Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina rinne, ELi laienemine ja ametikohad, tuumastrateegia ja heidutus
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 26. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
USA piirangute kadumine juba mõjutab Ukrainas lahingute dünaamikat
Indrek Kannik, RKK direktor
Viimase kuu jooksul on Ukraina suutnud rindejoone suures osas stabiliseerida. Idarindel, Donetski oblastis (eelkõige Pokrovske suunal) Venemaa surve küll jätkub ja aeg-ajalt suudavad venelased ka minimaalselt edasi liikuda, aga Venemaa läbimurret väga suure tõenäosusega selle aastanumbri lõpuni või veidi kauemgi karta pole põhjust. Ameerika Ühendriikide viimane abipakett (millest on seni küll rindele jõudnud vaid üsna piiratud osa) ja Venemaa territooriumi ründamise piirangute vähendamine on juba muutnud lahingute dünaamikat.
Venemaa lubatud suurrünnak Harkivile ja Harkivi oblastile pole edu toonud. Venelaste kaotused on väga suured ja initsiatiiv sellel rindelõigul on tänaseks pigem ukrainlaste käes.
Ukraina jaoks kõige edukam rindelõik on jätkuvalt Must meri ja Krimm, selle kinnituseks on fakt, et Venemaa on olnud sunnitud viima enamuse seni veel lahinguks kõlblikest laevadest sealt Aasovi merele, mis strateegilises mõttes tähendab tunnistamist, et Musta merd nad enam kontrollida ei suuda. Rohkem kui nädala eest toimus Šveitsis Ukraina rahukonverents. Ukraina tegi selle konverentsi eel nn globaalse lõuna riikide toetuse saavutamiseks arvestatavaid pingutusi. Kas see pingutus end ära tasus, on küsitav. Enamus sealsetest suurriikidest jäid konverentsist eemale või ei allkirjastanud konverentsi lõppdokumenti. Ukraina ja laiemalt lääneriigid peavad endale teadvustama, et sõda meid ümbritseva kurjuse vastu tuleb võita ise, globaalselt lõunalt meil toetust loota pole. Samas see ei tähenda, et need riigid ka meie vastu on, and lihtsalt ei soovi pooli valida ja püüavad korraga saada võimalikult palju nii Läänelt kui meie vaenlastelt (Hiina, Venemaa, Põhja-Korea ja Iraan). Täpselt sama moodi, nagu Külma sõja ajal käitus nn kolmanda maailma blokk (suuresti samad riigid, kes praegu moodustavad globaalse lõuna).
Ukraina ja Moldova alustavad ELiga liitumisläbirääkimisi.
Steven Blockmans, RKK vanemteadur
Täna alustasid Ukraina ja Moldova Luksemburgis kõrgetasemelistel valitsustevahelistel konverentsidel ELiga liitumistingimuste läbi rääkimist. Kuigi paljud väidavad, et Ukraina ja Moldova tee Euroopa Liitu on olnud väga kiire, võttis mõlemal riigil liitumisläbirääkimiste alustamine pärast liitumisavalduse sisse andmist täpselt sama kaua aega kui Eestil ehk veidi enam kui kaks aastat.
Muidugi on see palju kiirem kui mõne Lääne-Balkani riigi teekond, aga kiire algus ei tähenda, et liikmelisus saabub kohe. Kuigi Ungari katsed Ukraina liitumisprotsessi pidurdada on praegu õnnestunud nurjata, on see osaliselt seotud Budapesti enda sooviga, et nad poleks eesistujana tänase sümboolse hetke juures. Liitumiseelses läbirääkimiste protsessis on praegustel ELi liikmesriikidel rohkem kui 70 võimalust vetostada edasiminekut üksikutes läbirääkimispeatükkides. Kui läbirääkimismetoodikat ei reformita, nii et vaheotsused läbirääkimiste avamise ja sulgemise kohta tehtaks kvalifitseeritud häälteenamusega, riskivad Ukraina, Moldova ja teised kandidaatriigid sellega, et nad võetakse pangvangi praeguste liikmesriikide nõudmistega, millest osa isegi ei puuduta ELi tingimusi. Kuniks reformid on ootel, peaksid Euroopa Komisjon ja teised liikmesriigid hakkama vastu igasugusele liitumisläbirääkimiste ärakasutamisele kahtlaste nõudmiste esitamiseks, et omavahel kahepoolseid arveid klaarida.
Sel nädalal on ELi Ülemkogu päevakorras tippametikohtade jaotus järgmiseks institutsiooniliseks tsükliks. Loe Kristi Raiki ülevaadet ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametist: Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? – ELi pseudo-välisministri võim on piiratud
Tuumamängud 2024: strateegiat on vaja, mitte ainult poliitikat
Tomas Jermalavicius, RKK teadur/teadusjuht
Ikka ja jälle kerkib avalikkuse tähelepanu keskmesse Venemaa Ukraina vastu peetava sõja tuumadimensioon. Venemaa soovib oma tuumariigi staatusest välja pigistada kõik võimalikud eelised, samal ajal vastaseid sundides ja heidutades. Lääne auditooriumidele mõeldud sõnumid ja Vene avalikkusele mõeldud rusikaga rinnale peksmine saavutab tihti naeruväärse taseme Veel halvem on, et see mõjutab nii mõnegi Ukraina liitlase otsuseid. Kuid selline lahtine tuumajutt Kremli režiimi poolt hakkab oma mõju kaotama. Mida võib Kreml järgmiseks plaanida, et psühholoogilist mõju saavutada? Ja mida plaanib NATO?
Loe edasi (inglise keeles): Nuclear Games 2024: Playing Requires Strategy, Not Just Policy
Sel nädalal Diplomaatias. Oleksandr V. Danõljuk: Lepituspoliitika asemel sundi ja heidutust
Hoolimata kõigist lääne katsetest veenda Venemaad hoiduma Ukrainale kallale tungimast, alustasid venelased 2022. aasta veebruaris suurimat sõda, mida on Euroopas pärast II maailmasõda nähtud. Selle tulemusel on nüüdseks surnud juba sajad tuhanded ja miljonitest on saanud põgenikud. Samuti on läbi kukkunud lääne katsed eskalatsiooni ära hoida. Vaja on usutavat heidutust, kirjutab kaitsereformide keskuse juhataja Oleksandr Danõljuk.
Loe edasi: Lepituspoliitika asemel sundi ja heidutust