Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Trump Aasias, Ukraina rinde jutud ja tegelikkus, Läänemere kaitsmine
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 44. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Trump ja Xi kohtuvad üle pika aja
Toomas Hanso, RKK teadur
30. oktoobril kohtuvad Donald Trump ja Hiina liider Xi Jinping pärast poolt kümnendit esmakordselt silmast silma. Kui nende viimane kohtumine oli kuus aastat tagasi Jaapanis G-20 tippkohtumise raames, siis seekord saavad nad kokku Lõuna-Koreas Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumise veerel. Kuigi globaalne kontekst on alates 2019. aastast oluliselt muutunud, on paljud toonased teemad endiselt päevakorras.
Tollimaksud ja kaubandusläbirääkimised olid võtmeküsimused 2019. aastal ning on seda ka nüüd; tehnoloogia on samuti püsiv teema, kuigi fookus on nihkunud Huaweilt TikTokile. Samuti võib Hiina taas tõstatada delikaatse Taiwani küsimuse, kuid on ebatõenäoline, et USA siin järeleandmisi teeb.
Mis puudutab mõlema poole positsioone läbirääkimiste eel, siis Xi võib kohtumisele tulla tajutava tugevuse positsioonilt, tuginedes Hiina kiirele tehnoloogilisele arengule viimase kuue aasta jooksul. Samal ajal võib Trump leida, et majanduslik kaalukauss on USA poole kaldu, viidates Hiina viimase aja nõrkadele majandusnäitajatele nagu kõrge töötus ja madalad tarbimiskulutused.
Kuigi Xi on juba oma trumpkaardi lauale pannud – selleks on haruldaste muldmetallide ekspordikontrolli –, jääb näha, millised kaardid on varuks Trumpil ja kuidas ta neid kasutab. USA president, kes veel septembris kritiseeris “sügavat, pimedat Hiinat”, on 30. oktoobri eel oma tooni muutnud, viidates nende “väga heale suhtele” ja “suurepärastele eelistele”. Isegi kui kohtumine ei too olulisi tulemusi, võib see aidata pingeid maandada.
Mida on oodata Jaapani esimeselt naispeaministrilt?
Bart Gaens, RKK Jaapani programmi juht
Sanae Takaichi, 64-aastane hiljuti Jaapani valitseva Liberaaldemokraatliku Partei (LDP) juhiks valitud poliitik, nimetati 21. oktoobril riigi esimeseks naispeaministriks. Kuigi palju tähelepanu on pälvinud tema sugu, on tema esimene ja kõige pakilisem ülesanne välispoliitika, eriti suhted Trumpi administratsiooniga.
Takaichi paistab Jaapanis silma, sest sealses poliitikas domineerivad mehed. Ta eristub teistest poliitikutest ka selle poolest, et ei pärine poliitilisest dünastiast, vaid, nagu ta ise ütleb, kasvas üles tavalises kahe sissetulekuga peres. Esmakordselt valiti ta parlamenti 1993. aastal, hiljem on ta olnud sise- ja kommunikatsiooniminister ning majandusjulgeoleku minister. Teda tuntakse Margaret Thatcheri austajana ning kujutatakse sageli sotsiaal- ja ajalooküsimustes rahvuslikult meelestatuna ning jõulise kaitse- ja julgeolekupoliitika pooldajana.
Pole saladus, et Takaichi kaldub poliitilisel skaalal paremale. Ta oli 2022. aastal mõrvatud Shinzō Abe, Jaapani pikima staažiga peaministri (2006–07 ja 2012–20) kaitsealune. Sarnaselt Abele rõhutab Takaichi vajadust austada Jaapani traditsioone ja kultuuri.
President Donald Trump on Jaapanis visiidil 27.–29. oktoobrini ning kohtub ka Takaichiga. Trumpile meeldivad ilmselt Takaichi seisukohad kaitsevaldkonnas ja ta karm immigratsioonipoliitika. Uus Jaapani peaminister püüab tõenäoliselt Trumpi poolehoidu võita, austades tollimaksu- ja investeerimislepinguid, mis sõlmiti Trumpi administratsiooni ja eelmise peaministri Shigeru Ishiba valitsuse vahel – 15% imporditollid Jaapani kaupadele ning Jaapani lubadust investeerida Ameerika Ühendriikidesse 550 miljardit dollarit.
Loe edasi (inglise keeles): With Sanae Takaichi, Japan Gets Its First-ever Female Prime Minister—What to Expect?
