Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, Euroopa ja USA
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 10. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Tume taevas Euroopa kohal
Kristi Raik, RKK direktor
Peale Ukraina presidendi ennenägematut alandamist USA presidendi ja asepresidendi poolt Valges majas on transatlantiline suhe muutunud veelgi hapramaks. Sõltuvus USAst on muutunud Euroopale alandavaks ja ohtlikuks.
Euroopa liidrite kohtumisel Londonis kinnitati üle Euroopa toetus Ukrainale ja kavatsus oma kaitset tugevdada, kuid konkreetseid samme pole veel piisavalt näha. Küll on aga nähtav see, et Euroopa püüab meeleheitlikult suhteid Donald Trumpiga siluda. USA toetus Ukrainale võib iga hetk lõppeda, kuid Euroopa ei ole (veel) valmis seda asendama.
Alanud nädalal toimuv ELi tippkohtumine annab juurde selgust ELi kavandatavate sammude suhtes: eelarvereeglite lõdvendamine, et võimaldada liikmesriikides kiiret kaitsekulude kasvu, ühised investeeringud kaitsesse ja täiendav toetus Ukrainale. Üha enam tunnistatakse vajadust tõsta Euroopa riikide kaitsekulusid kiiresti üle 3 protsendi SKT-st.
Trumpil ei paista endiselt olevat plaani, kuidas saavutada Ukrainas rahu, mis oleks jätkusuutlik, ega isegi mitte plaani, kuidas jõuda kiirelt relvarahuni. Viimastel päevadel on ta püüdnud teha Ukrainast süüdlast selles, et rahu ei ole võimalik saavutada. USA juht on korduvalt peegeldanud Venemaa seisukohti sõja põhjuste ja rahu tingimuste osas. Tundub, et Trump on seadnud strateegiliseks prioriteediks heade suhete taastamise Venemaaga.
Ent Ukraina ei ole kokku kukkumas, vaid võitleb edasi, ja Venemaa ei ole nii tugev, nagu ta püüab paista. Euroopa on ennegi suutnud end kõige sügavamatel kriisihetkedel kokku võtta. Nüüd ei ole aega keskenduda sellele, mida teeb või arvab keegi teine – USA, Hiina, globaalne lõuna või veel keegi. Euroopa peab ise enda eest seisma.
USA: Musk tegutseb edasi
Helga Kalm, RKK teadur
Selle nädala kõige põnevam sündmus USA sisepoliitikas on president Donald Trumpi State of the Union kõne, kus president annab Kongressi mõlemale kojale ülevaate sellest, kuidas riigil läheb. Tavaliselt keskendub kõne enim sisepoliitikale, ent sel korral saab olema huvitav vaadata, kuidas Trump kommenteerib reedest kohtumist Volodõmõr Zelenskõiga.
Sisepoliitiliselt on peamine jututeema Elon Muski ja DOGE (Department of Government Efficiency) tegevus. Kõigile riigiasutustele on antud suunis esitada 13. märtsiks plaan, kuidas nad kulusid kokku hoiavad. Vahed erinevate asutuste vahel on märkimisväärsed ja mõned asutused on saanud selged suunised, mõned mitte. Nt keskkonnakaitseagentuur EPA peab hoidma kokku 65 protsenti kõigilt kuludelt. 14. aprilliks tuleb esitada plaanid juhtimise kokku tõmbamise kohta ning peavad olema ellu viidud hiljemalt 30. septembriks. Seega liigub kogu Muski valitsuse kokku tõmbamise masinavärk täiel jõul edasi.
Prantsusmaa katsed ohje haarata
Marianne Paire, RKK külalisteadur
Üks Ukraina tuleviku üle käivate arutelude vedajaid on Prantsusmaa, kes seisab oma aktiivsusega Ühendkuningriikide peaministri Keir Starmeri ja ELi institutsioonide kõrval. Emmanuel Macron on tegelikult pinnast selleks ette valmistanud juba pikka aega: aasta tagasi, 26. veebruaril 2024 ütles ta Pariisis toimunud kohtumise järel, et midagi ei peaks välistama (sealhulgas sõdurite saatmist Ukrainasse) ja lubas teha kõik endast oleneva, et Venemaa sõda ei võidaks.
Järgmistel kuudel muutusid läbirääkimised Ühendkuningriikidega veel tihedamaks, eriti pärast seda, kui peaministriks sai Starmer, kes oli valmis suhete parandamiseks nii Prantsusmaa kui ka üldiselt ELiga. USA presidendivalimiste tulemuste selgumise järel novembris muutus olukord veelgi: Macron hakkas veel avalikumalt läbi rääkima Põhja-Baltimaade, Poola ja Ühendkuningriigi esindajatega. Kuid alles Donald Trumpi ametisse astumine ja USA administratsiooni esimesed avalikud sõnavõtud, mis peegeldasid vastasseisu Euroopa huvidega, viisid Macroni sinnani, et seada eesmärgiks tõsine pakett Ukraina toetamiseks ja hoida oma kohta läbirääkimistelaua taga.
ELi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi juhtimisel on toimunud palju diskussioone. Macron ja Starmer kasutasid oma poliitilist kapitali ka Washington DCs Trumpi külastades. Macron tunneb Trumpi esimesest ametiajast ja kutsus ta juba enne presidendiks saamist Notre Dame’i katedraali taasavamisele.
