Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Trumpi eelmised rahukõnelused, Ukraina, külma sõja õppetunnid
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 35. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Trumpi vahendatud Aserbaidžaani–Armeenia rahuleping: läbimurre või järjekordne geopoliitiline keerdküsimus?
Pärast kauem kui kolm aastakümmet kestnud konflikti Mägi-Karabahhi pärast näivad kaks Lõuna-Kaukaasia rivaali olevat rahu teel. See, kas Trumpi rahuleping osutub piirkondliku rahu ja stabiilsuse tõeliseks verstapostiks, sõltub aga lepingu rakendamisest. Märkimisväärne ebakindlus püsib ja see suurendab uue geopoliitilise segaduse ohtu.
Trumpi rahuleping tõrjus Moskva sisuliselt kõrvale ja asetas Washingtoni Lõuna-Kaukaasia geopoliitika keskmesse. See võib küll piirkonna geopoliitilist maastikku ümber kujundada, kuid pole kindel, kas see osutub tõeliseks läbimurdeks või hoopis järjekordseks geopoliitiliseks keerdküsimuseks. Ebakindlust tekitavad eelkõige Aserbaidžaani jätkuv nõudmine, et Armeenia muudaks oma põhiseadust – tõenäoliselt seoses 2026. aasta parlamendivalimistega –, ja Trumpi koridoriga seotud ebaselgus. Iraani äge vastuseis ja Moskva ettevaatlik manööverdamine rõhutavad uue ebastabiilsuse ohtu veelgi.
Loe edasi (inglise keeles): https://icds.ee/wp-content/uploads/dlm_uploads/2025/08/Sanshiro-Az-Am.pdf
Raik Ukraina stuudios: et Venemaa tekiks soov päriselt Ukrainaga läbi rääkida, tuleb veel palju rohkem survet avaldada
Selleks, et Venemaa tekiks soov päriselt Ukrainaga läbi rääkida, tuleb Venemaale veel palju rohkem survet avaldada. Tuleb loota, et Trump ka sellest aru saab ja niimoodi seda olukorda hindab. See on sõnum, mida Euroopa liidrid on talle pidevalt püüdnud anda. Samas on Trumpile olnud ilmselt väga oluline kohelda Putinit austusega. Samuti on talle omane selline maailmavaade, et suurriigid ikkagi lõpuks lepivad omavahel kokku ning Venemaa on palju tugevam kui Ukraina ehk Ukraina peab millestki järele andma.
Kui Trump aga soovib ikkagi rahu suunas liikuda, siis praegu on see hetk, kus tal peaks hakkama kohale jõudma, et survet Venemaale tuleb selleks lisada.
Külma sõja õppetunnid – NATO kaitsehoiak
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Lukas Mugele, Potsdami ülikooli magistrant
Kuigi NATO ise seda terminit oma Balti regiooni kaitsehoiaku kohta ametlikult ei kasuta, on termin „lävekaitse“ (forward defence) levinud analüütikute ja poliitiliste juhtide seas. Lävekaitse, mis pakkus esimest korda kõneainet rohkem külma sõja ajal, tähendab üldiselt piisavalt tugeva sõjalise kohaloleku loomist, et tagada heidutus rünnaku tõkestamise, mitte vaid vägede tugevdamise ja karistamise teel.
Siinses analüüsis uurime, mida tähendas lävekaitse külma sõja ajal, kui NATO heidutus- ja kaitsetegevus koondus Saksamaa sisepiiri ümber. Vaatleme liitlaste Lääne-Saksamaa kaitseks kasutatud ressursse ja anname ülevaate NATO kõrgetasemelistest tava- ja tuumakaitse strateegiatest.
Külma sõja ajal järgis NATO Lääne-Saksamaa lävekaitse strateegiat, mille eesmärk oli aeglustada Varssavi pakti vägede edasiliikumist ja anda teistele NATO vägedele aega piirkonna tugevdamiseks. See äärmiselt ressursimahukas ettevõtmine oli vajalik suuresti NATO piiride lähedal paiknevate tohutute Nõukogude ja Varssavi pakti vägede ähvardava kohaloleku tõttu.
