteemi ja demokraatia vastasele püssipaugule vastata, siis ei saa ta vaadelda üksikuid poliitikavaldkondi läbi kitsa ava. Samuti ei saa ta kasutada tavalisi poliitika rakendamise edukriteeriume. Rünnak on täiemahuline ja vajab samasugust vastust: lööki, mida ei saa ignoreerida ja mida Trumpi Valge Maja ei saa kasutada oma tegevuse tagajärgede ELi kaela määrimiseks. ELi sunnivastane vahend (anti-coercion instrument) annab selliseks tugevaks vastuseks võimaluse.

See on kaubandusinstrument, mis on disainitud tegelemiseks geopoliitiliste vaidlustega väljapool WTO süsteemi, kus sõditakse majanduslike vahenditega. See annab ELile seadusliku aluse vastata majandussektorite üleselt, näiteks tegevustega „broligarhide“ suurte tehnoloogiafirmade vastu. Selle rakendamine ELi süsteemis võtab 6-12 kuud: piisavalt aega, mida vaja, et Trumpi tollimaksudest tulenev kahju jõuaks USA avalikkusele kohale.

Ilma kiirete vastukäikude või ootamatu muutuseta USA poliitikas peaksid Trumpi tekitatud tagajärjed USA supermarketite riiulitel näha olema 3-6 kuu pärast. See annab ELile aega saada pardale Itaalia – ainus suur liikmesriik, kes on veel tugevale vastulöögile vastu – et otsus liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta. Vahepealne majanduslik valu tuleks suunata laiemate majandussuhete loomisele samameelsete riikidega kogu maailmas. Ameerika Ühendriikide isolatsionismi hind võib olla Euroopa võit.

---

Sel nädalal Diplomaatias. Tomas Jermalavičius: Leping karidel?
Tomas Jermalavičius, RKK teadusjuht

Igaüks, kes NATO-t tunneb, mõistab, et see allianss on nii poliitiline kui ka sõjaline. Niisiis määravad kaitsealliansi solidaarsust ja ühtsust ühevõrra poliitilised printsiibid ja otsused kui ka sõjaline võimsus. Vahetult pärast Trumpi fantaasiaid Gröönimaa ja Kanada annekteerimisest sattus Atlandi-ülene suhe Valge Maja roosiaias kõrgete tollimäärade karidele.

Liitlasriigid Euroopas on aastaid, isegi aastakümneid rikkunud Washingtoni lepingu artiklit 3, mis nõuab, et kõik osalised üksteist aidates arendaksid oma võimekust üksikult ja üheskoos vastupanu osutada. Tagajärjeks on Atlandi-ülese ühtsuse nõrgenemine ja USA-ga suhete rikkumine peaaegu katkemiseni. Koorma ebavõrdse jagunemise üle on kurtnud erinevad Ameerika presidendid. Siiski läks Trump sellega enneolematult kaugele.

Loe edasi: Tomas Jermalavičius: Leping karidel?

---

Venemaa hävitustöö jätkub
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht

Venemaa jätkab hävituslikku tsiviiltaristu pommitamist Ukrainas, tuues kaasa järjest suuremaid inimohvreid. Samal ajal üritab Vene propaganda näidata Ukrainat nn energiataristu relvarahu rikkujana, pakkumata oma väidete kinnituseks ühtegi konkreetset tõendit. Ukrainal on hädasti vaja USA õhutõrjesüsteeme Patriot, mis suudavad efektiivselt Venemaa ballistilisi rakette neutraliseerida. Venemaa aga hoiab läbirääkimistel oma venitamistaktikaga USA-d pantvangis ja ei ole tõenäoline, et USA neid süsteeme Ukrainale täiendavalt saadaks enne läbirääkimiste ebaõnnestunuks tunnistamist.

Rindel on Ukraina olnud läinud nädalal edukas, vähendades vasturünnakutega Venemaa survet. Ukraina väed edenesid hiljuti Borova lähedal ning Vene väed Kurski ja Sumõ oblastites ning Kupjanski, Toretski, Pokrovski ja Kurakhove lähedal. Ukraina on väidetavalt edenenud ka Belgorodi oblastis, mis tekitab taaskord Vene juhtkonnas dilemma, kas kaitsta oma territooriumi või üritada edeneda Ida-Ukrainas. 

