Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Trumpi esimesed nädalad, rahukõnelused Ukraina ja Venemaa vahel on kaugel, Saksamaa valimised, Vene sõdurid Ukraina armees
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 7. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Uue administratsiooni kaootiline algus
Helga Kalm, RKK teadur/Lennart Meri konverentsi direktor
Donald Trumpi teine ametiaeg on USAs alanud kaootiliselt. Trumpi taktika on võtta võimalikult kiiresti vastu võimalikult palju uusi seadusi ja korraldusi, millega muudetakse seniseid poliitikaid ja asutuste toimimist. Mitmed neist on kehtivate seadustega vastuolus, aga nende kohtulik vaidlustamine võtab aega.
Näiteks on siiani arusaamatu, mis alustel võimaldab Trump riigitöötajatel ametist lahkuda, lubades neile palka septembri lõpuni. Korduvalt on muudetud reegleid, kui kaua riigitöötajad peavad tegelikult tööl käima, kas nad tohivad asuda uuesti samal ametikohal tööle ning ka see, kas riik plaanib nende asemel uued ja n-ö lojaalsemad inimesed palgata või on tegemist koondamisega.
Samuti on jätkuvalt lahtine USA arenguabiorganisatsiooni USAID tulevik. Kongress on eraldanud USAID-ile raha kindlate tegevuste ellu viimiseks, seega ei saa president omavoliliselt organisatsiooni tegevust peatada. Selgusetu on, kas USAIDi sulgemisel liiguvad osad selle tegevused välisministeeriumi alla või lõpetatakse need põhimõtteliselt.
Kokkuvõttes jääb mulje, et Trumpi eesmärk on süsteem üle koormata erinevate poliitikaalgatustega, nii et vastaspool ei suuda kõigele reageerida. Demokraadid ongi USA poliitikamaastikult justkui kadunud. Partei sees käib vaidlus, kas peaks iga Trumpi sammu vaidlustama, nagu soovib senaator Chris Murphy, või peaks keskenduma kõige olulisemale. Siiani pole selge, kumb suund peale jääb. Partei tervikuna aga tundub olevat pildilt kadunud.
Uue nädala kõige põnevam küsimus on Kash Pateli kinnitamine FBI direktori ametikohale. Alles jäänud Trumpi nominatsioonidest on see ainuke, kes võib põruda.
Vaata ka: Helga Kalm: Trumpi Gaza arendamise ideel ei paista selget plaani taga | “Välisilm” | ERR
Trump ja Putin: sisulisteks läbirääkimisteks alust pole
Igor Gretski, RKK teadur
Kuigi Washington on alustanud diplomaatilisi kontakte nii Moskva kui ka Kiieviga, pole veel märke sellest, et Venemaa–Ukraina sõja sisulisteks läbirääkimisteks oleks mingi alus pandud. Donald Trump kinnitab oma huvi kiire “tehingu” vastu, samas annab Kreml märku, et läbirääkimistega ei kiirustata.
Putin on endiselt veendunud, et ta suudab ikkagi sõda võita ja Ukraina riigi täielikult hävitada. Kiiev omalt poolt taotleb kindlaid julgeolekugarantiisid NATO liikmelisuse näol – miski, millele Washington pole veel pühendunud.
Saksamaa valimiskampaania: Venemaa mõjutuskatsed ja kasvav polariseerumine
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Saksamaa parlamendivalimisteni on aega vaid kaks nädalat ning valimiskampaania on lõpusirgel. Eelmisel pühepäeval toimus praeguse kantsleri Olaf Scholzi ja valimiste favoriidi, konservatiivse CDU/CSU juhi Friedrich Merzi teledebatt, kus räägiti peamiselt olevikust, mitte tulevikust (see iseloomustab kogu kampaaniat). Juttu oli migratsioonipoliitika polariseerumisest, kuid mitte näiteks Venemaa mõjutustegevusest.
Hiljuti juhtus Saksamaa ajaloos midagi enneolematut: esimest korda hääletasid konservatiivne CDU/CSU ja liberaalne FDP parlamendis koos paremäärmusliku AfD-ga migratsiooni piirava ettepaneku poolt, millele järgnes vasakpoolsete, roheliste ja sotsiaaldemokraatide terav kriitika. CDU/CSU ja FDP selgitasid oma seisukohti, AfD aga rõõmustas. CDU/CSU ettepaneku eesmärk oli teha kiireid muudatusi rändepoliitikas, muuhulgas kehtestada piirikontroll.
CDU/CSU ja FDP selgitasid, et õiged algatused ei muutu valeks, kui neid toetavad valed inimesed. AfD-ga koostööd ei tehta, kuid nad ei taha muutuda AfD-väljapressimise ohvriteks: mitte esitada õigeid ettepanekuid, sest AfD oleks nendega ühel meelel. Rändeseaduse hääletus oli kirglik ja seda üritati mitu korda edutult edasi lükata. Merz kukkus läbi ja avaldas pärast kahetsust. Mõned CDU/CSU ja FDP liikmed ei hääletanud üldse, mis oli peamine põhjus, miks seadus lõpuks tagasi lükati ning parlamendi mõlemad pooled süüdistavad nüüd üksteist blokeerimises.
