Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina seis maailmapoliitikas ja rindel, NATO tippkohtumine, Iraan-Iisrael, Venemaa majandus, luureõppetunnid

---

NATO ja ELi tippkohtumised näitavad Ukraina rasket seisu 

Kristi Raik, RKK direktor

Eelmisel nädalal toimunud NATO ja ELi tippkohtumised näitasid, et lääneriikidel puudub endiselt strateegia sõja lõpetamiseks Ukrainale vastuvõetavatel tingimustel. Täpsemalt puudub USAl tahtmine ja Euroopal jõud Venemaa peatamiseks. Samal ajal pommitas Venemaa üha intensiivsemalt Ukraina linnu ning eeldatavalt jätkab sarnaseid rünnakuid lähikuudel.

Haagis toimunud NATO tippkohtumise kõrvalüritustel rõhutasid Ukraina juhid vajadust jõuda relvarahuni ja hoida USA rahuprotsessis kaasatuna. Ukraina võidust enam isegi ei räägita, kuigi selge on ka see, et ukrainlased ei ole sõda kaotamas.

Ukraina võib tunda kergendust selle üle, et NATO kommünikee kinnitas liitlaste toetuse jätkumist ega tühistanud (kuid ka ei kinnitanud üle) varasemat seisukohta, et Ukrainast saab tulevikus NATO liige. Mingeid tegelikke samme Ukraina liitumise suunas ei maksa Trumpi administratsioonilt oodata; vastupidi, võib juhtuda, et Trump lubab Venemaale NATO laienemise peatada (milleks piisab USA seisukohast, arvaku liitlased mida tahes).

Positiivseks võib lugeda ka seda, et USA ja Ukraina presidentide kohtumine Haagis üldse toimus ja lõppes heas meeleolus. Trump väljendas taas soovi sõda lõpetada. Ometi seda ei juhtu ilma, et ta lisaks survet Venemaale. USA on uued sanktsioonid ette valmistanud, kuid paistab, et Trump ei soovi neid rakendada.

Sarnaselt NATOga tõid ka ELi tippkohtumise tulemused Ukrainale mõningast kergendust, kuid näitasid taas Euroopa ühtsuse ja visiooni puudulikkust. Venemaa vastased sanktsioonid said pikendatud, kuid uue sanktsioonipaketi vastu võtmiseni veel ei jõutud. Samuti ei õnnestunud teha otsust Ukraina ELiga liitumise läbirääkimiste alustamise üle, kuna Ungari kasutas oma vetoõigust selle takistamiseks.

Euroopa on viimasel ajal koondanud oma energia sellele, et hoida Trumpi NATOs. Nüüd on aeg enesealandusest üles tõusta ja leida uusi lahendusi Ukraina toetamiseks ja Venemaa survestamiseks. 

---

RKK kommentaar: Haagi tippkohtumise eesmärk täideti

Tony Lawrence, RKK kaitsepoliitika ja strateegia programmi juht

NATO tippkohtumisel Haagis õnnestus jõuda ühe sisulise ja olulise tulemuseni – lubaduseni kaitsekulusid tõsta. Kuid transatlantilistes suhetes valitsevate pingetega tegelemisel oli tippkohtumine pigem ajutine plaaster kui pikaajaline lahendus. Kui Euroopa liitlased ei taha pidevalt Trumpi administratsiooni turbulentsis räsitud saada, ei saa nad loota pelgalt otsese vastasseisu vältimisele, nagu tehti Hollandis. Nad peavad leidma enesekindluse ja oma huve jõulisemalt edendama. Osaliselt saab see enesekindlus tulla sellest, kui tippkohtumise peamine kokkulepe edukalt ellu viiakse.

Loe edasi (inglise keeles): https://icds.ee/en/the-hague-summit-mission-accomplished/

---

Venemaa suvine pealetung ei pruugi viia drastilise läbimurdeni

Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht

Kuigi Venemaad peetakse praegu sõjas ülekaalus olevaks – peamiselt elavjõu, laskemoona ja rakettide eeliste tõttu –, ei pruugi nende suvine pealetung Ukrainas viia drastilise läbimurdeni. Venelased püüavad endiselt välja mõelda, kuidas korraldada piisavalt suuri rünnakuid, et edasi liikuda, ilma et Ukraina suurtükivägi või FPV-droonid neid hävitaksid. Venemaa kaotused rünnakutes on väga suured.

