Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, hiinlased võitlemas Venemaa eest rindel ja USA-ga tollisõjas, Saksamaa koalitsioon
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 16. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ukrainas jätkuvad tsiviilisikute vastased rünnakud
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Venemaa sihilik Ukraina tsiviilisikute ründamine jätkus möödunud nädalavahetusel, tuues kaasa kümneid hukkunuid ja üle saja haavatu. USA president Donald Trump nimetas sellist tegevust eriti küüniliselt ja Vene narratiiviga sobivalt eksimuseks, lõpetades oma kommentaari tavalise president Bideni süüdistamisega. USA Ukraina eriesindaja Keith Kelloggi arvates oli just möödunud nädalavahetuse rünnak ületanud igasuguse “sündsuse piiri”, aga Venemaa varasemad haiglate või elumajade pommitamised, tsiviilelanike tapmised ja vägistamised pole millegipärast reaktsiooni põhjustanud.
Venemaa levitab samal ajal tugevalt narratiivi, et Ukraina pole kinni pidanud kriitilise taristu relvarahu kokkuleppest ja paistab, et see on ka USA presidendi administratsioonis kandepinda leidnud.
Rinde osas suuremaid muutusi ei ole. Ukraina väed edenesid hiljuti Toretski ja Vene väed Harkivi linna, Borova ja Tšassiv Jari lähedal. Ukraina hoiab jätkuvalt väikseid maa-alasid Venemaal Kurski ja Belgorodi oblastis.
Eelmisel nädalal kajastatud uudised Hiina sõdurite vangi langemisest Ukraina poolel tõstatasid taas küsimuse Hiina konfliktis osalemise osas. Hiina sõdurid, kes võitlevad Vene poolel, on teadaolevalt palgasõdurid ja ei ole otseselt Hiina keskaparaadi alluvuses või lähetatud. Samas on selge, et nii nagu enamuste teiste riikidega, kelle kodanikud võitlevad Ukrainas, ja tegelikult eriti just Hiina puhul, üritatakse nende kogemust ja teadmisi hiljem koduriigis kasutada. Hiina on nendest palgasõduritest avalikult distantseerunud, samal ajal kui Venemaa teeb värbamiskampaaniat Hiina sotsiaalmeedias.
Kokku hinnatakse Hiina palgasõdurite arvu alla 200, mis kuidagi ei muuda lahingpilti isegi väiksemas rindelõigus. Venemaa jaoks on erinevate välisriikide sõdurite osalemine hea propagandatööriist, mis näitab Venemaa liitlassuhteid ja aitab sõda õigustada, olgugi, et tegemist on palgasõduritega.
Hiina vaade: sõdurid Ukraina rindel
Toomas Hanso, RKK teadur
Ukraina sõjavägi võttis 8. aprillil kinni kaks Hiina kodanikku, kes võitlesid Vene armees. Järgmisel päeval teatas president Volodomõr Zelenskõi, et Ukraina luure on identifitseerinud 155 Hiina kodanikku, kes Vene vägede kõrval võitlevad ja keda on värvatud reklaamide abil, sh sotsiaalmeedias. See on näide veel ühest viisist, kuidas Hiina on Venemaad toetades sõjaga seotud.
Fakt, et Hiina sõdurid on Ukrainas, ei ole saladus. 2025. aasta märtsis intervjueeris uuriv ajakirjanik Chai Jing Ma Kalongi nimelist sõdurit Shandongist Hiinas, kes on rindel võidelnud 2023. aasta lõpust alates ja oli intervjuu ajal Bahmutis. Kooskõlas Ukraina luure hinnangutega arvas Ma, et vähemalt “mõnisada” hiinlast võitlevad Venemaa poolel. Paljud hiinlased on surma saanud droonirünnakutes. Mõned neist, kes jätkavad Ukraina vastu sõdimist, postitavad videosid Weibosse ja otseülekandeid Douyini (Hiina TikTok).
Ma nimetas motivaatorina raha, viidates keerulisele tööturu olukorrale kodus ja võlgadele, mis paljudel kaelas on. Rindel saab Hiina palgasõdur umbes 2000 USA dollarit kuus. Ma sõnul pole suurem osa Venemaa pool sõdivatest hiinlastest ideoloogiliselt motiveeritud – Ma ütles ka, et kui Ukraina viisa saamine oleks lihtsam, oleks ta kaalunud teise poolega liitumist.
Ometigi on mõnel ka ideoloogilised kaalutlused. Näiteks Zhao Rui Chongqingist liitus lootuses „võidelda jaapanlastega“. Zhao oli esimene Hiina sõdur, kes kinnitatult rindel Venemaa eest sõdides surma sai. Intervjueeritud Ma ütles, et natsionalistlikud filmid nagu „Huntsõdalane“ ja „Mõõka haarates“ on rahvuslike tunnete üleskütmisel olulised.
Tingimused rindel on keerulised. Ma ütleb, et nende varustus on iganenud, talle antud relv oli valmistatud 1948. aastal (enne Hiina Rahvavabariigi loomistki). Kaebamine ei ole lubatud – ta veetis kolm nädalat Venemaa poolel sõjaväelises vanglas selle eest, et kaebas talle “kuulikindla varustuse” nime all antud kahe roostes metallplaadi üle. Oma süvendist kaebas Ma: “这他妈老毛子把我锁在这 – need k****i venelased panid mind siin kinni.” Ma viitab ka rassismile Vene vägedes, sealhulgas hiinlaste, aafriklaste ja araablaste väärkohtlemisele ning korruptsioonile, mille tõttu ostetud toit ja varustus ei jõua eesliinile või võetakse need pärast kiiret pildistamist ära.
