Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, golfidiplomaatia, Gruusia, Hiina uued raudteeprojektid ja nende mõju Venemaale

Ukraina rindel muutuseta
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht

Ukraina ja Venemaa ei ole veel sõlminud mererahu lepingut Venemaa jätkuvate nõudmiste tõttu leevendada lääneriikide sanktsioone. Kokkulepped energiataristu rünnete suhtes on jätkuvalt ebaselged. Venemaa ründab igapäevaselt Ukraina tsiviiltaristut edasi.

Mõlemad pooled üritavad rinnetel leida läbimurde kohti, kuid olukord on siiski suhteliselt staatiline. Vene väed jätkavad rünnakuid kõikides suundades, kuid pole enamasti saavutanud edu. Teatavat edu on Vene üksused saavutanud Toretski ja Pokrovski suunal. Ukraina vägede kohalolek Kurski ja Belgorodi oblastis jätkub.

---

Rahuläbirääkimised ja golfidiplomaatia

Viimastel päevadel on kõneaineks olnud Soome presidendi Alexander Stubbi visiit USAsse, mis sisaldas ühist golfimängu USA presidendi Donald Trumpiga. Stubb ei ole sugugi esimene riigijuht, kes golfidiplomaatiat harrastab. Esimesel Trumpi ametiajal tegi seda näiteks Jaapani peaminister Shinzo Abe.

RKK teadur Sanshiro Hosaka tegi ülevaate Abe ametiaja lähenemisest, Euroopa liidrite vajadusest leida Washingtoniga ebatraditsioonilisi suhtluskanaleid, aga ka sellest, miks Trumpi valitud võimalik “Tagurpidi Nixoni strateegia” USA-Venemaa suhetes tulemusteni ei vii.

Loe edasi (inglise keeles): Why the ‘Reverse Nixon’ Strategy Will Fail: The Illusion of Decoupling

---

Miks Gruusiat ei tohi unustada
Kai Kaarelson, RKK teadur

Eelmisel nädalal viibis Eestis Gruusia viies president Salome Zurabišvili, kes lõpetas Tallinnas oma Balti riikide ringkäigu. Zurabišvili käis ka RKKs, kus kohtus grupi teaduritega, kellega arutati laiemalt arenguid maailmas ja nende mõju Gruusiale. 

Olukorras, kus kogu maailma pilgud on pööratud muudele sündmustele USA-s, Ukrainas ja Lähis-Idas, püüab endine president tagada, et Gruusiat ei unustataks – et lääs ei loobuks nõudmisest korraldada uued parlamendivalimised 2024.a. sügisel võimupartei Gruusia Unistuse poolt kaaperdatud valimiste asemel. Meeleavaldused, mis talveperioodil pisut raugesid, on Tbilisi tänavatel taas elavnemas. 

Täna 31.03, mil möödub 34 aastat Gruusia iseseisvusreferendumist, peaks toimuma suurem rahvakogunemine. Valitsuse repressioonid oma rahva ja opositsiooni vastu tugevnevad üha. Eesmärk tundub olevat lõpetada riigis täielikult sõnavabadus. Gruusia Unistus teatas 27.03 avalikult plaanist võtta vastu seadus, mis sisuliselt keelustab Ühinenud Rahvusliku liikumise UNM-iga seotud opositsiooniparteid, nii et sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel osalevate opositsiooniparteide ring saab olema ilmselt üsna kitsas. 

UNM „kuritegude“ uurimine seoses 2008. aasta Gruusia sõjaga on juba aasta algusest käimas. Saakašvili vangistus pikenes 17.03 kohtuotsuse põhjal veel 4 aastat, muutes koguvangistuse pikkuseks 12 aastat. 18.03 esitas Gruusia Unistus seaduseparanduse, mis peaks nende sõnul viima välisagentide seaduse kooskõlla USA FARA-ga (Foreign Agents Registration Act) aastast 1938. 

Reaalsuses see muidugi nii ei ole. USAID-i toetuse peatamine Trumpi administratsiooni poolt on negatiivselt mõjutanud mitmeid Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioone. Positiivse poole pealt kiitis USA senati välisasjade komitee 27.03 mõlema partei toetusel heaks n-ö Megobari Act’i (Mobilizing and Enhancing Georgia’s Options for Building Accountability, Resilience, and Independence Act), mis näeb ette karmimad sanktsioonid Gruusia Unistuse poliitikutele ning tugevama toetuse demokraatlikele jõududele. 2024. aasta kevadel initsieeritud seadusakti peab heaks kiitma ka senati täiskogu.

Ükskõik kui lootusetu on olukord Gruusias, Balti riigid ei saa seda lootusetust tunnistada, sest kui vene imperialism seal võidab, on see meie ühine kaotus.