Venemaa võib suvise pealetungiga vallutada lisaterritooriume, kuid Vene sõjavägi ei ole hetkel suuteline läbi viima keerukaid operatsioone. Seda takistavad luureandmete puudulikkus, varude nappus, korruptsioon, logistilised vead ja kehv väljaõpe. Suurimaks probleemiks Venemaa poolel on kvaliteetse elavjõu puudus. Venemaa suudab jätkuvalt värvata suurt hulka inimesi, kuid üha enam on nende hulgas vanemaealised, füüsiliste piirangute ja mitmete sõltuvusprobleemidega seltskond. Samal ajal teeb Riigiduuma pidevalt muudatusi seadusandluses, et oleks võimalik veelgi laiemaid elanikkonnagruppe seaduslikult värvata.

Venemaa ründab pidevalt ja suures mahus Ukraina linnu, põhjustades suuri tsiviilohvreid. Juunikuu tähistab uut rekordit Vene Shahed-tüüpi ja selle imitatsioonide droonide kasutamises – üle 5000.

Võitlus käib ka selle nimel, kes saavutab võimalikeks läbirääkimisteks parema positsiooni. Küsimus on selles, kuidas tajutakse olukorda Venemaal, Ukrainas ja rahvusvaheliselt, kas Venemaa pealetung on jätkusuutmatu või on jätkusuutmatu Ukraina kaitse. Praegune rinne ei ole kokku kukkumas ja üksikud Venemaa läbimurded ei muuda tegelikult strateegilist pilti.

---

Iisrael-Iraan: sõja kaks telge 

Merili Arjakas, RKK teadur ja Diplomaatia peatoimetaja

Iisraeli-Iraani 12-päevase sõja edukuse hindamiseks tuleb vaadelda kaht telge. Esiteks, kas Iraan oli teinud poliitilise otsuse töötada välja tuumarelva ja kui lähedale nad sellele olid (tasub meenutada, et Iraan on olnud tuumarelvale lähedal 20 aastat, mis viitab kestvatele poliitilistele erimeelsustele, mitte tehnilisele saamatusele). Ajakirjanduses on vahendatud mõningaid Iisraeli tõendeid, miks pidada antud lööke tõesti kohe ohtu ennetavaks (pre-emptive), mitte vaid kunagi tulevikus millegi halva ära hoidmiseks (preventive). Üldiselt kehtib siingi rusikareegel, et Iisraeli valitsuse sõnu usuvad need, kes niigi Iisraeli rohkem usaldavad, mistõttu on selle telje hindamine vähemalt kuni edasise tõendusmaterjali avaldamiseni usu küsimus. 

Teisele teljele saab paigutada löögi, mil määral on nüüd Iraani võimekus tuumarelva välja töötada kahjustada saanud – enamasti mõõdetuna ajas. Siingi varieeruvad hinnangud palju. USA tahab näidata, et nende antud löögid Fordow, Natanzi ja Isfahani pihta olid kord-ja-tehtud, mis sealsete tsentrifuugide rivist välja löömisega aeglustasid tuumarelvani jõudmise aega otsusest kuni valmimiseni olulisel määral. Samas pole täpselt selge, kus on Iraani 60 protsendini rikastatud uraan ning palju on neil säilinud vajalikku tuumaprogrammi aparatuuri kogu riigis. 

Iraan on kahvlis, sest ühelt poolt tahavad nad oma näo päästmiseks Iisraeli ja USA rünnakute edukust alavääristada, teisalt võib liigne rusikaga oma rinna tagumine tuua kaasa uuesti Donald Trumpi tähelepanu alla sattumise. Seni valab Iraani paranoiline valitsus oma kättemaksu välja omaenda inimeste peale, kuivõrd Iisrael demonstreeris niivõrd edukalt oma infiltreerumist Iraani ühiskonda. Iisraeli sõjavägi aga hakkab nüüd tegema uusi plaane, et olla valmis juhuks, kui Iraan peaks proovima tuumaprogrammiga jätkata. Kuigi sõda võib olla selleks korraks möödas, suhtub Iisrael sellesse nagu oma kõikidesse konfliktidesse: tegemist on vaid ajutise vaherahuga, mille jooksul tuleb valmistuda järgmisteks lahvatusteks. 

