Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, tulekul valimised Gruusias ja Jaapanis, BRICS
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 43. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Venemaa suured kaotused ja kaheldav abi Põhja-Koreast
Marek Kohv, uurimisprogrammi “Kriisikindlus ja julgeolek” juht
Eelmisel nädalal avalikustatud videod Põhja-Korea sõduritest Venemaal on järgmine samm Venemaa ja Põhja-Korea sõjalises koostöös. Hetkel ei ole veel teada sõdurite koguarv ja meedias kajastust leidnud numbrid on pigem spekulatiivsed. Samuti saame näha, kas need sõdurid leiavad kasutust ka reaalses lahingutegevuses. Praegu oleme näinud Põhja-Korea sõdureid vaid marssimas ja laost varustust välja võtmas.
Igal juhul on ka välja käidud maksimaalsed numbrid (üle 10 000) veel liiga väikesed, et rindejoonel muutust tuua ja pigem on Põhja-Korea sõdurite taktikalisel kasutamisel rohkem takistusi kui kasu. Kaheldav on, et Põhja-Korea suurendaks oluliselt saadetavate sõdurite hulka. Seega Venemaa jaoks ei lahenda see olemasolevaid värbamisraskusi.
Idarindel on Venemaa pisut edasi liikunud, kuid teinud seda jälle väga suurte kaotustega. Tänaseks on selge, et Venemaa plaanitud pealetung ei ole toonud oodatud edu. Märkimisväärseid alasid või linnu pole suudetud vallutada ja ukrainlased on edukalt hävitanud nii Vene elavjõudu kui tehnikat. Siiski on olukord jätkuvalt keeruline ka Ukraina jaoks. Venemaa ründab eesmärgipäraselt Ukraina elektri- ja tsiviiltaristut, muutes eeloleva talve ukrainlastele väga raskeks.
Sel nädalal Diplomaatias: Gruusia valimised 26. oktoobril
Grusiinid isegi ütlevad, et sellel laupäeval toimuvad parlamendivalimised on riigi jaoks kahtlemata ajaloolised. Kaalul ei ole ainult Gruusia sisepoliitiline tulevik, vaid ka välispoliitiline suund. Nii lubab võimul olev Gruusia Unistuse (Georgian Dream, GD) partei oma rahvale opositsiooni võidu korral sõda ja hävingut – nimelt kisuks opositsiooni liigne läänesuunaline innukus Gruusia Ukrainaga sarnaselt sõtta suure naaberriigi vastu. Opositsioon omakorda hoiatab Gruusia Unistuse võidu korral riigi lääne-suunalise integratsiooni lõppemise ning Gruusia Vene mõjusfääri langemise eest.
Mida arvab sellest kõigest üks tavaline grusiin? Tundub, et ta on väsinud. Ja ära hirmutatud. „Ma tõesti ei tea, keda valida, ainult üks on kindel – mitte Gruusia Unistust ega UNMi,“ ütleb tavaline inimene Tbilisi tänaval. „Peaasi, et sõda ei tuleks.“ Abi ootavalt vaadatakse ka Euroopa poole: „Kas te lääs ei saaks midagi teha, meil endal siin tänavale minna on natuke liiga riskantne…“
RKK teadur Kai Kaarelson, endine Eesti suursaadik Gruusias teeb ülevaate riigi sisepoliitikast. Loe lugu
Jaapanis üldvalimised 27. oktoobril: uue peaministri väljakutsed
Bart Gaens, RKK Jaapani programmi juht
Jaapani uus peaminister Shigeru Ishiba, kes astus ametisse 1. oktoobril, seisab pühapäeval, 27. oktoobril toimuvatel üldvalimistel kohe esimese proovikivi ees. Ishiba otsustas alamkoja laiali saata ja kutsuda esile erakorralised valimised, et saada Jaapani avalikkuselt tugev mandaat. Ta peab taastama Jaapani valijate usalduse pärast skandaali, mis puhkes Ishiba juhitud valitseva Liberaaldemokraatliku Partei (LDP) liikmete kampaaniavahendite väärkasutamise üle.
Valimiste järel seisab Ishiba ees arvukalt väljakutseid. Siseriiklikult peab ta tegelema kasvava inflatsiooni ja sotsiaalse ebavõrdsusega. Välispoliitiliselt on ta väitnud, et sõjaline liit USAga tuleb üle vaadata, et muuta see võrdsemaks lepinguks. Nii meedia kui ka poliitikud lükkasid tema vastuolulise idee “Aasia NATOst” kohe tagasi kui ebarealistlikku. Konstruktiivsed suhted Hiinaga, tugevad sidemed Lõuna-Koreaga ja partnerlusdiplomaatia Kagu-Aasias on Ishiba välispoliitika päevakorras tähtsal kohal.
BRICS kohtub Kaasanis
Ivan U. K. Klyszcz, RKK teadur
Homme algab Kaasanis järjekordne BRICS-riikide kohtumine. See on grupp heterogeenseid riike, mille eesmärgid on omavahel tihti vastuolus. Osa neist ei soovi liituda ühegi kindla blokiga, osa aga soovib seda riikide gruppi muuta selgelt läänevastaseks. Mullu said Venemaa ja Hiina juhtimisel läänevastased oma tahtmise ning grupiga liitusid Egiptus, Etioopia, Iraan ja Araabia Ühendemiraadid. Samas Argentiina võttis oma avalduse tagasi ja Saudi-Araabia ei ole veel ametlikult liikmeks saanud.
Lääneriikide jaoks on BRICSi positsioon maailma asjades segadusttekitav, kui mitte küsitav. Ühelt poolt on see grupp olulistes asjades lõhenenud. Kuigi ükski liikmetest ei ole liitunud Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonidega, ei ole Brasiilia, India ja Lõuna-Aafrika oma suhteid Läänega Moskva toetamiseks lõhkunud. Hoolimata tõsistest süüdistustest Lõuna-Aafrika vastu ei ole need riigid Venemaale relvi tarninud. Dollarist loobumine on BRICSi liikmete hulgas populaarne, aga ei ole suurendanud finantsintegratsiooni. 2022. aastast on Venemaa olnud hädas, et oma Indiasse müüdud nafta eest saadud ruupiaid rubladeks konverteerida.
Teiselt poolt on BRICSi laienemine näidanud, et sellise grupi järele on nõudlus olemas. Mitmed riigid eri maailmajagudes on näidanud huvi üles nendega suhete tihendamise vastu, Põhja-Koreast kuni NATO liikme Türgini.
Mida need riigid tahavad ning millist ohtu tähendab BRICS läänemaailma jaoks? Loe kommentaari (inglise keeles): The BRICS Puzzle: What is it at Stake for the Club and for the West?