Juhul kui Venemaa peaks alustama suuremat (kevad)pealetungi (sellele viitab Venemaa reservide kogumine nende regioonide lähedal), võib seda tõenäoliselt oodata Harkivi ja Sumõ suunal. Samas on Venemaa üsna kiiresti suuteline vägesid liigutama ka teistesse rindelõikudesse. Ukraina on samal ajal tugevdanud kaitserajatisi mitmes rindelõigus.

---

RKK analüüs. Euroopa kaitsepoliitika valge paber
Marianne Paire, RKK külalisteadur

19. märtsil avaldatud Euroopa kaitsepoliitika valge paber on osa dünaamikast, mis käivitus reaktsioonina Venemaa invasioonile Ukrainas, nimelt kaitsepoliitika esiletõusust Euroopa Liidu prioriteetide hulgas. Paber avaldati kiiresti – vaid 100 päeva pärast kaitse- ja kosmosevoliniku ametisse saamist – ja dokument on lühike (23 lehekülge), kuid selle tugev külg on konkreetsete lahenduste pakkumine ELi liikmesriikide valmisoleku parandamiseks lühiajalises perspektiivis ehk kuni aastani 2030 nii kaitsetööstuse, kaitserahastuse, koostööpartnerite leidmise ning Ukraina toetamise küsimustes. Dokument rõhutab ELi rolli koordinaatori ja võimaluste loojana, kuid kinnitab ka, et peamine vastutus kaitsevõime parandamisel on liikmesriikidel.

Loe edasi (inglise keeles): EU Defence Series: The White Paper for European Defence Readiness 2030

---

RKK analüüs. Venemaa hübriidrünnakud Euroopas: Heidutusest omistamise ja reageerimiseni
Henrik Praks, RKK teadur

Euroopas toimuvate Venemaa hübriidrünnakute kasvav arv ja keerukus nõuab terviklikku ja mitmetasandilist reageerimist. Nende mitmekesisus – alates küberrünnakutest ja desinformatsioonist kuni sabotaaži ja kineetiliste rünnakuteni – seab väljakutseid traditsioonilistele kaitse- ja heidutusstrateegiatele.

Venemaa ei ole ainus hübriidsõjapidamise kasutaja, mistõttu jälgivad ka teised riigid, eelkõige Hiina, tähelepanelikult nii nende rünnakute mõju kui ka meie reageeringut. Autokraatlikud režiimid eelistavad hübriidsõda just seetõttu, et demokraatlikud riigid on sageli raskustes neile otse ja proportsionaalselt vastamisega. Hübriidrünnakud on tavaliselt teadlikult kavandatud nii, et need oleksid raskesti tuvastatavad, ründaja vastutusele võtmine ning otsustav reageerimine oleks takistatud. Lisaks võib rünnaku objektiks olevatel riikidel puududa kas võimekus või poliitiline tahe tõhusalt reageerida. 

Poliitikapaber käsitleb rahvusvahelisi reageerimisvõimalusi hübriidohtudele. See uurib kontseptuaalset raamistikku ning analüüsib NATO ja ELi samme hübriidohtude vastu võitlemisel ning nende pakutavaid võimalusi. Paber esitab rea poliitikasoovitusi ELile, NATOle ja nende liikmesriikidele: 

• – Tugevdada riikide kriisikindlust, et vähendada rünnakute mõju ja tõsta nende hinda; 
• – Parandada omistamisvõimekust, et rünnakud kiiresti ja selgelt tuvastada; 
• – Suurendada luureinfo jagamist, olukorrateadlikkust, vastuluure võimeid ning strateegilist kommunikatsiooni, et paljastada ja takistada pahatahtlikke tegevusi; 
• – Määratleda sabotaaž riikliku terrorismina, et tugevdada reageerimise moraalset ja õiguslikku kaalu; 
• – Kasutada sanktsioone ulatuslikumalt, jõustada sanktsioonirežiime, edendada koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega ja suurendada paindlikkust; 
• – Ühtlustada õiguslikke tõlgendusi, eriti mereõiguses; 
• – Standardiseerida viisa- ja väljasaatmispoliitikaid; 
• – Edendada väiksemaid tahtekoalitsioone ning laiendada piirkondlikku koostööd. 

Euroopa julgeoleku tugevdamine nõuab järjepidevat ja kollektiivset pingutust, et võtta Venemaa vastutusele ning näidata, et hübriidtaktikad ei jää karistuseta.

Loe (inglise keeles): Russia’s Hybrid Attacks in Europe: From Deterrence to Attribution to Response (PDF)