---

Sel nädalal Diplomaatias. Keir Giles: Kui Venemaa säilitab kannatuse, kukuvad kingitused talle ise sülle

Vastavalt põhimõttele, et oma vaenlast ei tohiks vigade tegemisel segada, ei hakka Moskva sekkuma protsessidesse, mida Trump ja tema lähikondlased on valla päästnud, leidis Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud usutluses Keir Giles, Kuningliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (Chatham House) Venemaa ja Euraasia programmi vanemkonsultant.

Loe intervjuud

---

RKK väljaanded. Kesk-Aasia uued raudteed: Venemaa valu, Hiina kasu

Toomas Hanso, RKK teadur

Analüüs uurib Kesk-Aasia uusi raudteid ja seda, mida need näitavad Hiina-Vene dünaamika kohta regioonis. Taristuprojektid ei ole Pekingi mänguraamatus midagi uut, ent 21. sajandiks on neist saanud Hiina ülemaailmse mõjukuse oluline tunnusmärk. Traditsiooniline hiina vanasõna ütleb: „Kui tahad rikkaks saada, ehita esmalt tee“ (要想富，先修路).

2024. aastal teatati Kesk-Aasias kahest suurest raudteeprojektist, mis näitavad Hiina-Venemaa jõudude tasakaalu muutumist selles regioonis:

• 1) Moskva lähedale rajatav kolmepoolne Hiina-Venemaa-Kasahstani (CRK) terminal, mis teenindab seda järjest olulisemaks muutuvat rahvusvahelist logistikakoridori;
• 2) uus Hiina-Kõrgõzstani-Usbekistani (CKU) raudtee, mis ühendab Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna Kesk-Aasia tihedalt asustatud Fergana oruga.

Mõlemad projektid peegeldavad Venemaa kaubanduslikku sõltuvust Hiinast, kuid on viinud erinevate tulemusteni. CRK koridor hõlbustab Hiina-Vene kaubandust. CKU jätab venelased kõrvale. Pekingil õnnestus murda Moskva esialgne vastuseis, kasutades ära Venemaa majanduslikku sõltuvust Hiinast ja teenides seeläbi eelise piirkondlikus konkurentsis. 

Peking ja Moskva konkureerivad Kesk-Aasias rahvusvaheliste transpordikoridoride kontrolli üle, hoolimata sellest, et retoorikas rõhutatakse koostööd. Kui CRK koridoril on Pekingi ja Moskva jaoks vastastikku kasulikke aspekte, siis CKU raudteest Moskvale kasu pole. Ehk mõlemad riigid jätkavad “strateegilist autonoomiat, mida toetavad nende endi geopoliitilised kalkulatsioonid“. Hiina-Vene väited vastastikku kasulikust koostööst võivad olla liialdatud.

CRK rahvusvaheline logistikakoridor ja CKU raudtee on eraldi projektid, millel on erinev mõju regionaalsele geopoliitikale, kuid mõlemad said tõuke ühest ja samast geopoliitilisest sündmusest – Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Kuigi eirata ei saa Kesk-Aasia riikide endi suurenevat võimekust, on siiski geopoliitiline reaalsus, et Hiina ja Venemaa mõjuvõim regioonis on muutumises.

Mõlema uue raudteega kaasnevad Venemaa jaoks erinevad riskid: Moskva regionaalse mõju kahanemine, Pekingi sõjaline ja majanduslik kasu, Kesk-Aasia riikide suutlikkuse kasv mitmevektoriliseks välispoliitikaks ning Venemaast sõltuvuse vähenemine. Moskva mõistab neid riske, kuid Ukraina sõja ajal tekkinud sõltuvuse tõttu Hiinast ei jää Kremlil muud valikut.

Kuigi Hiina ja Venemaa on seni Kesk-Aasias suutnud oma konkurentsi ja koostööd hallata, ei ole garantiid, et see jätkub. Kui nende suhe peaks purunema, võib uuest raudteetaristust majanduslikult ja sõjaliselt võimendatud Hiina tõsiselt Venemaa piirkondlikke huve ohustada. Kas Pekingi laienevad raudteeühendused ja tugevnev geopoliitiline positsioon Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis jõuavad Moskva jaoks murdepunktini, saab veel näha.

Loe lähemalt (inglise keeles): Central Asia’s New Railways: Russia’s Pain, China’s Gain

---

Venemaa tegevus Aafrikas

RKK teadur Ivan Kłyszcz koostab igal nädalal uudiskirja, mis annab ülevaate Venemaa sõjalisest ja poliitilisest tegevusest Aafrikas. Viimast uudiskirjanumbrit saab lugeda ja kirjaga liituda siin.