Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: NB8 rahutus maailmas, venelased ja viisad, AfD, Ukraina talv
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 47. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ukraina keerulise talve eel
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Ukraina peab vastu, kuid olukord on alates suvest selgelt halvenenud. Venemaa on suutnud suurendada ründetempot ja vähendada Ukraina varasemat eelist droonisõjas. Tegemist on jätkuvalt aastaringse kulutussõjaga – rindejoon liigub vähe, kuid Ukraina kaitsel on märgatavaid probleeme. Venemaa saavutused on samas territoriaalselt tagasihoidlikud, kätte võidetud väga suurte kaotuste hinnaga.
Rindejoont kujundab droonide ja suurtükitule alla jääv ligikaudu 20 km sügavune tapmistsoon mõlemal pool rindejoont. Suur osa kaotustest tuleneb just droonirünnakutest. Kui varem oli eelis Ukrainal, siis praegu on olukord pigem tasakaalus. Venemaa otsib väikeste meeskondadega lünki Ukraina hõredates positsioonides, püüab neist läbi liikuda ja kaevub uutele positsioonidele, luues ulatusliku halli tsooni, kus tegelik kontroll on ebaselge. Venemaal on jätkuv ülekaal suurtükiväes; patareid paiknevad sageli Ukraina vastutule ulatusest väljas, mis võimaldab hoida püsivat tuld droonipunktide ja logistikasõlmede pihta.
Ukraina suudab osaliselt kohaneda, kasutades üha rohkem mehitamata maismaasõidukeid nii logistika kui ka ründeülesannete täitmiseks. Edu eelduseks on toimiv luure ning droonide, suurtükitule ja jalaväe tõhus kombineeritud kasutus.
Venemaa igakuised pöördumatud kaotused (hukkunud ja kadunud) ulatuvad hinnanguliselt umbes 25 000 inimeseni kuus – peaaegu sama palju kui uusi värvatuid. Kaotuste tempo on väga kõrge, kuid seni näib see poliitiliselt talutav. Ukraina on oluliselt tihendanud rünnakuid Venemaa tagala ja taristu vastu, kuid see ei kompenseeri täielikult rindel kasvavat survet.
Talv võib rindejoont osaliselt stabiliseerida, vähem on kaetud maastikku, mis raskendab infiltreerumist, kuid halvemad ilmaolud droonidele võivad vähendada Ukraina peamist kaitse-eelist. Selleks, et Ukraina suudaks rindejoont stabiliseerida, peab jätkuma liitlaste järjepidev abi droonide, laskemoona ja väljaõppega.
Viisareeglite karmistamine ja erakordne üksmeel Venemaa uusväljarändajate ridades
Igor Gretski, RKK teadur
Kuna Venemaa on oma pahatahtlikku ja õõnestavat tegevust Euroopas tõhustanud, otsustas Euroopa Komisjon karmistada mitmekordsete viisade väljastamise reegleid Vene kodanikele. Kuigi otsus näeb ette erandid haavatavatele rühmadele – näiteks dissidentidele, opositsioonilistele ajakirjanikele ja ELis elavate venelaste lähisugulastele –, tekitas see enneolematu pahameeletormi Vene uusemigrantide kogukonnas.
Mõned kurtsid, et nad ei saa enam külla kutsuda oma vanaemasid või õdesid. Teised süüdistasid ELi „valesti suunatud agressioonis“, väites, et selle asemel, et kehtestada Venemaale sisulisi sanktsioone, rünnatakse „tavalisi venelasi“. Samuti väideti, et otsus ei olevat üldse seotud julgeolekuga, vaid tegemist on populistliku katsega suunata Euroopa valijate tähelepanu eemale sisemistelt probleemidelt.
Vähesed erimeelsed hääled, kes juhtisid tähelepanu sellele, et komisjoni loogika oli sirgjooneline ja et otsus puudutas ka ELis juba elavate Vene migrantide turvalisust, uppusid pagenduses elavate inimõiguste kaitsjate, juristide ja ajakirjanike pahameelekommentaaride voogu. Nende argumendid olid läbi imbunud whataboutismist, roppustest ja Euroopa-vastasest kibestumusest, kuid peaaegu üldse ei mainitud miljoneid Ukraina põgenikke ELis ega Venemaa hübriidrünnakuid Euroopa vastu.
Kokkuvõttes näis, et Vene antiputinistlik opositsioon oli viimastel päevadel ühtsem kui kunagi varem. Midagi sarnast oli viimati näha 2022. aasta septembris, kui mitmed ELi riigid peatasid venelastele turistiviisade väljastamise. Peaaegu neli aastat on pagenduses elavad Vene poliitikud ja aktivistid vaielnud selle üle, kas on moraalselt lubatav annetada Ukraina relvajõududele ja kas venelastel lasub kollektiivne poliitiline vastutus sissetungi eest. Kuid isikliku mugavuse ja heaolu küsimustes leitakse kiiresti üksmeel ning liitlasi isegi AfD poliitikute seast.
Saksamaa: Venemaa ajab AfD tülli
Felix Gasper, RKK nooremteadur
„Putin ei ole mulle isiklikult kahju teinud,“ ütles AfD juht Tino Chrupalla eelmisel nädalal jutusaates, kus osales ka Vene opositsionäär Vladimir Kara-Murza, kui temalt küsiti, kas Putin kujutab Saksamaale julgeolekuohtu. Chrupalla läks kaugemalegi, väites, et ka sellised Euroopa riigid nagu Poola võivad Saksamaale julgeolekuohtu kujutada. Kara-Murza reageeris vihaselt ning mõistis Chrupalla seisukoha hukka.
