Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, Poola valimiste järel, NATO tippkohtumine läheneb, India ja Vaikse ookeani piirkonna julgeolek
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 24. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ukraina: pinged rindel ja sellest kaugemal
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse uurimisprogrammi juht
Ukrainlased tõestasid 1. juunil operatsiooniga Ämblikuvõrk, et suudavad viia läbi ulatuslikke operatsioone Venemaa territooriumil. Venemaale tekitatud kahju oli märkimisväärne, kuid veelgi enam näitas see kaasaegse sõjapidamise muutunud olemust, kus rünnakus ühendati luure, erioperatsioonid, vaenlase tsiviillogistika, droonid ja tehisaru kasutamine. Konkreetsete Venemaa lennukite hävitamine ei too ilmselt kaasa olulist muutust tänavuses sõjategevuses, kuid andis siiski suure tagasilöögi Venemaa globaalsele väehoiakule. Piiratud ressursside juures, kus maaväe rahastus on olnud viimastel aastatel prioriteetne, lisandub nüüd oma vajadustega ka Venemaa õhuvägi.
Ukraina jätkab samal ajal Venemaa sõjatööstuse hävitamist, sihtides ja tabades praktiliselt igapäevaselt kas Venemaa sõjaväeobjekte või tehaseid, mille toodang aitab Venemaa sõjamasinal tegutseda.
Kahjuks on USA president Donald Trump endiselt seisukohtadel, mis Ukrainat ei aita. Trumpi administratsioon pole Ukrainale eraldanud ühtegi täiendavat abipaketti, küll peatas vahepeal ka eelmise administratsiooni abi. Nüüd on Trump õhutõrjerakettide tarne Lähis-Idasse ümber suunanud. Lisaks hakkasid Trump ja tema lähikondlased pärast operatsiooni Ämblikuvõrk õigustama Vladimir Putini võimalikke vastulööke. Trumpi administratsioonis on sügavalt juurdunud Venemaa narratiivid sõja põhjustest ja süüdlastest. Kuigi Trump on korduvalt lubanud olla karm Venemaa vastu, siis reaalsuses pole seda juhtunud ja pigem on tegudega oldud karm Ukraina vastu.
Trumpi retoorika järgi langeb ka süü Ukrainale, selle eest, et nad ennast kaitsevad. Selleks, et suhtumine Putinisse muutuks, oleks vaja, et vabariiklaste laiem suhtumine Trumpi ümber kujuneks. Kahjuks ei piisaks praegu ilmselt enam ka majanduslikest sanktsioonidest Venemaa vastu, sest Putini arvestuses on oluline see, mis toimub lahinguväljal. Ja lahinguväljal on Venemaa hetkel edenemas. On äärmiselt oluline, et Ukraina saaks kohe ja vajalikes kogustes sõjalist abi. Ka Euroopa pole siin olnud oma sõnade vääriline.
Vähenenud Lääne sõjalise abi ja Venemaa käimasoleva pealetungi hoogustumise tõttu ei maksa oodata lähikuudel arenguid Ukraina-Venemaa läbirääkimistes. Venemaa ei räägi läbi tingimustes, kus tema üksused lahinguväljal edenevad.
Poola presidendivalimiste tagajärjed
Igor Gretski, RKK teadur
Karol Nawrocki võit eelmise nädala Poola presidendivalimistel ei mõjuta tõenäoliselt märkimisväärselt Poola seisukohti peamistes rahvusvahelistes julgeolekuküsimustes. Nawrocki retoorika on kriitilisem illegaalse immigratsiooni ning Ukraina NATO- ja ELi-liikmelisuse küsimustes, kuid suuremaid erimeelsusi peaminister Donald Tuski valitsusega sõjalise abi teemal Ukrainale pole oodata.
Oma kampaania ajal rõhutas Nawrocki korduvalt, et näeb Venemaad Poola suurima ohuna, kirjeldades seda “metslasena, kes tuleb puuri panna”. Ta on euroskeptik, kellel on väga tugevad NATOt pooldavad seisukohad. Seetõttu on oodata, et ta jätkab toetust kaitsekulutuste viie protsendini tõstmisele, NATO idatiiva tugevdamisele ja võimalikult suurele USA kohalolekule Euroopas. Samas annab ta tõenäoliselt oma panuse ka Poola-Saksamaa suhete edasisse halvenemisse, kuna toetab Seaduse ja Õigluse partei (PiS) nõuet Saksamaalt II maailmasõja ajal tehtud kahju eest reparatsioone nõuda.
NATO tippkohtumine Haagis: RKK lühiülevaated
Tony Lawrence, RKK kaitsepoliitika ja strateegia uurimisprogrammi juht
Kui NATO riigipead ja valitsusjuhid 24.–25. juunil Haagi kogunevad, on päevakorras mitmeid olulisi teemasid. Konsensuse saavutamine NATO uute võime-eesmärkide teemal on olnud keeruline, eriti kuna ka senised eesmärgid on täitmata. NATOl puudub ajakohane strateegia Venemaaga toimetulekuks, kuigi aasta tagasi Washingtonis lepiti kokku uue strateegia väljatöötamises. Ameerika Ühendriigid kaaluvad oma vägede vähendamist Euroopas, et keskenduda paremini India ja Vaikse ookeani piirkonna väljakutsetele, mida peetakse prioriteetseks. Kõige kiireloomulisemalt kogeb Ukraina lahinguväljal tagasilööke ja selle linnu räsivad peaaegu igapäevased hävitavad õhurünnakud, samal ajal kui USA näib olevat täielikult kaotanud huvi rahuprotsessi juhtimise vastu.
