Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: USA rahusoov ei pruugi viia positiivse tulemuseni, Saksamaa koalitsiooniläbirääkimised, Venemaa majandus, Argentina
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 12. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Putin tahab endiselt Ukrainat Trumpi kätega kägistada
Igor Gretski, RKK teadur
Ootused läbirääkimistele, mis käivad Venemaa sõja lõpetamise üle Ukrainas, on kõrged, kuid siiani on edasiminekut väga vähe. Kuigi mõned Kremlile lähedased hääled kutsuvad üles ajutiselt loobuma territoriaalsetest nõudmistest Hersoni ja Zaporižžja regioonides, et rahvusvaheliselt legitimeerida juba okupeeritud territooriumide hõivamine, presenteerib Moskva end endiselt läbimatu ultimaatumitest koosneva seinana.
Tundub, et Venemaa kalkulatsioon on panna Donald Trump – keda juhib tema soov saada „diil“ nii kiiresti kui võimalik ja kes ei lase end häirida ühestki moraalsest imperatiivist – kruvisid nõrgema Kiievi suunal võimalikult kõvasti kinni keerama ja oma punaseid jooni hülgama. Teisisõnu, Vladimir Putin annab signaali, et kui Washington tahab „diili“ saada, on lihtsam survestada Volodõmõr Zelenskõid. Putini eesmärk on kägistada Ukrainat Trumpi kätega ja samal ajal suurendada vastuolusid USA ja Euroopa vahel.
Pall on alati olnud Venemaa väljakupoolel, USA võib selle mõistmise eest lõpuks kõrget hinda maksta
Tony Lawrence, RKK kaitsepoliitika ja strateegia programmi juht
USA sõjalise abi ja luureinfo jagamise taastamine Ukrainale eelmisel nädalal oli teretulnud, kuid selle põhjendused – Zelenskõi nõusolek 30-päevase vaherahuga – on vaid tilluke samm kestva rahu suunas. Venemaa, kes sai lõpuks Kurskis olukorra kontrolli alla, on reageerinud üsna jahedalt ning maksimalistlikud nõudmised jätkuvad: territooriumide annekteerimine, Ukraina demilitariseerimine ja neutraliteet, Euroopa rahuvalvajate kohaloleku keelamine.
Donald Trump saab ilmselt varsti aru, et tal ei ole väga palju piitsasid, millega Venemaad läbirääkimistelaua taga peksta ja talle võib tunduda lihtsam selle asemel Putinile Ukraina präänikuid sööta. Sellisel juhul kukub kogu ettevõtmine ilmselt kiiresti kokku. On siiski väike lootus, et häbistatud USA valitsus saab siis aru sellest, mis on Ukrainale ja ülejäänud Euroopale kogu aeg klaar olnud – pall oli alati Venemaa väljakupoolel, kuid neil pole mingit huvi seda mängu panna.
Oma käitumise eest parimal juhul minimaalse edasimineku saavutamiseks võib USA maksta kõrget hinda. Ameeriklased on Trumpi valitsusajal näidanud end maailmale ebausaldusväärse liitlasena. Riigina, mis ei keera abikraane kinni ja lahti mitte väärtuste ja põhimõtete alusel, vaid oma presidendi tujude ja laiskade eelduste põhjal.
Euroopa oli tehingulise USA pärast mures, kuid ei oodanud päris sellist, kes hakkab jultunult oma liitlastelt välja pressima. Euroopa ja liitlased peavad nüüd küsima, kas nad on veel valmis USA kaitsetööstuse toodangule lootma (320 miljardi suurune eksporditurg 2024. aasta seisuga), kui vajalik tehniline tugi võidakse lihtsalt kinni keerata. Portugali teavitus, et nad ei ole enam huvitatud F35 hävitajate ostmisest – 5-6 miljardi euro suurune tehing – ei jää ilmselt viimaseks.
Sel kolmapäeval plaanib Euroopa Komisjon esitleda uut kaitsepoliitika valget raamatut.
RKK väljaanded. Miks “tagurpidi Nixoni” strateegia läbi kukub. Illusioon strateegilisest lahutusest.
Sanshiro Hosaka, RKK teadur
Trumpi teine administratsioon on asunud Venemaaga rahu sõlmimise teele. See poliitika ei pruugi peegeldada vaid Donald Trumpi isiklikku suhtumist Moskvasse ja tehingulist stiili, vaid tõenäoliselt on selle aluseks ka teatud strateegiline arusaamine USA-Hiina-Venemaa kolmnurgast.
Mõned eksperdid võrdlevad Trumpi praegusi Venemaa-suhteid Nixoni üllatusvisiidiga Hiinasse 1972. aastal, mis lõi kiilu Nõukogude Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahele. Tänapäeva dünaamika on oluliselt teistsugune: Hiina on võimsam kui Venemaa ja sellest on saanud Washingtoni peamine strateegiline murekoht.
See “tagurpidi Nixoni” strateegia – katse Venemaa ja Hiina lahutamiseks – ei ole tõenäoliselt edukas. Selle asemel, nagu näitab ka Jaapani sarnane eksperiment, on oht, et Moskva kasutab Washingtoni ära ja lõpuks Hiina-Vene strateegiline partnerlus tugevneb.