Eelmise nädala Trumpi ja Zelenskõi kohtumine näitas, et eurooplased peavad ise tegutsema. Prantsusmaa esitletud plaan, mis näeb ette ühekuulist relvarahu õhus, merel ja energiainfrastruktuuri ründamisel on esimene samm katsetel mõjutada läbirääkimisi, mis algasid USA ja Venemaa vahel ning näidata, et eurooplased suudavad ka midagi.
Pole kahtlust, et järgnevad nädalad on otsustavad. Prantslased ja britid koordineerivad omavahel, kuid peaksid rohkem teisi eurooplasi kaasama. Saab näha, mis toimub ülemkogul 6. märtsil.
Zelenskõi avaldas Hiina noortele muljet
Urmas Hõbepappel, RKK teadur
Volodõmõr Zelenskõi, Donald Trumpi ja J.D. Vance’i kohtumine Ovaalkabinetis on tekitanud vastukaja üle maailma. Hiina noorte poolt hinnatud sotsiaalmeedia/uudistekanalis Jinri Toutiao tehtud postituste ja kommentaaride põhjal võib teha järeldusi, kuidas see kildkond toimunud sõnasõda nägi.
Üldistavalt võib öelda, et Ukraina presidendi maine on seda uudistekanalit jälgivate hiinlaste seas kõrge. Zelenskõid iseloomustatakse sõnadega “julge” ja “vaoshoitud”. Näiteks kirjutab üks kommentaator: “On väheseid, kes julgevad Trumpiga vaielda. Zelenskõi on üks neist.” Teine lisab: “Ma pigem suren seistes, kui elan põlvitades. Hästi tehtud, Zelenskõi.” Kuigi aeg-ajalt kohtab ka USA administratsiooni kiitvaid tähelepanekuid, esineb Trumpi käitumist laitvaid märkusi märksa sagedamini. Trumpi peetakse “vihaseks”, “kiuslikuks” ja “ründavaks” ning asepresident Vance’i kohta nenditakse, et ta “rääkis Ukraina presidendiga ebaviisakalt” (buxun). Kohtumise tulemust kirjeldatakse sõnadega “näod kisti peast” (sipo le mian), mis väljendab Hiina kultuuriruumis väga tõsist respekti kadu kahe isiku vahel.
Mida sellest kõigest järeldada? Hoolimata Hiina toetusest Venemaale kui partnerile on Kremli alustatud sõda Ukraina vastu Pekingile tundlik teema, sest see rikub Hiina ühte olulisemat välispoliitika põhimõtetest — ühegi suveräänse riigi (k.a Ukraina ja Hiina) siseasjadesse ei tohi sekkuda. On tähelepanuväärne, et Hiina uudistekanalis Jinri Toutiao ringlevad uudislood ega kommentaarid ei pakata kahjurõõmust ega pragmaatilisest omakasust, mida Lääne julgeolekustruktuuridele tekkinud kahju võiks Hiinas esile kutsuda.
See tõik erineb Venemaa seisukohast ning on just seepärast märkimisväärne, et Moskva ja Peking on sõlminud kokkuleppe “jutustada teineteise lugusid hästi”. Zelenskõi hea maine Hiina noorte seas kindlasti ei lähe selle eesmärgiga kokku, mis näitab, et Hiina kommentaariumites toimuv sellele kokkuleppele ei allu. Kuigi sedapuhku Venemaad ja Putinit kommentaariumites peaaegu ei mainita, on kriitika Moskva suunal üpris tavaline, heites Venemaale ette koloniaalajastul Hiinale tehtud kahju.
Alanduse narratiiv (narrative of national humiliation) raamistab ka hiina noorte suhtumist Ukrainasse. Maavaralepe jäi kohtumise tulemusel sõlmimata. Seda asjaolu peavad mõned Hiina kommentaatorid Zelenskõi “kiiduväärt” võiduks, sest nii säilitas Ukraina oma väärikuse ega langenud alanduse ohvriks. Säärastest väljaütlemistest võib ära tunda Hiina enda ajaloonarratiividest ülevõetud tõlgenduse, kus kujutatakse koostööd koloniaaljõududega (19. ja 20. sajandil) alandusena suursuguse Hiina kultuuri ja rahva vastu.
Urmas Hõbepappel on alates 3. märtsist RKK teadur.
Sel nädalal Diplomaatias. Kai Kaarelson: Trumpi eesmärk on Trump suureks teha
Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenskõi pressietteaste Valge Maja ovaalsaalis 28. veebruaril pidi toimuma enne nende plaanitud päriskohtumist (mis lõpuks ära jäigi). Sellist praktikat presidentide kohtumistel vahel rakendatakse – tegu on n-ö doorstep etteastega, kus tehakse pilti ja presidendid esitlevad avalikkusele lühidalt, millest neil on plaanis omavahel rääkida. Tavaliselt ei kesta see rohkem kui mõne minuti, aga seekord oli ovaalsaalis jäetud ruumi ka küsimusteks. Kohal viibisid vaid hoolikalt valitud ajakirjanikud ning lõpuks vältas see kokku 50 minutit. Neist viimased 10 olid teravad. /…/
On selge, et Trumpi jaoks on üritus suunatud puhtalt sisepublikule. Et teha suureks Trump ning seeläbi ka Ameerika. Eks suure riigi publikust paljudele meeldib oma liidrit „suurena“ näha, muidu nad poleks teda ju valinud. Tema kaudu saavad ka tavakodanikud selles riigis ennast tunda suure ning olulisena.
Loe edasi: Trumpi eesmärk on Trump suureks teha