---

Sel nädalal Diplomaatias. Kaupo Rosin: Ressursipuudus ja sõda kägistavad Venemaa majandust

Sõjaliste kulutuste järsk tõstmine võimaldas Venemaal luua mõneks ajaks illusiooni majanduse ning heaolu kasvust, mis on tänaseks läbi saamas, kirjutab välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin. Venemaa majandusvaldkonna otsustajad on lähiaastatel keerulise dilemma ees – ühelt pool ei ole lõputu sõjaliste kulutuste kasv riigile jõukohane, teisalt on riigi majanduse struktuur ebaproportsionaalselt suure riikliku sõjalise nõudluse tõttu tasakaalust välja viidud ning selle stabiliseerimine – st tsiviilmajanduse mõistliku osakaalu taastamine – kujuneks sisepoliitiliselt väga valusaks protsessiks.

/…/

Mõõdukalt üldistades võib „sõjamajanduse“ arengu Venemaal jagada kolme etappi:

I etapp (2022-2023): majanduse elavdamine, kriisi ületamine;

II etapp (2023-2024): ülekuumenemine, majanduse tasakaalu kadumine;

III etapp (2024-2025): tasakaalutuse süvenemine, tsiviilmajanduse kokkutõmbumine.

Loe edasi: https://diplomaatia.ee/kaupo-rosin-ressursipuudus-ja-soda-kagistavad-venemaa-majandust/ 

---

Sel nädalal Diplomaatias. David Priess: Aeg täiustada luure ja poliitikute töist vahekorda

Ebaharilikud geopoliitilised olud, mis johtuvad Venemaa täiemõõdulisest kallaletungist Ukrainale, millele lisanduvad muutused USA ametliku poliitika olemuses ja stiilis, valmistavad Euroopa riikide poliitilisele juhtkonnale, kaitseametnikele ja luureprofessionaalidele tohutuid raskusi. Segased ajad pakuvad haruldast võimalust, et kiiresti ja oluliselt täiustada teabe edastamist luureanalüütikutelt poliitilistele otsustajatele. Kiirkorras tuleb omandada õppetunde, mille peale USA-s on ametnikel aastakümneid kulunud.

Loe edasi: https://diplomaatia.ee/david-priess-aeg-taiustada-luure-ja-poliitikute-toist-vahekorda/ 

---

Sel nädalal Diplomaatias. Oleksandr V. Danõljuk: Kuidas seista vastu Venemaa varjatud sõjale lääne vastu

Paralleelselt sõjalise sekkumisega Ukrainas on Venemaa hoogustanud mittesõjalist agressiooni lääneriikide vastu, kirjutab Kaitsereformide keskuse juhataja Oleksandr V. Danõljuk. See hõlmab tervet salatoimingute spektrit: alates poliitiliste variisikute toetamisest ja propagandast kuni paramilitaarsete organisatsioonide moodustamise ja sabotaažiaktideni elutähtsa infrastruktuuri vastu. Mittesõjaliste operatsioonide ulatus ja kasvav vägivaldsus osutavad sellele, et Kreml tõepoolest peab lääne vastu salajast sõda.

Loe edasi: https://diplomaatia.ee/oleksandr-v-danoljuk-kuidas-seista-vastu-venemaa-varjatud-sojale-laane-vastu/ 

---

Sel nädalal Diplomaatias. Armida van Rij: Trump, Silicon Valley ja Euroopa paremäärmuslus

Kujunemises on uus Atlandi-ülene allianss, kirjutab Chatham House’i vanemteadur Armida van Rij. Vana partnerlus rajanes liberaalse demokraatia edendamisel, normidepõhise rahvusvahelise korra kaitsel ning julgeolekupaktil USA ja Euroopa vahel. Asemele tuleb uus teineteisemõistmine ultrakonservatiivsete väärtuste, autokraatlike kalduvuste ja nativismi alusel.

Loe edasi: https://diplomaatia.ee/armida-van-rij-trump-silicon-valley-ja-euroopa-paremaarmuslus/