Ukraina toetamine: Euroopast head uudised, USAst halvad
Euroopast tulid Ukraina jaoks eelmisel nädalal pigem head uudised. Euroopa riikide selge enamus murdis suhteliselt jõuliselt ja minimaalsete kompromisside hinnaga Ungari peaministri Orbani vastuseisu ja otsustas eraldada Ukraina majandusele 50 miljardilise toetuse järgmise nelja aasta jooksul. Lähipäevil peaks tulema otsus ka 20 miljardi euro suuruse sõjalise abi eraldamise kohta Ukrainale (samuti nelja aasta jooksul). Need on olulised sammud õiges suunas, paraku ei asenda need Ühendriikide sõjalist toetust.
Kui nädala algul tuli USA kongressist info, et eeloleval nädalal jõutakse senatis kokkuleppele ja edasi liigub teema esindajatekotta, siis nädala lõpuks hävitas koja vabariiklasest spiiker Mike Johnson lootuse, et lahendus võiks lähedal olla, teatades, et esindajatekoja vabariiklased esitavad uue eelnõu, milles nähakse ette ainult Iisraeli toetamist. Igal juhul tähendab see, et kiiret lahendust loota ei ole ja tekib reaalne oht, et Ukraina toetamise otsus lükkub edasi vägagi pikaks ajaks. Tõenäoliselt peab Ukraina rinne enam-vähem suveni vastu, seejärel on aga olukord kriitiline. Kui Venemaa peaks 2024. aasta jooksul sõjas arvestataval määral suutma territooriume vallutada, siis vastutavad selle eest üsna üksüheselt Ameerika Ühendriigid. Esmajoones muidugi vabariiklased oma poliitilise mängurlusega, aga ka Bideni administratsioon oma soovimatusega Ukraina võitu jõuliselt panustada.
Ukraina: rindel on muutusi vähe
Rindejoon Ida- ja Lõuna-Ukrainas oluliselt muutunud ei ole. Ukraina üksused on selgelt kaitses ja tõenäoliselt jäävad ka kogu selleks talveks. Ukraina üksuste kaitsetegevust hakkab üha enam mõjutama erinevate relvasüsteemide laskemoona puudus. Vene üksustel on praegu taktikaline initsiatiiv ning tõenäoliselt saavutavad nad lähiajal ka teatavat territoriaalselt edu. On võimalik, et mingil hetkel kasutab Venemaa ära praegust Lääne sõjalise abi vähesust ja üritab sooritada talvist pealetungi.
Loe Ukraina sõja väljavaadetest pikemalt Marek Kohvi artiklist:
Lääneriikidel tuleb tõsiselt pingutada, et muuta sõja käiku Ukrainas. Valitsuste tellimused sõjatööstustele peavad olema pikaajalised ja lisaks sõjalisele abile tuleb Venemaa sõjamasina kägistamiseks Ukrainas anda uus hoog ka sanktsioonidele. Varade konfiskeerimiseks võiks kaaluda ka tavapäratuid viise, näiteks luureinfo kasutamist kohtus.
Ukraina küüditatud laste tagasitoomise protsess vajab paljude osapoolte panust
1. veebruaril 2024 käivitasid Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ja Kanada välisminister Mélanie Joly ametlikult rahvusvahelise koalitsiooni Ukraina laste tagasi toomiseks. Koalitsiooni jõupingutused keskenduvad neljale suunale: koordineerimine, infojagamine, võimete sünkroniseerimine, teavitustegevus. Kokku osaleb 28 riiki, millest kuus on hiljuti liitunud (Belgia, Ühendkuningriik, Taani, Costa Rica, Holland ja Saksamaa). Koalitsiooni raamdokument selgitab, mida liikmelisus endast kujutab ja kirjeldab, kuidas riigid saavad selle töös osaleda: iga riik võib määrata valdkonnad, milles ta soovib tegutseda või juhtrolli võtta, lähtudes oma kogemusest, ekspertteadmistest ja ressurssidest.
Selline tööjaotus on oluline, et kaasata riike väljaspool Ukraina tavapärast partnerite ringi, näiteks globaalsest lõunast. Riikidel on nii võimalus panustada puhtalt inimõigustele keskenduvas küsimuses, lisaks ei nõua see osalejatelt tingimata suurt rahalist panust, kuid lisaks perekondade taasühinemise tegelikule mõjule aitavad nad teadlikkust tõsta ja toetada Ukrainat vähem kaasatud ja informeeritud piirkondades. Näiteks Katar on alates 2023. aasta sügisest juba vahendanud mitmeid tagasitoomise operatsioone.
