Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina pärast kohtumisi Alaskal ja Washingtonis
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 34. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Washington, pärast Anchorage’i
Igor Gretski, RKK teadur
Washingtonis toimunud Donald Trumpi ja Volodomõr Zelenskõi ning Euroopa riigijuhtide kohtumist peab vaatlema USA-Venemaa Alaska kohtumise kontekstis. Anchorage ei viinud Trumpi mingile kokkuleppele lähemale. Samal ajal demonstreeris Putin, et Venemaa isoleerimine Lääne poolt on lõppenud. Esmakordselt nõustus ta ka, et Ukrainale peaks andma julgeolekugarantiisid, võttes Trumpilt ära võimaluse süüdistada teda selles, et temaga ei ole võimalik läbi rääkida.
Moskvas saadakse aru, et Trump ootab kiiret ja lihtsalt lahendust ja seetõttu väldib pikaajalist vastasseisu Venemaaga. Samal ajal ei kiirusta Washington Venemaale uusi sanktsioone kehtestama, et püsida läbirääkimiste kursil, selsamal põhjusel ei ole Trump heaks kiitnud uusi abipakette Ukrainale. Lihtsalt väljendudes jätkab Putin läbirääkimiste illusiooni müümist ja veab Trumpi ninapidi, et nõrgestada Lääne toetust Ukrainale ja jätta nad Venemaa vastu üksi, samal ajal agressioonisõda jätkates.
Euroopa juhtide kohalolek Washingtonis oli mõeldud selleks, et Alaska kohtumise tagajärgi leevendada ilma Trumpi ego riivamata, veenda teda selles, et “diil” on võimalik ainult Kremli survestamisega põhimõttel “rahu läbi jõu”. Üks võimalus on pakkuda Ukrainale julgeolekugarantiisid, mis nihutaksid Trumpi surve Kiievilt Moskvale ja suurendaks USA kaasatust Ukraina pikaajalisel toetamisel.
Samal teemal:
Kristi Raik | Diplomaatia: Anchorage sunnib Euroopat käiku vahetama
Helga Kalm ja Kalev Stoicescu | Postimehe TV erisaade: MIS JUHTUS WASHINGTONIS? ⟩ Trumpi ja Zelenskõi kohtumise lahkamiseks tuleb hommikune erisaade
Kristi Raik | Raadio Kuku: Ukraina rahuprotsess on viidud õigematele rööbastele
Rindeolukord ei viita rahule
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse uurimisprogrammi juht
Arusaadavatel põhjustel on viimastel päevadel mõlemalt poolt olukorra kohta rindel avalikkuse ette tulnud palju propagandat. Droonirünnakud Ukraina vastu saatsid nii Trumpi ja Putini kohtumist Alaskal kui eilset Washingtonis toimunud üritust.
Venemaa jätkab pealetungi mitmel rindelõigul, eriti Harkivi, Kupjanski ja Donetski ümbruses, kuid need on siiani andnud vaid piiratud tulemusi. Vene armee üritab Ukraina kaitset laiali tõmmata, kuid ukrainlastel on õnnestunud Vene üksuste katseid vasturünnakutega takistada. Vastupidi Putini arusaamale ei ole Venemaa tegelikult rindel midagi tähelepanuväärset saavutanud ega ka kohe saavutamas. Sellest hoolimata on oluline märkida, et olukord rindel on raske ja dünaamiline.
Oodata on Venemaa jätkuvat survet idarindel, võimalike tugevnevate rünnakutega sügisel. Venemaa jätkab tsiviilelanike terroriseerimist, pommitades elumaju. Ukraina tõenäoliselt hoiab rindel oma positsioone, samal ajal keskendudes süvalöökidele Venemaa territooriumil, mis on juba tekitanud arvestavat kahju Vene naftatööstusele.
Sõjalise abi küsimus on lahtine, kuid Saksamaa viimased otsused Ukraina sõjatööstuse toetamiseks hakkavad vilju kandma tõenäoliselt kas selle aasta lõpus või järgmisel aastal. Muu Euroopa abi tulevik oleneb ka võimalikust läbirääkimiste protsessist.
Ukraina varastatud lapsed ja rahuprotsess
Tetiana Fedosiuk, Diplomaatia toimetaja
Valges majas esmaspäeval toimunud kohtumisel räägiti muude teemade kõrval ka vangide vahetusest, mis puudutab nii sõja- kui ka tsiviilvange, sh küüditatud lapsi. Lisaks saatis enne Trumpi-Putini Alaska kohtumist Melania Trump Putinile kirja, kus mainiti ka küüditatud Ukraina lapsi. Ukraina presidendiproua reageeris sellele omapoolse tänukirjaga, proovides ilmselt nii leida endale liitlasi. Samuti juhtis teema olulisusele Trumpi tähelepanu Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. USA presidendile ei jõudnud see sõnum aga tingimata kohale, kuna ta rääkis ülemaailmsest kadunud laste probleemist, mitte Venemaa riiklikust laste varastamise kampaaniast.
