Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Trumpi maratonkõne, Ukraina, Korsika
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 9. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Trumpi kampaaniakõne
Helga Kalm, RKK asedirektor ja välispoliitika programmi juht
Eile, 24. veebruaril pidas USA president Donald Trump läbi aegade kõige pikema kõne olukorrast riigis (State of the Union speech). Kõne sarnanes väga Trumpi kampaaniakõnedega. President kiitis, et majandusel läheb hästi, ja rõhutas ebaseadusliku migratsiooni tõkestamist.
Trump oli endale omaselt väga sõjakas ja süüdistas demokraate kõiges halvas, mis riigis toimub, sh inflatsioonis. Demokraadid rõhusid oma vastukõnes, mille pidas värske Virginia osariigi kuberner Abigail Spanberger, just majanduse kehvale seisu ja Trumpi suutmatust sellega tegeleda.
Välispoliitikast rääkis Trump kõne lõpus, joonides alla oma saavutusi rahusobitajana ja väljendades lootust, et rahu Ukraina ja Venemaa vahel saab olema tema üheksas edulugu. Iraani kohta ei kuulnud kõnes palju uut – Trump kinnitas üle, et tema eelistus on leida olukorrale diplomaatiline lahendus. Samas kordas ta üle oma välispoliitika põhiteesi – rahu läbi tugevuse (peace through strength).
Ettevaatavalt mõjus pisut murettekitavalt Trumpi kommentaar NATO kohta, kus ta ütles, et tänu temale kulutavad NATO riigid nüüd 5 protsenti SKPst kaitsele, kuigi enne ei kulutatud isegi lubatud 2 protsenti. Kuivõrd enamik NATO riike ei kuluta sel aastal veel 5 protsenti, siis võib see tekitada NATO Ankara tippkohtumise eel taaskord ärevat õhustikku.
Iraanile on tuumaprogramm oluline
Iraani jaoks on tuumaprogramm prestiiži küsimus, sest aastakümnete jooksul on sellesse panustatud palju raha ja iraanlaste elusid. Rahvale on selgitatud, et see tagab režiimi tõsiseltvõetavuse maailma areenil.
Iraani tuumaprogramm on tihedalt seotud režiimi enesekuvandiga ning selle välis- ja julgeolekupoliitika alustala, mistõttu on raske näha, et režiim oleks valmis kergekäeliselt USA nõudmistele alluma.
Diplomaatia peatoimetaja Merili Arjakas rääkis Iraanist pikemalt Kuku Raadio saates “Sihik”.
Kuula saadet: pinged Pärsia lahel ja Iraani ümber
Ukraina: sõda jätkub
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Venemaa agressioonisõda Ukrainas jätkub ka 2026. aastal. Kuigi läbirääkimiste toimumine on saanud kõvasti meediaruumi, siis tegelikkuses üritab Venemaa samal ajal territooriumi juurde saada ja ei ole ka kuidagi loobunud oma sõja alguses välja käidud maksimaalsetest nõudmisest. Sisuliselt nõutakse iseseisva Ukraina kadumist. Sellega ei saa nõustuda ei Ukraina ega Euroopa. USA jätkuv surve ainult Ukrainale võib viia halva vaherahuni, mis ei jää püsima.
Rindel jätkab Venemaa suurte inimkaotustega edenemist. Rindejoon on droonide tõttu muutunud tapmistsooniks, kus suuremaid manöövreid on keeruline teha. Ukrainal on rindel jätkuvalt probleem mehitatusega, sest osad droonioperaatorid värvatakse olemasolevatest jalaväeüksustest, kuid sinna asemele palju soovijaid pole. Mõlemad pooled jätkavad üksteise tagala hävitamist. Venemaa sihtmärgiks on Ukraina energiataristu, kuid ka suvalised tsiviilobjektid. Ukraina üritab mõjutada Venemaa nafta- ja gaasitootmist.
Sel aastal saabki tõenäolisel Ukraina eesmärgiks hoida oma kaotusi kontrolli all ja suurendada Venemaa kulusid nii majanduses kui ka rindel.
RKK teadur Delfi TVs: „Kõik tundsid end Zelenskõina neil päevil.“
„Enamik ukrainlasi nägi Zelenskõid kangelasena, kes otsustas riigist mitte põgeneda,“ meenutab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse koosseisuväline teadur Mõkola Nazarov sõja esimesi kuid. Nazarov mäletab seda hästi, sest elas toona ise Sumõs, ühes esimestest linnadest, mis Vene vägede rünnaku alla langes. 2022. aasta mais oli Zelenskõi selja taha koondunud 90% ukrainlastest. „Zelenskõid ei nähtud tol hetkel mitte ainult riigi, vaid kogu ühiskonna esindajana. Armee, tavainimesed – kõik tundsid end Zelenskõina neil päevil,“ sõnab Nazarov.
Vaata Delfi videot Ukraina presidendi toetuse muutumisest läbi aja: „Kõik tundsid end Zelenskõina neil päevil.“ Kuidas on Ukraina presidendi toetus ukrainlaste hulgas sõja-aastate jooksul muutunud?
Sel nädalal Diplomaatias
ANALÜÜS | Relvastatud rahvusliku liikumise lõpp ja püsiva rahu probleem Korsikal
Oliver Tikan, TÜ ajalootudeng
Korsika rahvusluse 20. sajandi relvastatud vastasseis ja hilisem killustumine käis käsikäes kontrolli ja tulu küsimuste esiletõusuga, mis varjutas poliitilisi eesmärke. Isegi autonoomsuse poole liikumine ei ole seda pinget leevendanud, sest vägivald on lihtsalt nihkunud teise kohta ja varimajandus püsib endiselt. Rahu saabub siis, kui avalik kord on taastatud, süüdlased on toodud kohtu ette ja kohalikud võrgustikud, mis toimivad hirmu ja lojaalsuse alusel, ei kujunda enam saare võimuruumi.
12. jaanuaril 2026 lasti Lõuna-Korsikal Vero külas oma ema matustel maha endine Korsika rahvusliku liikumise juht Alain Orsoni. Korsika rahvuslus, mille juured ulatuvad 18. sajandisse, on Prantsusmaa poliitikas olnud püsiv ja mitmekihiline nähtus. 20. sajandi teisel poolel kujunesid selle radikaalsemas tiivas relvastatud rühmitused, millest osa põimus aja jooksul organiseeritud kuritegevusega.
Loe edasi: Relvastatud rahvusliku liikumise lõpp ja püsiva rahu probleem Korsikal