Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Saksamaa sisepoliitiline kaos, Ukraina ja Trump, Euroopa Komisjon
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 46. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Saksamaa – sisepoliitiline kaos hetkel, kui Euroopa vajab otsustavust
Kristi Raik, RKK asedirektor
Saksamaa valitsuskriis iseenesest ei ole üllatav, arvestades kantsler Olaf Scholzi ebapopulaarsust ja pikka aega kestnud pingeid koalitsioonis. Valitsuse lagunemise ajastus vahetult peale Donald Trumpi valimisvõidu väljakuulutamist USAs siiski oli üllatav. Saksamaa on nüüd vajunud sisepoliitilisse kaosesse hetkel, mil Euroopa vajaks hädasti otsustavust. On teada, et Trump ootab Euroopalt kaitsekulutuste tõstmist ja suuremat vastutust Ukrainas. Saksamaa ei ole aga tõenäoliselt suuteline uusi otsuseid tegema enne, kui järgmine valitsus saab paika. Heal juhul toimuvad erakorralised valimised jaanuari lõpupoole, nii et Trumpi ametisse astumise ajaks Saksamaal veel uut liidrit ei ole.
Saksamaa on juba otsustanud toetada Ukrainat 4 miljardi euroga 2025. aastal, mis on poole vähem kui 2024. aastal eraldatud 8 miljardit. See otsus ei ole ohus, kuid see ei vasta Ukraina vajadustele. Berliin ei ole suutnud seni teha vajalikke otsuseid kaitsekulutuste pikaajaliseks tõstmiseks vähemalt 2 protsendile SKTst. Kaitsekulud olid üks lagunenud koalitsioonis pingeid tekitanud teemadest.
Kui püüda olukorras midagi positiivset näha, siis nõrk juhtimine Berliinis on olnud pikka aega probleemiks nii Saksamaale kui kogu Euroopale; nüüd on lootust, et olukord paraneb, kuigi mitte lähemas tulevikus. Järgmist koalitsiooni asub suure tõenäosusega juhtima parempoolne CDU, mis on nõudnud tõsisemat panust kaitsesse ja Ukraina toetamisse.
Samas ei lahene struktuursed probleemid: Saksamaa majandusnäitajad on väga kehvad ja poliitilisel maastikul on kasvanud radikaalsete parem- ja vasakpoolsete parteide osakaal. Kiire rahu Ukrainas tundub paljudele sakslastele ahvatlev perspektiiv. Ent Saksamaa ei ole seni pakkunud välja usutavaid ideid, kuidas on võimalik peatada Venemaa sõjategevus Ukrainas ja luua Euroopale usutav heidutus ka juhul, kui USA panus peaks oluliselt vähenema.
Samal teemal: RKK nooremteaduri Felix Gasperi ülevaade Saksamaa koalitsiooni lagunemisest ja sellest, mis võib edasi saada (inglise keeles): The Lights Go Off: The Inglorious End of Germany’s Ampelkoalition
Ukraina pärast Trumpi võitu
Indrek Kannik, RKK direktor
Vastupidiselt arvestatavale osale Euroopast polnud Ukrainal USA presidendivalimistel selgelt eelistatud kandidaati. Ukrainlased teavad, et Donald Trump on prognoosimatu, problemaatilise retoorikaga ja tunneb mõõdukat sümpaatiat maailma diktaatorite suhtes. Samas teavad nad ka seda, et president Joe Bideni administratsioon on olnud Ukraina toetamisel ülimalt ettevaatlik, et mitte öelda arg, ja paljudes tegudes reaalsest elust mitu sammu maas. Liiga suurt lootust, et Kamala Harris presidendina oluliselt jõulisemalt käitunuks, ukrainlastel polnud. Sellest tulenevalt suhtuti nendesse valimistesse suhteliselt emotsioonitult ja pragmaatiliselt.
Ukrainlased kalduvad uskuma, et praktiline koostöö Trumpiga on võimalik ja selleks, et mitte omada maailmas nõrga presidendi kuvandit, ei saa ka Trump Putinile Ukrainas edu lubada. Sellesse, et Trump suudaks luua tingimused kasvõi vaherahuks, suhtutakse aga märksa skeptilisemalt. Venemaa pole vaherahust isegi endale soodsatel tingimustel huvitatud ja soovib jätkuvalt, samamoodi kui 2022. aastal, Ukraina riikluse likvideerimist. Eelöeldust tulenevalt usutakse Kiievis, et USA toetus Ukrainale jätkub. Kas seda on sama palju või natuke vähem või natuke rohkem kui seni, selle ennustamist peetakse üsna lootusetuks tegevuseks.