Sel suvel on varastatud laste kohta avalikkuse ette tulnud uusi asitõendeid. Ukraina luure suutis sisse murda n-ö Krimmi valitsuse serveritesse ning saada nimekirja tuhandetest lastest, kes on jäänud vanemliku hooleta ning nende uutest illegaalsetest Vene hooldusperedest ja nende viibimiskohtade aadressidest. Ukraina võimud on seda andmebaasi ajakirjanduse andmetel jaganud ka rahvusvaheliste uurijatega. Kõik asitõendid ja andmed on võimalikku tulevast kohtuasja arvestades väga olulised.
Paljudel juhtudel ei ole isegi häkkimine vajalik, sest asitõendid on palja silmaga näha. Mõkola Kuleba, organisatsiooni “Save Ukraine” juht andis teada, et nn “Luhanski rahvavabariigi” haridus- ja teadusministeeriumil on avalik kataloog Ukraina lastest, keda okupatsioonivõimud näevad “adopteerimiskõlbulikuna”. Laste profiilid veebilehel meenutavad müügiks mõeldud kaupa: võimalik on valida silma- ja juuksevärvi kaupa. Lisaks on paljud lapsed üle 10 aasta vanad, mis tähendab nad on sündinud enne Venemaa algset invasiooni 2014. aastal. Kuleba lisas, et mõne lapse vanemad on tapnud okupatsioonivõimud.
RKK väljaanded. Välissekkumine kaugetes piirkondades: Prantsuse ülemereterritooriumid Aserbaidžaani, Venemaa ja Hiina huviorbiidis
Arthur Leveque, Justin Leveque
Euroopast kaugel asuv Uus-Kaledoonia pälvis pärast 2024. aasta rahutusi mitme revisionistliku jõu tähelepanu. Aserbaidžaan, Hiina ja Venemaa sekkuvad eri eesmärkidel ja eri vahendeid kasutades. Õõnestustegevuse kaudu soovivad nad mõjutada Prantsusmaa ülemereterritooriumide välispoliitikat. Nende edu sõltub suuresti konflikti kohalikest pooltest, kes võivad sekkumist takistada või seda hoopis võimaldada.
Kui tahame end tulevikus kaitsta selliste suveräänsust ohustavate rünnakute eest, on ülimalt oluline eristada konflikti kohalikke algpõhjusi ja nõrku kohti sihtivat välissekkumist. Uus-Kaledoonia juhtum on tähelepanuväärne, pidades silmas Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja NATO tulevikku. Kui miski mõjutab ühte meist, mõjutab see meid kõiki.
Loe (inglise keeles): Foreign Interference in Distant Territories: French Territories on Azerbaijan’s, Russia’s, and China’s radars (PDF)
Sel nädalal Diplomaatias
ANALÜÜS | Julgeolekupoliitilised õppetunnid sajandi tagant
Mart Kuldkepp, Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor University College Londonis
Väikeriikide ja -rahvaste ellujäämisväljavaated maailmas, kus poliitiline mäng käib kõrge kaarega üle nende pea, pole kunagi olnud hiilgavad. Ka Eesti lähiajaloo peamised traumad on otseselt seotud episoodidega, milles suurriigid on eelistanud üksteisega läbi rääkida suletud uste taga ning vedanud mõjusfääride piirjooni maakaardile küsimata nende inimeste arvamust, kelle saatust need kõige otsesemalt mõjutasid.
Loe Diplomaatias: Julgeolekupoliitilised õppetunnid sajandi tagant
INTERVJUU | Sõrmkübaramäng tehnoloogiaga: AI, regulatsioonid, vastutus ja väärtused
Maria Kruusement, RKK endine praktikant
Professor Ryan Calo, õigusteadlane ning Washingtoni Ülikooli autoriteetse tehnoloogiapoliitika labori (Tech Policy Lab) kaasasutaja, vaidleb vastu valitsevale narratiivile, et tehisaru on tulemuslikuks reguleerimiseks liiga kiiresti arenev ja keerukas. Tema kinnitusel leidub teisigi mudeleid peale selle, et tehnoloogia muutumist paratamatuks pidada ja tagajärgedega kohaneda.
Loe Diplomaatias: Sõrmkübaramäng tehnoloogiaga: AI, regulatsioonid, vastutus ja väärtused