Kuigi videotõendid Hiina platvormidel ei kinnita, et Hiina võimud on aktiivselt sõjas osalemist julgustanud, näitab see, et videoid palgasõdurite tegevusest Venemaa poolel ei tsenseerita. Samal ajal on Ukraina poolel võitlevate üksikute Hiina sõdurite videod maha võetud. See on kooskõlas Hiina valitsuse üldise Vene-sõbraliku neutraliteediga, kus Venemaad toetatakse tegude, mitte sõnadega.
Hiina vaade tollisõjale: ajalooline uhkus ja uued liitlased
Urmas Hõbepappel, RKK külalisteadur
Hiinlased näevad praegust tollimaksusõda Ameerika Ühendriikidega mitte lihtsalt majandusliku vaidlusena, vaid osana pikemast ajaloolisest ebaõiglusest. Paljude hiinlaste jaoks on see järjekordne lääne katse nende riigile koht kätte näidata — sarnane 19. sajandil alanud nn alanduse sajandile, mil Peking pidi läänemaailma survele alla vanduma ja sõlmima mitmeid majanduslikult eelkõige ebasoodsaid lepinguid.
Paralleelid toonase ja praeguse surve vahel on kerged tekkima. Ja just nagu toona, usub enamik hiinlasi ka praegu, et õiglus on nende poolel. Neile on rahvuslik uhkus tähtsam kui majanduslik õitseng. Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed boikoteerida Ameerika Ühendriikides toodetud kaupu ja vältida sinna reisimist. Trumpi ja JD Vance’i ülbed avaldused Hiina suunal teevad selle ajaloost niigi paksu vastasseisu veelgi keerulisemaks.
Mis täpselt juhtuma hakkab, ei tea keegi, kuid selge on see, et tollisõda võib kaasa tuua suurema tööpuuduse (eriti noorte seas, kus see on niigi kõrge 21 protsenti), süvendada veelgi kohalike omavalitsuste võlakoormat ja aeglustada Hiina majanduse ümberstruktureerimist tootmispõhiselt majanduselt teenuste- ja tarbimispõhisele majandusele. Kuna elanike elujärje paranemine on Hiina Kommunistliku Partei (HKP) legitiimsuse üks eeldusi, võivad kirjeldatud probleemid partei mainet rahva silmis kahjustada. Samas ei tähenda see automaatselt HKP langust. Opositsioon on Hiinas tasalülitatud ning ühiskonnas on laialt levinud teadmine, et kui HKP Hiinat ei valitse, siis valitseb kaos. Seda ei taha Hiinas keegi.
Majanduslikud ja poliitilised väljakutsed sunnivad Hiinat aktiivselt liitlasi otsima: BRICSi riikidega tugevdatakse ühisrinnet, Ladina-Ameerikas otsitakse uusi koostöövõimalusi ning koputatakse üha sagedamini Euroopa riikide ustele. President Xi Jinping on korduvalt kutsunud EL-i üles Ameerika Ühendriikide vastu seisma. Ilmselt muutuvad sarnased katsed nüüd veelgi sagedamaks. Hiina püüab jätta endast muljet kui stabiilsest kaubanduspartnerist ja liberaalse majanduskorra hoidjast — justkui Hiina oleks ainus „püsivuse oaas” maailmas, kus konfliktid ja ebakindlus on muutumas normiks.
Aga kes taganeb enne? Arvestades, et Hiina jaoks on alanud tollitariifide sõda seotud rahvusliku uhkuse ja ajaloolise õigluse küsimusega, on raske uskuda, et Xi Jinping esimesena Trumpile läheneks. Vähemalt mitte avalikult. Hoopis huvitavam küsimus on, mida saab HKP endale lubada? Halvenenud majanduslik olukord paneb Pekingi tegutsema. Samas on Hiina ajaloonarratiivid rahva kollektiivse lääne vastu üles ässitanud. Mõned analüütikud usuvad, et äärmuslikult meelestatud netikodanikud (netizens) hoiavad Xi administratsiooni HKP endi loodud rahvuslike narratiivide pantvangis — isegi kui Xi sooviks Washingtoniga lepitust otsida, ei pruugi see olla võimalik, sest see näiks Hiina rahva ja ajaloo reetmisena.
Sel nädalal Diplomaatias. Ramon Rask: Kaubandussõda ähvardab rahvusvahelise õiguse valget ninasarvikut
Rahvusvahelistel reeglitel põhineva ühiskonnakorralduse vundament on rahvusvaheline kaubandus, mis on tollisõja näol rünnaku all. Sellega koos rapub kogu ülejäänud reeglitel põhinev maailmakord koos rahvusvahelise kriminaalõigusega, kirjutab jurist Ramon Rask.
Loe artiklit: Kaubandussõda ähvardab rahvusvahelise õiguse valget ninasarvikut
Millised on Saksamaa uue koalitsiooni kaitseprioriteedid?
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Saksamaa sai eelmisel nädalal uue koalitsiooni, kui sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid jõudsid kokkuleppele. Kuus kuud pärast eelmise, kantsler Olaf Scholzi juhitud valitsuse kuulsusetut lõppu, saab taas tegudele asuda. Ametisse astuvat valitsust ootab aga ees suur väljakutse: tegutseda kiiresti peamistes poliitikavaldkondades, taastada usaldus ja määrata selge kaitsepoliitiline suund. Millised on koalitsiooni kaitseprioriteedid – ja kus jäävad need veel uduseks?
Loe kommentaari (inglise keeles): Germany`s New Coalition: The Return of the “GroKo”-lite?