Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Rootsi ja NATO, sõjaoht, Vene külmutatud varad
Tere tulemast NATOsse, Rootsi!
Tony Lawrence, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) “Kaitsepoliitika ja strateegia programmi” juht ja teadur:
Ungari parlament ratifitseeris esmaspäeval Rootsi ühinemise NATOga ja lõpuks on Rootsi tee NATOga liitumiseks vaba, peaaegu aasta hiljem naaberriigist Soomest. Ratifitseerimine sai võimalikuks tänu sellele, et Rootsi lubas tarnida Ungarile veel neli Gripeni hävitajat ning laiendada logistilist tuge Ungari praegusele neljateistkümnest Gripenist lennukipargile. Ungari on muidugi eitanud igasugust seost nende kahe sündmuse vahel. Veelgi olulisem oli ilmselt Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni kannapööre ja visiit Budapesti, et paitada Ungari kolleegi Viktor Orbáni ego.
Kuigi Rootsi liitumine NATOga on kahtlemata hea uudis Põhja- ja Baltimaade julgeolekule, on ratifitseerimisprotsess paljastanud NATO probleemid keeruliste liitlastega toimetulekul. Nii Ungari kui ka Türgi lükkasid ratifitseerimise edasi põhjustel, mis ei olnud alliansi sisulise tegevusega seotud, nõrgestades NATO ühtsust ajal, mil see oli ülitähtis, ning andes lootust ja võimalusi neile vastastele, kes soovivad näha alliansi lõhenemist.
Kaitseuuringute Keskuse kodulehel ilmub peatselt analüüs „Uued liitlased: Soome ja Rootsi NATOs“.
Kolmas sõja-aasta: Kremli võtted pole muutunud
Marek Kohv, RKK uurimisprogrammi “Julgeolek ja kerksus” juht
Täna kaks aastat tagasi tundus paljudele, et Ukrainas on teostumas kõige kurvem stsenaarium. Riigi iseseisvuse säilimisele ennustati vaid paari nädalat ja Kiievi langemine võis olla päevade küsimus, aga Ukraina rahvas ja sõjavägi otsustas teisiti.
Seda tasub endale meelde tuletada ka nüüd, kui Lääs tundub nõrgenevat ja sõjaoht meie piirkonnas on pidevalt avalikkuse suurema või väiksema tähelepanu all. On tõsi, et Ukraina vajab endiselt palju rohkem Lääne abi ja kiiremaid otsuseid, kuid Venemaa ei ole võitmatu. Eesti vastu suunatud otsese sõjalise rünnaku tõenäosus püsib aga madal, julgeolekuolukord Euroopas ja Eesti piiridel lähiajal sõltub sellest, kas Ukraina suudab liitlaste toel purustada Venemaa imperialistlikud ambitsioonid.
Selleks, et infoväljas orienteeruda, tasub meeles pidada, et meie avalikkust mõjutavad vähemalt neli erinevat sõnumiandjat, kellel on kõigil oma eesmärgid. Kõigepealt Venemaa, kelle eesmärk on Lääne ühiskondades tugevdada sõjavastaseid liikumisi ja peatada välisabi Ukrainale. Venemaa üks eesmärke on tekitada hirmu, hirmutades tuumarelvade või peatsete sõjaõudustega. Teiseks on Ukraina sõnumid, mis peavad võitlema Venemaa propagandaga ning veenma oma rahvast ja lääne ühiskondi. Kolmandaks lääneriikide üldine kommunikatsioon, näiteks NATO, EL-i liidritelt, mis on suunatud Venemaale, Ukrainale ja liikmesriikidele. Ja lõpuks meie oma riigi sõnumid, mille sihtrühm võib varieeruda üksikisikutest, Ukrainast, meie liitlastest kuni Venemaani välja.
Muidugi peavad kõik Venemaa naaberriigid juba ajaloolise kogemuse tõttu alati olema ka halvimaks rohkem või vähem valmis, kuid heitumiseks ei ole mingit põhjust.
Ukraina taastamise eest tasugu Venemaa (ja selle abilised)
Steven Blockmans, RKK ja Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) vanemteadur
Venemaa varade külmutamine, tulude konfiskeerimine ja Venemaal tegevust jätkavate ettevõtete maksustamine – läänel on võimalusi, kuidas panna Venemaad ja selle abilisi Ukraina ülesehitustöö eest maksma. EL-i ja G7 liikmesriikidel on aeg oma kõhklused kõrvale heita.
Venemaa jätkab oma sõda Ukraina vastu, mistõttu kulud muudkui kuhjuvad. Praegused hinnangud tööde maksumuse kohta küünivad sadadest miljarditest kuni triljoni euroni. Kuna Ukraina on suurendanud oma kaitse-eelarve 40 miljardi euroni ja rahvusvaheline abi kahaneb, siis on riigi sõjast räsitud majandus sattunud varinguohtu.
USA president Joe Bideni koostatud toetusmeetmete pakett on Kongressis takerdunud. Seega on Euroopa Liidu otsus saata nelja aasta jooksul Ukrainale eelarvetoetusena aastas 12,5 miljardit eurot riigi maksevõimetuse ärahoidmiseks hädavajalik. Siiski ei piisa sellest rahasüstist, et riik oleks sõjategevuse jätkumisel kaitstud, ammugi mitte Ukraina ülesehitamiseks paremal kujul. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel vajab Ukraina sel aastal välisabina vähemasti 35 miljardit eurot, et püsida kerkse (ja maksejõulisena).
Vajadused on niivõrd suured, et kaaluda tuleks erakordseid rahastamisallikaid. Pealegi tuleb Venemaale anda tunda, et ta juba tasub Ukraina taastamise eest. Kui ei taheta, et valimised EL-s, Suurbritannias, USA-s ning ehk ka Jaapanis kujunevad populistide pidupäevaks, ei tohi nende riikide maksumaksjaid liiga palju koormata.
Loe edasi Diplomaatiast
Riigikogu menetluses on praegu seadusemuudatus, mis annaks aluse Eestis Vene külmutatud varade kasutuselevõtuks.
Lennart Meri konverents “Ärgem heitkem meelt, tegutsegem” toimub tänavu 16.-18. mail
Kaootilises maailmas, kus sõjad venivad ja pinged kasvavad võib lihtsalt tekkida abituse tunne ja näida raske leida uusi viise oma ühiskonna, reeglite ja väärtuste kaitsmiseks. Eelmise aasta Lennart Meri konverentsil oli õhus jätkuv šokk Venemaa sõjast Ukrainas, kuid ka optimismi Euroopa uue julgeolekukorra tekkimise üle. Sel aastal tahame teha kokkuvõtte Venemaa täiemahulisele sissetungile järgnenud tegevustest ja mõtleme, kuidas edasi liikuda viisil, mis muudaks meid kõiki tugevamaks ja turvalisemaks. Pärast Venemaa jõhkrat agressiooni mõistsid liberaalsed demokraatiad kiiresti, et meil on vaja uut ja laiemat julgeoleku- ja kaitsepoliitilist mõtlemist. 2024. aastal tähistatakse NATO 75. aastapäeva. Washingtonis juulis toimuv NATO tippkohtumine annab liitlastele suurepärase võimaluse pühenduda oma ühistele ja Atlandi-ülestele väärtustele.
Loe täpsemalt kodulehelt.