Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina talv, miks ukrainlaste sõnumid hästi levivad, Nobeli rahupreemia, Vene opositsioon, RKK uued külalisteadurid, Tallinna digitippkohtumine
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 42. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ukrainat ootab raske talv, kuid Venemaa mureneb
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Eelolev talv saab Ukrainas olema ilmselt sõja-aastate raskeim, kuna Venemaa on sihikule seadnud Ukraina energiataristu ründamise. Massilised õhurünnakud kurnavad niigi õhukest õhutõrjet. Samas on erinevad riigid ja Euroopa Liit lubanud täiendavat abi energiasüsteemide käigus hoidmiseks. Ukraina ise piirab järjest tõhusamalt Venemaa naftatööstust, nende rünnakud on juba kaasa toonud siseriiklikud kütusemüügilimiidid ja Vene riigi täiendavad subsiidiumid kütusemüüjatele. See aga omakorda koormab niigi raskes seisus olevat majandust. Täiendavalt on Venemaal näha ka värbamisnumbrite langust.
Täiesti eraldi kategooria Putinile surve tekitamises on USA lähenemine Ukrainale. Relvatarned, küll Euroopa kinni makstud, näivad liikuvat. Lisaks on Trumpi retoorika muutunud Putini- kriitilisemaks ja hiljutine arutelu selle üle, kas võiks Ukrainasse saata Tomahawki rakette, on pannud Venemaa ladviku väga valuliselt reageerima. Kahtlemata näeme lähiajal üha suuremaid ähvardusi, millised tagajärjed tabavad lääneriike, kui selline otsus tehtaks. Tasub meenutada, et täpselt samasugused ähvardused kaasnesid teiste Ukrainale antud relvasüsteemidega. Enne kui keegi peaks Venemaa uusi-vanu „Orešniku ähvardusi“ tõsiselt võtma, peab nentima, et Venemaa on seda relva kasutanud vaid korra. Tekib küsimus, et miks sellist imerelva siis juba Ukraina võitmiseks koguaeg ei kasutata? Vastus on ilmselt Vene majanduse käekäigus ja Lääne sanktsioonides, mis piiravad muuhulgas ka sõjatööstuse arengut.
Venemaa sõda Ukrainas: kuidas Ukraina sõnumid levivad
Ben Heap, NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse ekspert
Ukraina sõjaaegsed sõnumid kõnetavad publikut, sest need peegeldavad nende väärtusi, uskumusi ja ajaloolisi kogemusi. Nende sõnumite jõud ei peitu ainult president Zelenskõi oskuslikus suhtluses, sotsiaalmeedia valdamises ja emotsionaalses köitvuses, vaid ka sügavamates põhimõtetes, mida need väljendavad – õiglus, suveräänsus ja õigusriik. Need liberaaldemokraatlikud väärtused määratlevad, mida me oleme valmis kaitsma.
Loe lühiülevaadet (inglise keeles): Russia’s War in Ukraine: The Resonance of Ukraine’s Resistance
Nobeli rahupreemia ja kasvavad pinged Venezuelas
Ivan U. K. Klyszcz, RKK teadur
Venezuela veteranpoliitik María Corina Machado on haruldane näide sellest, kuidas Nobeli rahupreemia antakse varjus olnud isikule. Pärast mitmeid Nicolás Maduro režiimi ähvardusi on Machado oma elu pärast kartes enda täpset elukohta alates 2024. aasta augustist varjanud. Samal aastal diskvalifitseeris valitsus Machado opositsioonikandidaadina presidendivalimistelt, mis polnud ei vabad ega õiglased.
Nobeli rahupreemia andmine tõi uut tähelepanu ka Venezuela ebakindlale poliitilisele olukorrale. Vaid paar päeva enne preemia andmist teatas The New York Times, et Maduro lubas USA presidendile Donald Trumpile teha ulatuslikke järeleandmisi loodusvarade kasutamise kohta, et veenda Washingtoni riigis mitte sekkuma. Kuigi selle raporti põhjal on ennatlik järeldusi teha, on see järjekordne näide suurenevatest pingetest ajal, kui USA koondab oma vägesid Kariibi mere piirkonda. Machado on positsioneerinud end ühel või teisel viisil toimuva režiimivahetuse korral Trumpi potentsiaalse partnerina. Märkimisväärne on see, et ta võttis auhinnagi väidetavalt vastu „Trumpi auks“ nagu kirjutas Reuters.
Kuula ka Helga Kalmi intervjuud Vikerraadiole: Helga Kalm kommenteerib Nobeli rahupreemia laureaati
RKK uued koosseisuvälised teadurid: David Cattler ja Jade McGlynn
David M. Cattler on USA julgeolekuametnik, kellel on üle 30 aasta juhtimiskogemust luure-, kaitsepoliitika ja julgeoleku valdkonnas. Viimati töötas ta vastuluure ja julgeoleku agentuuri (Defense Counterintelligence and Security Agency, DCSA) direktorina, juhtides üht suuremat julgeolekuagentuuri USA administratsioonis. DCSA juhina vastutas ta personali taustakontrolli, tööstusjulgeoleku ja siseohtude ennetamise eest kaitseministeeriumis ja enam kui 100 partneragentuuris.
Dr. Jade McGlynn on Venemaa välispoliitika, ideoloogia ja mälupoliitika ekspert, kes eelkõige keskendub oma töös Venemaa sõjale Ukraina vastu. Ta on hariduselt kultuuriajaloolane ning uurib Venemaa sõjapropagandat ja identiteedi kujundamist 2014. aastal alanud Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis. Uurijana on McGlynn elanud peamiselt Harkivis ja külastanud sageli rindepiirkondi. Ta on kirjutanud artikleid nii poliitikutele kui ka meediale, kus on käsitlenud vastupanu Ukraina okupeeritud aladel, pingeid Venemaa ühiskonnas ja piirkondlikku julgeolekudünaamikat Venemaal.
Tallinna digitippkohtumine: videod aruteludest ja pildid
Videod: YouTube
Pildid: Flickr
Sel nädalal Diplomaatias:
KOMMENTAAR | Igor Gretski: Miks ENPA uus Venemaa platvorm võib tagasilöögi anda?
1. oktoobril 2025 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) vastu resolutsiooni, millega luuakse dialoogiplatvorm Venemaa demokraatlike jõududega. Algatuse eesmärk on luua raamistik ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks. Otsus on tekitanud mõningast poleemikat, mis näib edaspidi tõenäoselt ägenevat.
Loe pikemalt: Miks ENPA uus Venemaa platvorm võib tagasilöögi anda?
ANALÜÜS | Talis Timmi: Põhja-Küpros seisab ristteel: isolatsioon või ühinemiskõnelused
Põhja-Küprose Türgi vabariik on rahvusvahelise tunnustuseta riik, mida tunnustab vaid Türgi vabariik. Ometi on see de facto eksisteeriv riik, millel oma territoorium ja juhtorganid. 19. oktoobril, mil Eestis valitakse kohalikke omavalitsusi, langetavad põhjaküproslased otsuse oma tulevase presidendi isikus. Eelseisvad valimised on otsustuskohaks: kas Põhja-Küpros liigub edasi kahe eraldiseisva riigi teed või püütakse saavutada kokkulepet Küprose vabariigiga föderatsiooni loomiseks, mis annab põhjale autonoomia.
Loe: Põhja-Küpros seisab ristteel: isolatsioon või ühinemiskõnelused