Ukraina esileedi Olena Zelenska sõnul on iga päästetud laps “eriline operatsioon, milles osaleb palju riike ja kümneid hoolivaid inimesi”. Ta tegi need märkused Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (ENPA), mis pidas 25. jaanuaril 2024 kiireloomulise arutelu teemal “Ukraina laste olukord”, kus ühehäälselt võeti vastu vastav resolutsioon. Resolutsioon põhineb Olena Khomenko samanimelisel raportil.
Resolutsioonis on mitu erilist tähelepanu vajavat punkti. Esiteks kutsus assamblee üles riikide parlamente vastu võtma sarnaseid resolutsioone ja tunnistama, et Venemaa küüditamispoliitika on genotsiid. Ukraina meediaga rääkides tunnistas Khomenko, et ta kahtles, kas see punkt saab toetus. Teiseks seab resolutsioon kahtluse alla Moskva õigusliku põhjenduse deportatsioonidele, vastuargumendiga, et tsiviilisikute evakueerimine ohtlikest piirkondadest tähendab hilisemat repatrieerimist või nende vabastamist turvalisse kolmandasse riiki.
Eesti ja Läti on selles osas eriti olulised, kuna nad on tihti esimene turvaline riik neile, kes on Venemaale deporteeritud ja teel tagasi. Koalitsiooni raamistikus muutub see küsimuseks, kus Balti riigid võivad võtta juhtrolli. Seda rolli tunnistades võõrustas Riia eelmisel nädalal kõrgetasemelist konverentsi, kus tõsteti esile veel üks aspekt – Valgevene osalus Venemaa kampaanias, millele viitas Yale HRLi uurimus. Pakuti välja, et Valgevene ametnike vastu võiks järgneda samasugused sanktsioonid ja õiguslikud meetmed nagu eelmisel aastal Vladimir Putini ja tema ombudsmani Maria Lvova-Belova vastu välja antud rahvusvahelise kriminaalkohtu vahistamismäärused.
Kolmandaks kutsus ENPA rahvusvahelist kogukonda – eriti erinevaid valitsusväliseid organisatsioone, kelle neutraalsed mandaadid võimaldavad neile pääsu Valgevenesse ja Ukraina okupeeritud territooriumidele – koostööle Ukrainaga, et kadunud laste asukoht kindlaks teha ja nad koju tagasi viia.
Erinevalt riigiasutustest on nad Venemaa loodud juriidilises hallis tsoonis kohanemis- ja manööverdamisvõimelisemad.
Näiteks teatas Save Ukraine eelmisel nädalal oma 15. päästemissioonist, mis tõi tagasi 4 last (vanuses mitmest kuust kuni 16 aastani) okupeeritud Zaporižžja ja Hersoni oblastitest. Kokku on see valitsusväline organisatsioon üksi suutnud tagasi tuua 235 alaealist. Ukraina valitsus väidab, et on tuvastanud vähemalt 19 546 ebaseaduslikult Venemaale deporteeritud last ja tagasi toonud ainult 388 seisuga 4. veebruar 2024. Lastega taasühinemine on neljas punkt Ukraina rahuplaanis, mille alusel eelmisel aastal välja töötati tegevuskava Bring Kids Back UA.
Vene-Hiina luurekoostöö võimalused ja takistused
Venemaa pikale veninud sõda Ukrainas ja süvenev sõltuvus Pekingist võivad vähendada Moskva valvsust suhetes Hiinaga ning seada Moskva raskesse olukorda, eriti Venemaa Kaug-Ida regioonides ja idapoolsetes naaberriikides.
Sanshiro Hosaka analüüs annab ainulaadse ülevaate seni vähem tähelepanu saanud Hiina-Vene luurekontaktidest ja hoolikalt kontrolli all hoitud pingetest, toetudes avalikustatud KGB dokumentidele ja muudele avalikele allikatele.
Loe pikemalt: https://icds.ee/et/piiritu-sopruse-keelutsoon-hiina-vene-luurekoostoo-voimalused-ja-takistused/