Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina raketirünnakute all, USA valimiskeerises, Moskva terror
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 13. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ukraina peab end kaitsma intensiivsete raketirünnakute eest
Indrek Kannik, RKK direktor
Eelmisel nädalal toimus Venemaa selle talve ja kevade kõige intensiivsem raketirünnakute laine Ukraina suunal. Sihtmärkideks olid peamiselt energeetikaobjektid. Kui Kiievi kohal suutis Ukraina õhutõrje raketid alla lasta, siis nagu karta oligi, igale poole sellise kvaliteediga õhutõrjet, mis suudaks hakkama saada Kinžalide ja Iskanderitega, ei jätku. Ukraina energeetikasüsteemile anti arvestatav löök. Ometi ei ole Vene raketirünnakute intensiivsuse tase sama kõrge kui 2022-23 talvel ja kevadel.
Ukraina omalt poolt jätkas rünnakuid Vene naftarafineerimistehastele ja korraldas laupäeva õhtul ka hinnanguliselt seni kõige jõulisema raketirünnaku Krimmi. Musta mere laevastiku sidekeskuse tabamine on laevastiku niigi üsna piiratud võimekusele arvestatav löök. Vene sõjalaevade ja -lennukite tabamise kohta selget kinnitust praeguse seisuga ei ole.
Rindel jätkab Venemaa väga aeglast edenemist Avdijivkast ja Bahmutist läänes. Enne kui tšehhide laskemoonaalgatuse raames saabuvad mürsud ja F-16 kohale ei jõua, võib prognoosida selle tendentsi jätkumist. Venelastel on suurtükitules ülekaal ja samuti pole ukrainlastel häid vastuseid Vene lennuväe liugpommidele.
Washingtonist tuli nii piinlikke kui ka lootust andvaid signaale. Tõenäoliselt USA administratsiooni poolt ukrainlastele esitatud palve/soov, et lõpetataks rünnakud Vene rafineerimistehastele on isegi praeguse administratsiooni üldise ülima ettevaatlikkuse konteksti arvestades üllatav. Pole põhjust arvata, et ukrainlased selle soovi täidaks. Seevastu on märke, et pärast lihavõtteid võib Ukraina, Iisraeli ja Taiwani abipakett Kongressis lõpuks liikuma hakata. Võimalik, et see tähendab ka osa abist muutumist laenuks, aga antud ajahetkel pole see kõige olulisem.
USA valimised: kolmas kandidaat ja jätkuv segadus
Helga Kalm, Lennart Meri konverentsi direktor
Kuigi Ühendriikide presidendivalimiste suurte parteide esinumbrid on selged: Joe Biden ja Donald Trump, ei tasu unustada ka parteitut kolmandat kandidaati Robert F. Kennedy Juniorit. Kennedy võib mõjutada valimiste tulemusi ennekõike valimiste kaalukeeleks peetavates osariikides, nagu Wisconsin, kus peamine kandidaat on valimisi võitnud ka väga väikese edumaaga. Kennedy sõnumites on elemente, mis mõjuvad nii Trumpi valijatele (nagu vaktsineerimisvastasus), kui ka neid, mis mõjuvad Bideni valijatele (nagu loodushoid). Teisipäeval teeb Kennedy teatavaks oma asepresidendikandidaadi nime.
Sisepoliitiliselt tähelepanuväärne on ka Alaska vabariiklasest senaatori Lisa Murkowsky otsus öelda välja, et ta ei vali sügisel Trumpi. On võimalik, et pikaaegne senaator võib vabariiklikust parteist lahkuda. Viimati valiti Lisa Murkowsky senatisse 2022. aastal, nii et tal on järgmiste valimisteni aega veel neli aastat.
Esindajatekoda suutis eelmisel nädalal lõpuks riigieelarve vastu võtta, aga draamat selle ümber jagub ka edasiseks. Marjorie Taylor Greene on algatanud protsessi spiiker Mike Johnsoni tagandamiseks. Tõenäoliselt tagandamisprotsess läbi ei lähe, kuid Johnsoni positsioon on muutunud järjest keerulisemaks, sest erinevate lahkumiste tõttu on vabariiklastel esindajatekojas hetkel ainult ühehääleline enamus. Väga põnev on jälgida, kuidas see hakkab mõjutama Ukraina abipaketti, mille Johnson on lubanud aprillis hääletusele tuua.
Terrorirünnak propagandarelvana
Ivan U. K. Klyszcz, RKK teadur
Kreml on asunud hoogsalt kasutama nädalavahetusel Moskvas toimunud terrorirünnakut tõendina selle kohta, et Ukraina on “oht” Venemaale. See pole sugugi üllatav.
Keeruline on kindlalt öelda, kas Venemaa vastavad institutsioonid ignoreerisid luureandmeid, et lasta rünnakul teadlikult toimuda, ignoreerisid nad luureandmeid ülbusest või midagi kolmandat. Selge on aga, et Vene luurekultuuri osa on rääkida ülemustele seda, mida nad tahavad kuulda. See on Venemaal endeemiline ja autoritaarse režiimi iseloomulik sümptom.
Ning peamine: kuigi Moskvas toimunu on ühel või teisel viisil terrorism, on see, mida Venemaa Ukrainas teeb ka terrorism.
Suwalki maakitsus ja uued liitlased
Tomas Jermalavičius, RKK teadusjuht
Suwalki maakitsus on ainus maismaaühendus Balti riikide ja NATO ülejäänud osa vahel ja sõjalise konflikti korral liiguks suur osa liitlaste läänest tulevatest täiendustest ja varustusest just seda teed pidi. Suwalki kaitsmine oleks seega väga oluline osa NATO uuest valmisolekust ehk tugevdatud eesliini kaitsest (forward defence). Suwalkis tegutsemise planeerimiseks on oluline on mõista kahte omavahel seotud aspekti – üks geograafiline ja teine operatiivne. Geograafilisest vaatepunktist on Suwalki Königsbergi (Kaliningradi) eksklaavist tuleva rünnaku ees haavatavam võrreldes Valgevene suunaga. Valgevenega piirnev ala on tihedalt metsastatud ja seal on mitmeid järve- ning soosüsteeme, mis suunaksid ründajad ühele või kahele kasutatavale teele, mida kaitsjatel on lihtne läbi lõigata. Königsbergi suunalt oleks venelastel rohkem paindlikkust, kuid nad on võimalik nad Poolast suunatud manöövritega NATO poolt paigale naelutada.
Seega ei oleks Suwalki ründamine Venemaale mingil juhul “jalutuskäik pargis”, nagu avalikus arutelus sageli arvatakse – ja nende võimalusi piiraks veelgi piirkonna edukas kindlustamine.
Samal ajal on oluline mõista, et palju lisajõude ja varustust liigub hoopis merd mööda, mitte maa peal. Rootsi ja Soome NATO-liikmelisus lisab selles küsimuses palju eeliseid. NATO planeerijatel on nüüd Balti riikide kaitsmiseks rohkem ja paremaid võimalusi, milles meredomeen mängib olulisemat rolli.
Siiski peaks NATO kaaluma rohkemate jõudude eelpaigutamist Suwałki koridori lähedale ning Leedu ja Poola peaksid kaaluma meetmeid selle kõige haavatavamate osade kindlustamiseks – kuigi need ei lahendaks kõiki väljakutseid, millega liitlaste liikumisvabadus ja turvalisus selle koridori kaudu sõjaajal silmitsi seisaks (nt suurtükituli).