Ukraina: Venemaa ilujutud ja tegelikkus
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Nädalavahetusel oli näha, kuidas Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov suuresti fantaseeris ja tegelikku olukorda ilustas, kui ta rinnet külastavale Vladimir Putinile asjade seisu kirjeldas. Seda märkasid isegi Vene sõjablogijad, kes nimetasid Gerassimovi juttu kohati valeks ja arutlesid, kas selle eesmärk võib olla Donald Trumpile mõju avaldamine. Mäletatavasti muudab Trump sageli pärast vestlusi Putiniga oma hinnanguid Ukraina võimalustele lahinguväljal, mistap on tõenäoline, et sarnaseid moonutatud ülevaateid annab ka Putin oma vestlustes Trumpile. Need väited sobituvad Kremlile omase maksimaalse surve ja „paratamatu võidu“ narratiiviga. Kuigi ukrainlastel on teatud rindelõikudes raske, ei paista hetkel silmapiiril suuremaid kokkukukkumisi.
Venemaa enda tegelikke raskusi peegeldab tuumaretoorika järjekordne esiletõus. Putin rõhutas Venemaa tuumatriaadi usaldusväärsust ning tõi taas „maailmas analooge mitte omava“ relvana lauale tuumakütusel töötava tiibraketi Burevestnik. Tegemist ei ole kindlasti imerelvaga ja sarnast relva katsetas USA 1950ndatel, kuid loobus sellest. Paljude analüütikute arvates on küsitav, kas see relv ikka töötab ja mis oleks selle kasutegur tänapäevases sõjas.
Venemaa muret hiljutiste USA sanktsioonide pärast nende naftasektorile kinnitab majandussaadiku Kirill Dmitrijevi kiirvisiit Washingtoni, kus ta sai küll rohkelt eetriaega, kuid sisulisi kohtumisi ei toimunud.
Dmitrijevi esinemised võttis tabavalt kokku USA rahandusminister, nimetades teda propagandistiks. Kui USA sanktsioonid sellisel kujul püsivad, kujuneb surve Venemaale väga tugevaks: India otsib juba Vene naftale alternatiive Iraagist ja Katarist ning väidetavalt on ka mõned Hiina ostjad tehingud peatanud.
Sel nädalal Diplomaatias:
ANALÜÜS | Tony Lawrence: Läänemeri rahu ja sõja vahel
2023. aasta lõpus alanud vahejuhtumite reas lõhkusid kaubalaevad ohtralt Läänemere põhjas asuvaid torujuhtmeid ja kaableid. Heites kõrvale oma senise vaatenurga, et hübriidohtudele reageerimise eest vastutavad peamiselt sihtriigid, alustas NATO sõjalisi tegevusi, mille käigus paigutati piirkonda liitlasvägede laevu ja lennukeid edasiste rünnakute ärahoidmiseks ja tõrjumiseks. Need sündmused tõid esile nii Läänemere maade vajaduse tagada ohutu merekeskkond kui ka nende praegused puudujäägid ses valdkonnas.
NATO reageering Venemaa sõjale Ukrainas on olnud kõige nähtavam maa- ja õhuvägedes. Põhjala-Balti piirkonna kaitse ja heidutuse tugevdamiseks on liitlased paigutanud Eestisse, Soome, Lätti, Leetu ja Poolasse viis eelväe kontingenti ning tugevdanud oma pikaajalist õhuturbemissiooni kolmes Balti riigis.
Merendusvallas on NATO aga vähem ette võtnud. Soome ja Rootsi liitumine alliansiga on kindlasti suurendanud liitlaste merevägede kohalolekut ja võimsust piirkonnas. Samal ajal on see areng märgatavalt muutnud Läänemere staatust NATO kaitseplaneerimises, asetades piirkonna merevägedele suurema vastutuse nii rahuajal, kriisi kui ka sõja korral. Ka merevõime puudujäägid on nüüd rohkem esil.
Loe edasi: Läänemeri rahu ja sõja vahel
KOMMENTAAR | Henrik Hannes Herkel: USA-India ja Venemaa-Aserbaidžaani suhete külmenemine – võimalus Euroopa Liidu jaoks?
Viimased aastad on toonud maailmale kamaluga konflikte – alustades Vene-Ukraina täiemahulisest sõjast ning lõpetades USA ja EL-i vahelise majandus-diplomaatilise kismaga. Maailmas pole ühtegi riiki, kes poleks ühel või teisel viisil nende vastasseisude negatiivset mõju tundnud, kuid säärased ajalooetapid toovad reeglina peale kannatuste kaasa ka unikaalseid võimalusi. Eriti muidugi nende jaoks, kes on valmis neist kinni haarama.
Loe edasi: USA-India ja Venemaa-Aserbaidžaani suhete külmenemine – võimalus Euroopa Liidu jaoks?