NATO olud on tänapäeval mõnevõrra teistsugused: enamik Varssavi pakti liikmesriike on nüüd liitlased ning nende, Balti riikide, mitme Kagu-Euroopa riigi ning hiljuti ka Soome ja Rootsi astumine NATOsse on Euroopa geostrateegilist maastikku oluliselt muutnud. Sellest hoolimata ohustab NATOt endiselt regressiivne Venemaa ning allianss peab rakendama asjakohast heidutus- ja kaitsepoliitikat. Lävekaitse tugevdamisel seisab NATO tänapäeval silmitsi sarnaste muredega kui külma sõja ajal: liitlaste valmisolek ja usaldusväärsus, laiendatud tuumaheidutuse usutavus ning võimekuse puudujäägid.
Loe edasi (inglise keeles): https://icds.ee/en/download/47077798/?tmstv=1756195950
Prantsusmaa kaitse- ja julgeolekustrateegia uuendamine: Euroopa ja Prantsusmaa peavad rohkem pingutama
Nagu teisedki Euroopa riigid, muudab ka Prantsusmaa oma kaitse- ja julgeolekustrateegiat, et vastata geopoliitilistele arengutele. Sel suvel ajakohastatud strateegiline ülevaade (Revue Nationale Stratégique, RNS) kirjeldab Prantsusmaad ähvardavaid ohte, paneb paika ambitsioone ja pakub välja ressursse, eelkõige kaitsekulutuste suurendamiseks.
14. juulil avaldatud RNS määratleb lähiaastate peamise ohuna Venemaa, mis kujutab endast aastaks 2030 avalikku sõjaohtu Euroopa tuumiku vastu. Strateegia kohaselt on Venemaa peamine prioriteet relvajõudude tugevdamine, mis kinnitab konfrontatsioonikurssi Prantsusmaa ja Euroopa partneritega ning nimetab Venemaa destabiliseerivaid (hübriid)aktsioone „üha ohjeldamatumateks“. Neid punkte rõhutas pressikonverentsil kaitseväe juhataja kindral Thierry Burkhard, kui ta kirjeldas Venemaa ohtu kui „kõige olulisemat, lähimat ja kestvamat“. Venemaad pole (selles dokumendis) kunagi varem nii selgelt ohuna mainitud.
Loe edasi (inglise keeles): https://icds.ee/en/french-national-strategic-review-europe-and-france-must-step-up/
Moldova ja Ukrainat ei tohiks ELiga ühinemise protsessis lahutada
Steven Blockmans, RKK teadur
Euroopa Liidu liikmesriigid kaaluvad praegu Moldova asetamist Euroopa Liiduga ühinemise teel Ukrainast ettepoole. Kuigi soov kindlustada Moldova ELiga ühinemise trajektoor enne septembri lõpus toimuvaid parlamendivalimisi on mõistetav, oleks riigi ELiga ühinemise protsessi lahkulöömine Ukraina omast praegu ELi jaoks strateegiline voga.
Vastupidiselt argumentidele, mis seavad esikohale Moldova suuruse või praeguse poliitilise joondumise, on ühine ühinemisprotsess oluline, et tagada järjepidevus ELi laienemispoliitika rakendamisel ja mis kõige tähtsam, toetada Ukraina eksistentsiaalset võitlust suveräänsuse eest.
Moldova ja Ukraina lahutamine õõnestaks ELi solidaarsust kriitilisel geopoliitilisel hetkel. Ukraina, kes on alates 2022. aastast kannatanud Venemaa agressiooni all, on toonud tohutuid ohvreid just nende euroopalike väärtuste poole püüdlemisel, millega ka Moldova on nõus.
Loe edasi (inglise keeles): https://icds.ee/en/moldova-should-not-be-decoupled-from-ukraine-in-eu-accession/