Paraku ei ole tõenäoline, et neid küsimusi Haagi tippkohtumisel sisuliselt arutataks – vähemalt mitte ametlikus vormis. Olgu põhjuseks Washingtoni otsesed sõnumid või enda tekitatud hirm Ameerika presidendi pahameele ees – ennetav vastutulelikkus –, NATO peakorter näib liikuvat minimaalse päevakorra suunas, mille keskmes on Donald Trumpi peamine huvi: kaitsekulutused. Hoolimata peasekretär Mark Rutte vastupidistest väidetest näib tänavune tippkohtumine olevat lavastatud üheinimeselisele publikule. Sarnast lähenemist kasutas NATO ka 2019. aastal Trumpi esimese ametiaja ajal, kui Londoni kohtumine (mida ei nimetatudki tippkohtumiseks) lõppes üheksast lõigust koosneva lühikese tekstiga.
Kaitsekulutuste suurendamine on selgelt tähtis. Samavõrd oluline on USA jätkuv pühendumus Euroopa julgeolekule. Kuid Atlandi-ülene suhe on kahtlemata pingeline ja NATO tulevik üks suurimaid vaidluskohti. Mitmed võimalikud stsenaariumid on süngevõitu ning nende vältimiseks on vaja arutada ja tegutseda. Mingil hetkel tuleb olukorrale otse silma vaadata.
RKK avaldab Haagi tippkohtumise eel lühiülevaadete sarja. Neist esimene on Joshua Huminski analüüs sellest, mida ootab NATO-lt Trumpi administratsioon ning laiemalt ka Washington NATO neljanda veerandsajandi alguses.
Loe (inglise keeles): Hague Summit Series: Trump and the Rebalancing of NATO
RKK on tippkohtumise ajal Haagis toimuva mõttekodasid koondava NATO avaliku foorumi institutsionaalne partner. Foorumil osalevad RKK direktor Kristi Raik ja Tony Lawrence.
Sel nädalal Diplomaatias: Mart Kuldkepp: Julgeolekupoliitilised õppetunnid sajandi tagant
Väikeriikide ja -rahvaste ellujäämisväljavaated maailmas, kus poliitiline mäng käib kõrge kaarega üle nende pea, pole kunagi olnud hiilgavad. Ka Eesti lähiajaloo peamised traumad on otseselt seotud episoodidega, milles suurriigid on eelistanud üksteisega läbi rääkida suletud uste taga ning vedanud mõjusfääride piirjooni maakaardile küsimata nende inimeste arvamust, kelle saatust need kõige otsesemalt mõjutasid.
Loe edasi: Julgeolekupoliitilised õppetunnid sajandi tagant
Sel nädalal Diplomaatias. Omar Ashour: Ukraina varisõda okupeeritud territooriumitel
Üheteistkümne viimase aastaga on Ukraina vastupanuliikumine küpsenud hübriidseks mitmedomeeniliseks kaitseökosüsteemiks, mis tegutseb sügaval okupeeritud aladel ning üha enam piiri taga, Vene territooriumil. Kui 2014. aastal pandi puuduliku varustusega toime rida lõdvalt koordineeritud vastupanutegusid, siis väljakujunenud vastupanuarhitektuur on 2025. aastaks võimeline sabotaažiks, mõrvadeks, väikeste üksuste partisanivõitluseks, luureandmete kogumiseks ja levitamiseks, sihtmärkide määramiseks ja jälgimiseks ning psühholoogilisteks operatsioonideks.
Loe edasi: Ukraina varisõda okupeeritud territooriumitel
Sel nädalal Diplomaatias. Minna Ålander: Sõjaohust leitud tugevus Põhjala-Balti piirkonnas
Viimase kolme aasta jooksul on Põhjala-Balti ring saavutanud enneolematu sidususe ja tähtsuse. Ühtsuse peamised ajendid on ühine ohuhinnang, et Venemaa kujutab endast eksistentsiaalset ohtu neile kõigile, ja tugevasti tunnetatud pakilisus Ukraina toetamisel.
Loe edasi: Sõjaohust leitud tugevus Põhjala-Balti piirkonnas
RKK üritused: India-Vaikse ookeani piirkonna foorum
Kolmapäeval 11. juunil toimub Vabamus RKK Jaapani programmi korraldatud foorum, mis keskendub India ja Vaikse ookeani piirkonna julgeolekudünaamika muutumise kriitilistele küsimustele ja selle mõjule Jaapanis ning Põhja-Baltimaades.
Kuidas saavad Põhja-Baltimaad ja Jaapan kõige paremini ühendada jõud reeglitepõhise maailmakorra säilitamiseks? Milline on meie ühine seisukoht USA uue administratsiooniga suhtlemisel? Kuidas kujundab Hiina-Venemaa partnerlus 2025. aasta julgeolekumaastikku? Kuidas on seotud India ja Vaikse ookeani piirkonna merejulgeolek?
Vaata päevakava: Baltic Indo-Pacific Forum 2025
Loe Kristi Raiki kommentaari Eesti-Jaapani suhetest: Estonia and Japan: A Strengthening Partnership in A Turbulent World