Loe edasi (inglise keeles): Why the ‘Reverse Nixon’ Strategy Will Fail: The Illusion of Decoupling
Saksamaa: koalitsiooniläbirääkimised ja Sondervermögen
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Nädal aega tagasi lõpetasid Saksamaa konservatiivid (CDU/CSU) ja sotsiaaldemokraadid (SPD) koalitsiooniläbirääkimiste esimese faasi. See läheb tavaliselt kiiremini kui teine faas, sest räägitakse ainult tähtsamatest punktidest.
Saksa poliitika põhiküsimus on praegu aga hoopis midagi muud. Läbirääkimiste esimeses faasis on tulevased võimalikud koalitsioonipartnerid kokku leppinud, et järgmise 12 aasta jooksul võetakse kasutusele umbes 500 miljardi euro suurune erifond (Sondervermögen), mida finantseeritakse laenudega. Nüüd lähevad asjad keeruliseks: selleks et fondi rahastada, peab Bundestag muutma Saksamaa põhiseadust. Selleks käiguks on vaja kahe kolmandiku hääli. Uues Bundestagis, mis kutsutakse kokku 25. märtsil, on paremäärmuslastel AfDst ja vasakäärmuslastel vasakparteist (Die Linke) rohkem kui kolmandik saadikutest. Mõlemad parteid on erifondi suhtes kriitilised.
CDU/CSU ja SPD proovivad seega fondi loomise ära otsustada veel vana parlamendi koosseisuga, kus nad sõltuvad rohelise partei häältest. Seepärast on rohelistega viimasel nädalal peetud väga intensiivseid läbirääkimisi.
Kuigi rohelisi järgmises valitsuse koosseisus ei ole, on nad oma jälje erifondile jätnud, surudes läbi nõude, et umbes 100 miljardit 500st läheb kliimamuutustega võitlemiseks ja rohepöördeks ning fondi kasutatakse spetsiifilisteks projektideks. Liidumaad saaksid fondist 100 miljardit ja ülejäänud raha (300 miljardit) investeeritakse peamiselt infrastruktuuri. Lisaks peaks teine põhiseaduse muudatus kindlustama, et tuleviku kaitseinvesteeringud ei ole võlapiiri arvestuses sees (ehk Saksamaa võlapidur neid ei sega) ning tänu sellele on kaitsesse lihtsam investeerida.
Plaan Sondervermögen vana parlamendikoosseisuga heaks kiita, on õigustatult saanud kriitikat. Saksamaa on hääletanud ja uue Bundestagi saaks kokku kutsuda ka enne 25. märtsi. Põhiseaduse kohaselt on eelmisel parlamendi koosseisul siiski täielik õigus enne uue kokkukutsumist otsuseid teha. AfD ja vasakpartei püüdsid seda vaidlustada, kuid ebaõnnestunult. Homme on kavas hääletus, kus CSU/CDU, SPD ja roheliste põhiseadusemuudatused peaks vastu võetama. Põhiseadusemuudatused annavad uuele valitsusele kindlasti rohkem tegevusvabadust.
Pärast teavitust, et Sondervermögenis on kokku lepitud, teatas kantslerikandidaat Friedrich Merz: „Saksamaa on tagasi“: See pole siiski veel tõsi. Eelmisest neljapäevast on konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid pidamas kõnelusi koalitsiooniläbirääkimiste teise faasi üle. Palju tõkkeid on vaja veel ületada, enne kui koalitsioon kokku saadakse. Merz tahab saada kantsleriks valitud kohe pärast lihavõttepühi. Kahtlane, kas see teostub. Kuid igal juhul ei ole Saksamaa päriselt „tagasi“ enne, kui uus koalitsioon on lõplikult koos, Bundestagis kinnitatud ja ametivanded andnud.
Sel nädalal Diplomaatias. Emil Wannheden: Kuidas murda Venemaa majandust
Venemaa sõjapingutused on rohkem poliitiline kui majanduslik kaalutlus. Kuigi sõja hind on kõrge, on Venemaa valmis seda kandma, leidis Balti Kaitsekolledži Vene konverentsil osalenud Emil Wannheden, Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri (Totalförsvarets forskningsinstitut, FOI) majandusanalüütik. Venemaa militariseeritus jätkub isegi siis, kui sõlmida relvarahu.
Loe intervjuud: Kuidas murda Venemaa majandust
Sel nädalal Diplomaatias. Sigrid Suppi: Milei šokiteraapia on paisanud riigi mitmete dilemmade ette
Tänu Argentina presidendi Javier Milei 2023. aasta lõpus algatatud šokiteraapiale on riigi majandus vaikselt stabiliseeruma hakanud, kuid selle tagajärjel klassifitseerus eelmisel aastal enam kui pool Argentina populatsioonist vaeste inimeste sekka. Olgugi, et Argentina ei ole esimest korda turbulentsete poliitiliste pöörete ja majanduskriiside vahel, on viimased aastad siiski riiki korralikult kõigutanud. TÜ tudeng Sigrid Suppi kirjutab, mis toimub Argentinas, riigis, mille presidendi radikaalne majanduspoliitika kattub paljuski Elon Muski maailmavaadetega.
Loe edasi: Milei šokiteraapia on paisanud riigi mitmete dilemmade ette