Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina rindeolukord, India peaministri visiit, Vene vägede lahkumise aastapäev, Euroopa kaitsetööstus
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 36. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ukraina rinne: oht Pokrovskele
Indrek Kannik, RKK direktor
Ukraina sõja dünaamikas ei ole viimased paar nädalat suurt muutust kaasa toonud. Jätkub venelaste surve ja edenemine Donbassis, esmajoones Pokrovske suunal. Venemaa on seal edenenud terve suve jooksul, aga viimased paar nädalat mõnevõrra kiiremini.
Nüüd hakkavad venelased jõudma Pokrovske linna lähistele. Võiks eeldada, et seal on Ukrainal kaitserajatised tugevamad, samuti on Ukraina sellele rindelõigule saatnud ka lisaüksusi. Saab näha, kas sellest piisab ka rindejoone stabiliseerimiseks. Raske on ukrainlastel ka Donetskist edelas Vuhledari suunal.
Alates 2022. aastast on venelased seal vähemalt kahel korral üritanud suuremalt peale tungida ja alati on see neile lõppenud väga suurte kaotustega ja edutult. Ukrainlaste jaoks on see ohtlik rindelõik, sest venelaste edu seal tooks kaasa olukorra, kus Ukraina lõunarinne peaks korraga tegelema nii lõunas kui ka idas paikneva vaenlasega.
Venelased on Kurski alla viinud lisaüksusi ja sellega on Ukraina suurem edenemine sellel rindelõigul peatunud, aga initsiatiiv on endiselt Ukraina käes. Ka on Ukraina saavutanud selle, et mitmed strateegiliselt oluliselt ühendused (Rõlsk-Lgov-Kurtšatov maantee, Lgovi raudteesõlm jt) on Ukraina tulekontrolli all, mis teeb Vene vägede varustamise väga keeruliseks. Venelastel on sellel rindelõigul hinnanguliselt 30 000 meest.
See on tõenäoliselt piisav, et vältida Ukraina suuremat edenemist, aga liiga vähe, et Ukraina väed Vene territooriumilt välja tõrjuda. Venemaa on toonud Kurski juurde lisaüksusi muudelt rinnetelt, aga seni vist veel mitte oma peamiselt löögisuunalt ehk siis Pokrovske juurest.
Mõlema poole õhurünnakud on viimastel nädalatel olnud suuremad kui varasematel kuudel. Venemaa on varasemast intensiivsemalt üritanud rünnata Kiievit, seni ilma arvestatava eduta. Muudel suundadel on paraku õhutõrje nappuse tõttu olnud ka õnnestumisi. Ööl vastu pühapäeva tegi Ukraina oma vast massiivseima õhurünnaku Venemaa territooriumile. Tabamusi oli ka Moskva lähistel, mis näitab, et Ukraina droonide lennukaugus ja kvaliteet kasvab.
Ajalooline visiit: India peaministri külaskäik oli Ukraina edulugu
Ivan Ulises Kentros Klyszcz, RKK teadur
Üle-eelmisel nädalal, 23. augustil külastas Ukrainat India peaminister Narendra Modi. See oli samm, mis vaid kaks aastat tagasi tundus mõeldamatu. Kuigi keegi ei eelda, et New Delhi katkestab nüüd suhted Moskvaga või saadab Kiievisse relvi, on see visiit Ukraina diplomaatia jaoks edulugu.
Oluline on see, et visiit aitab kaasa Ukraina jõupingutustele murda narratiiv et “globaalne lõuna” (mille juhthäälena India mõnikord end kujutab), seisab ühtselt Venemaa poolel. Lisaks sisaldasid Modi visiidi ajal sõlmitud lepingud punkte oluliste sektorite kohta, nagu energeetika ja kaitse. Märkimisväärne on kokkulepe arendada kaitsetööstuspartnerlust. Kuna India kasutab NSVLi-aegseid relvasüsteeme, on ta seni olnud Venemaa suure kaitsetööstuse vangistuses. Ukraina, kus on ka kaitsetööstusbaas, võib pikas perspektiivis püüda konkureerida Venemaaga India turu pärast ja vähendada nii Moskva mõjuvõimu New Delhis.