Kuivõrd viimaste päevade ja nädalate arengud CDU/CSU toetust kahjustanud on, selgub ilmselt alles pärast valimisi. Praegune valimisküsitluse keskmine näitab, et CDU/CSU suutis pärast rändehääletust lühiajaliselt ära hoida oma toetajaskonna edasise languse ja see püsib endiselt 30% juures. Teistest parteidest on edukaim olnud eelkõige Vasakpartei, mis on suutnud kahe nädalaga oma osakaalu kasvatada 3%-lt 5%-le. Ülejäänud erakonnad on jaanuari keskpaigaga võrreldes laias laastus samal tasemel: AfD 21%, SPD 16%, rohelised 14%, BSW 4% ja FDP 4%.
Valimiskampaania sisu kõrvale jättes on peaaegu kõik erakonnad ühel meelel, et Venemaa on seekord kampaaniat ohtlikult mõjutanud, viib sotsiaalmeedias läbi desinformatsioonikampaaniat ning laiendab oma tegevust ka sabotaažiaktidega. Saksamaal on viimastel päevadel saboteeritud 270 autot ning tõenäoliselt tahtsid kurjategijad selles süüdistada rohelisi ja kliimaaktiviste, kuna neid sabotaažitegusid rõhutati rohelisi toetavate flaierite ja kleebistega. Der SPIEGELi uurimise kohaselt maksid kurjategijatele selle sabotaaži eest aga Putini-süsteemiga seotud venelased. Isegi poliitikud pole Venemaa eest kaitstud. CDU liige Johann Wadephul langes Vene koomikute telefonikõne ohvriks. Koomikud väitsid, et nad kuuluvad Volodõmõr Zelenskõi kabinetti ja tahtsid rääkida Saksa relvatarnetest Ukrainasse pärast uue valitsuse paika saamist.
Viimasel kahel valimiseelsel nädalal jätkub mõjutustegevus nii digitaal- kui ka analoogruumis. Nagu ütles Konstantin von Notz roheliste parteist: „Nad (nii Venemaa kui ka teised mõjutajad) tahavad meie riiki tahtlikult nõrgestada, avalikku diskursust manipuleerida ja demokraatlikke otsustusprotsesse, sealhulgas valimisi rünnata.“
RKK publikatsioonid. Sisemine vaenlane: venelased Ukraina armee ridades ja postsovetliku identiteedi lõhenemine
Alates sõja algusest 2014. aastal kuni 2019. aastani võitles Kiievi poolel teadaolevalt umbes 3000 venelast. Aastaks 2024 nende arv vähemalt kolmekordistus algsete dissidendipataljonide taassünni ning täiendavate eriüksuste moodustumisega. Mis ajendab teisitimõtlevaid venelasi riigi vastu relva haarama? Kuidas nende visioonid ja vahendid üksteisega suhestuvad? Me ei pruugi kunagi mõista pataljonide tegevuse täielikku ulatust, taktikalisi eesmärke ja sisemist dünaamikat, kuid nende ideoloogiad ja ilmsed sihtrühmad räägivad nii mõndagi Venemaa sisemisest lõhenemisest ja võimalikest sõjajärgsetest tulevikest.
Avalikkusele nähtavad relvastatud vene vastupanurühmitised jagunevad üldjoontes kolmeks – etnilised venelased, tšetšeenid ja mitmed teised rõhutud rahvusvähemuste esindajad – keda ühendab ei muu kui soov osutada relvastatud vastupanu valitsevale režiimile. Rindejoon Ukrainas loob kõikidele üksustele võimaluse algatada protsesse oma enda eraldiseisvate eesmärkide saavutamiseks, ning vasturääkivused erinevate rühmitiste soovitud lõpplahendites peegeldavad lahendamata erimeelusi Venemaa sisepoliitikas.
Seega, üks võimalus käimasoleva relvakonflikti suunamiseks on mõjutada samaaegselt tuure koguvat sõda Venemaa enda tulevikku puudutavate narratiivide üle. On ilmselge, et praegune sõda ei alanud tegelikult Ukrainast ega lõppe ka seal. Sisuliselt moodustavad Ukraina poolel võitlevad Venemaa pataljonid käepärase välise üksuse sisepingete haldamiseks, kutsumata esile ühtegi muutust riigis endas. Venemaa jaoks tähendab see, et riigisisene gruppidevaheline vastasseis jätkub määramata ajaks. Läänemaailma jaoks tähendab see täiendavat julgeolekuprobleemi sõjakate, tegeliku võitluskogemuse ja poliitilise nähtavusega Venemaa-vastaste partisanirühmade näol, mis võivad kannustada terve Euraasia piirkonna militariseerumist.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Enemy Within: Russians in Ukrainian Army Ranks and the Fracturing of Post-Soviet Identity (PDF)
RKK Müncheni julgeolekukonverentsil
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik osaleb nädala lõpus toimuval Müncheni julgeolekukonverentsil.