Juba valimisöö lõpul toimus ka president Zelenski ja Donald Trumpi telefonikõne. Üldisel hinnangul läks see päris hästi, kui jätta välja ootamatu Elon Muski kõrvalosa. Paar päeva hiljem rääkis Trump ka Putiniga ja väidetavalt läks seegi vestlus hästi. Eelöeldust tulenevalt kaldutakse Kiievis arvama, et mingeid kiireid lahendusi kusagilt ei paista ja vähemalt poole aasta perspektiivis jätkub sõjategevus senisega üsna sarnases rütmis.
Loe veel: USA valimiste järelkaja
- Helga Kalm AK Nädalas: “AK. Nädal”: kuidas võivad Trumpi plaanid mõjutada Eestit?
- Kristi Raik Delfis: Trump ei tee Putiniga Ukraina kohta kokkulepet, mis paistaks USA järeleandmisena
Aafrika-USA suhted pärast Trumpi. RKK teadur Ivan U. K. Klyszcz koostab igal nädalal ülevaadet Venemaa tegevusest Aafrikas. Selle nädalal keskendub ta Aafrika-USA suhete võimalikule tulevikule Trumpi teisel presidendiajal. Loe ülevaadet (inglise keeles): The Russia-Africa Digest: Weekly Russia-Africa News Monitor
Kaja Kallase grillimine
Steven Blockmans, RKK vanemteadur
Sel nädalal grillib Euroopa Parlament kuut viimast uut volinikukandidaati. Nende hulgas on ka Kaja Kallas. Nagu paljud poliitikud, kellel on keeruline portfell, on Kallas eelkäijalt pärinud palju lahendamata küsimusi.
Aga tema ülesanne on veel keerulisem, kui võtta arvesse erinevaid poliitilisi lojaalsusküsimusi. Ta peab oma positsioonil kandma kaht eri mütsi: kõrge esindajana peab ta saavutama konsensuse 27 liikmesriigi hulgas, mis on raskem kui varem, Euroopa Komisjoni asepresidendina peab töötama endisest võimukama presidendi Ursula von der Leyeni alluvuses.
Ühe “tiim VDL 2.0” staarina oodatakse, et tema kandidatuur kinnitatakse pärast esimest kuulamisringi. Aga Kallasel on oodata ka keerulisi küsimusi. Donald Trumpi valimisvõidu järel küsitakse talt tema strateegilise nägemuse tuleviku kohta ELi rollist maailmas, mida seni on iseloomustanud tugev USA-meelsus ja Hiina vaatlemine strateegilise rivaalina.
Kindlasti küsitakse talt ka värskeid ideid, kuidas hoida Euroopa toetust Ukrainale ja Venemaa karistamisele, samal ajal ehitades üles Euroopa strateegilist autonoomiat kaitsetööstuses. Ning lõpuks küsitlevad parlamendiliikmed teda ka kompetentsi kohta ülejäänud maailmaga seotud küsimustes, eriti n-ö globaalses lõunas. Ta on selleks valmistunud, nagu tubli tudeng enne eksamit kunagi.
RKK ÜRITUSED
Esitlus: Uus venelaste sisseränne ELi Balti riikide, Soome, Saksamaa ja Poola näitel
Reedel, 15. novembril kell 11–12.30 toimub kaitseuuringute keskuses Igor Gretski hiljuti avaldatud analüüsi: Uus venelaste sisseränne ELi Balti riikide, Soome, Saksamaa ja Poola näitel tutvustus.
Lisaks Igor Gretskile esinevad üritusel RKK asedirektor Kristi Raik, Ernest Wyciszkiewicz ja Andrey Makarychev.
Tallinn Digital Summit 19.–20. novembril
Tänavune Tallinna digitippkohtumine toimub kahel päeval, 19.–20. novembril. Ürituse avab peaminister Kristen Michal. Teiste seas astuvad lavale OECD asepeasekretär Vestergaard Knudsen, Harry Coker Valgest Majast ja Margaret Nyambura Ndung’u, Keenia IKT ja digimajanduse minister. Teine päev algab välisminister Margus Tsahkna sõnavõtuga ja selle fookus on riikidevahelisel koostööl. Programmiga saab lähemalt tutvuda: https://www.tds.icds.ee/programme
Üritusel osaleb ligi 500 külalist, sh valitsusjuhid ja ministrid, poliitikud, ametnikud, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete esindajad.