Teine paljutõotav koostöövaldkond on ravimisektor. Indial on üks suurimaid meditsiinitööstusi, ta on üks maailma juhtivaid ravimite eksportijaid, eriti madalama sissetulekuga riikidesse. Selles valdkonnas saaksid New Delhi ja Kiiev koostööd teha mitte ainult Ukraina enda vajaduste katmiseks, vaid ka laiema meditsiinidiplomaatia huvides. Juba 22. augustil toimus Ukraina välisministeeriumis farmaatsiakoostöö nõupidamine Aafrika riikidega, mis on üks võimalus laiendada suhteid selle suure, valdavalt erapooletute riikide blokiga.
India diplomaatia jaoks aitas visiit Ukrainasse taastada New Delhi usutavuse teemal, et nad ei soosi ühtegi sõjaosalist (seda seisukohta õõnestas Modi juulikuine visiit Moskvasse). Teel Kiievisse veetis Modi aega ka Poolas, mis oli seal esimene India peaministri visiit 45 aasta jooksul ja esimene visiit Kesk-Euroopasse pärast külma sõja lõppu.
Oma osa on India-Ukraina loos ka Ukraina partneritel, eelkõige Balti-Põhjamaadel, mille välisministrid külastasid viimastel kuudel korduvalt Indiat, andes Ukrainat toetavaid sõnumeid ja aitasid nii kaasa India ja Ukraina lähenemisele.
Ajalugu näitab, et maade loovutamine Venemaale ei aita rahu tuua
RKK asedirektor Kristi Raik kirjutas ajakirjas Foreign Policy vene vägede Eestist ja Lätist lahkumise aastapäeval, et ajalugu viitab, et venelased taganevad okupeeritud aladelt ainult kahel põhjusel: nad kas aetakse välja jõuga või sunnib nad lahkuma nende endi tasuvuskalkulatsioon. Viimasel juhul on see lisaks alati olnud seotud režiimi kokkukukkumisega. Kui Washington ei tunne seda pikaajalist mustrit ära ja jätkab Kiievile kehtestatud kaitsepiiranguid lootuses, et tulevikus on Moskvaga võimalik suhted taastada, on Venemaa agressiooni järgmine laine peaaegu kindel.
Reedel, 30. augustil osales Kristi Raik presidendi kantselei korraldatud arutelul “Igaveseks välja saadetud – 30 aastat Vene vägede lahkumisest”. Arutelul osalesid veel toonane välisminister Jüri Luik, erukindral Riho Ühtegi, ning ajakirjanik ja diplomaat Harri Tiido. Sissejuhatuse vestlusesse tegi president Alar Karis. Vestlust juhatas Postimehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja.
Euroopa kaitsetööstuse tulevik
Prahas toimunud Rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil GLOBSEC Forum 2024 toimus 31. augustil Lennart Meri konverentsi egiidi all arutelu Euroopa kaitsetööstuse tulevikust pealkirjaga “Kaitstes Euroopat: ärgem heitkem meelt, vaid tegutsegem”.
Arutelul kõnelesid Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, NATO abipeasekretär Angus Lapsley, endine NATO abipeasekretär Camille Grand ja kaitsetööstusettevõtte Helsing esindaja Antoine de Braquilanges. Vestlust juhtis Lennart Meri konverentsi direktor Helga Kalm.
Oma avasõnavõtus rääkis Kalm sellest, kuidas sõda Ukrainas on näidanud, et Euroopa vajab sõltumatut, tugevat ja võimekat kaitsetööstust. Euroopa ei ole ammu piisavalt investeerinud oma sõjalistesse võimetesse ega kaitsetööstusbaasi. Aastatel 1999–2021 kasvasid ELi kaitsekulutused kokku 20%. Selle ajaga kasvasid Venemaa kaitsekulutused ligi 300% ja Hiina omad ligi 600%.
Samas on Euroopa SKT kümme korda suurem kui Venemaa oma, Euroopa NATO liitlased ja ELi liikmesriigid kulutasid kaitsele 2023. aastal Venemaast neli korda rohkem, siinsed kaitsejõud on kokku suuremad kui Venemaa või USA omad, Euroopa kaitsetööstus toodab maailma kõige arenenumaid relvasüsteeme ja kuus Euroopa riiki on maailma kümne suurima relvaeksportija hulgas.