Chrupalla avaldused on aga vaid jäämäe tipp suures skandaalis, millesse AfD on end viimastel nädalatel mässinud. Konflikt sai alguse teiste parteide süüdistustest, et AfD edastab Venemaale tundlikku teavet parlamendi arupärimistega. Näiteks kritiseeris Tüüringi liidumaa siseminister, et nende piirkonna AfD esitas viimase 12 kuu jooksul 47 päringut, mis puudutasid kriitilist taristut, hübriid- ja digikaitset ning avalikke asutusi.
AfD viitab, et neil on õigus parlamendis arupärimisi esitada ja väidab, et kuigi vastused tavaliselt avalikustatakse, on ministeeriumidel võimalus sealt salastatud teave välja jätta. Küll aga võib küsida, kui täpselt need küsimused on koostatud ning kellele kogutud teave tegelikult kasulik on – kindlasti mitte AfD liikmetele ega Saksamaa elanikkonnale.
Lisaks kahtlustatakse mitmeid AfD-ga seotud isikuid – nii praeguseid ja endisi Bundestagi liikmeid kui ka AfD töötajaid – Venemaalt ja Hiinast raha vastuvõtmises, et esindada nende huve Saksamaal. Mitmed neist on nad juba spionaaži eest süüdi mõistetud.
Praegu on partei sees tekkinud kaks leeri. Esimese leeri eesotsas on parteijuht Alice Weidel ja parlamendiliige Sebastian Münzenmaier, kes otsivad lähedust USA presidendiga ning soovivad vältida kontakte Venemaaga. Alice Weidel kritiseeris Venemaad ka Eesti õhuruumi rikkumise eest septembris. Teises leeris on teine parteijuht Tino Chrupalla ning parlamendiliikmed Steffen Kotré ja Rüdiger Rotfuß, kes reisivad regulaarselt Venemaale – ametlikult selleks, et hoida suhtluskanaleid avatuna –, kuid keda kritiseeritakse Kremli propagandasõnumite täpse kordamise eest.
Weideli leer soovib eelkõige, et partei vabastaks end kiiresti Venemaa varjust, mõeldes juba 2026. aastal liidumaade valimistele ja kartes, et spionaažisüüdistused peletavad valijaid eemale. Tänavu oktoobris, enne vaidluse puhkemist, oli AfD toetus küsitlustes 38% (Mecklenburg-Vorpommern) ja 40% (Saksimaa-Anhalt) ning pole teada, kui palju AfD Venemaa-teema tõttu toetust võiks üldse kaotada. Näiteks valitakse AfDd pigem teistes parteides pettumuse tõttu kui nende enda programmi pärast ja senised skandaalid pole valijaid kuigivõrd mõjutanud. Vasakpartei, sotsiaaldemokraadid ja rohelised kasutavad aga spionaažisüüdistusi ning viimaste nädalate Venemaa-debatti ära, et suurendada toetust AfD keelustamisele.
Hiiglaste keskel: Kesk-Aasia ja tasakaalu leidmine Hiina, Venemaa ja ülejäänute vahel
Sanshiro Hosaka, RKK teadur
Toomas Hanso, RKK nooremteadur
Kuigi Kesk-Aasia riigid on säilitanud traditsioonilised sidemed Venemaaga, näevad nad samal ajal Hiina kasvavat majanduslikku ja julgeolekualast mõju ning teiste jõudude – või „ülejäänute“ – nagu Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Türgi, India, Pakistani, Iraani ja Pärsia lahe riikide rolli suurenemist.
Hiinast on saanud piirkonna juhtiv majanduslik tegija – mitte ainult kaubanduses, vaid ka elutähtsates valdkondades nagu füüsiline ja digitaalne taristu. Hoolimata Hiina tõusust jääb Venemaa mõju oluliseks sellistes valdkondades nagu väljarändajate koju saadetavad säästud, haridus, meedia ja keel.
Julgeolekuvaldkonnas on Venemaa küll endiselt peamine tegija sõjaväeliste suhete tasandil, kuid Hiina on järk-järgult oma kohalolekut laiendanud, eriti Afganistani piiri lähistel toimuvates julgeolekuoperatsioonides ja terrorismivastastes jõupingutustes, mis aitavad kaasa Kesk-Aasia režiimide poliitilisele stabiilsusele. Kesk-Aasiast on saanud paljude Hiina globaalsete algatuste katsepolügoon.
Niisiis õõnestab Hiina järk-järgult Venemaa mõjusfääri Kesk-Aasias. Siiski oleks eksitav käsitleda seda arengut lihtsalt kui Hiina samm-sammulist Venemaa asendamist. Selle asemel ajavad Kesk-Aasia riigid üha enam mitmesuunalist välispoliitikat ja kasutavad kattuvaid mõjusfääre ära selleks, et suurendada omaenda iseseisvust ja strateegilist autonoomiat.
Muutuvas globaalses ja regionaalses geopoliitilises keskkonnas on Euroopa Liidul võimalus luua kasulikke partnerlussuhteid ning anda oluline panus Kesk-Aasia vastupanuvõime, heaolu ja piirkondliku lõimumise tugevdamisse.
Loe raportit (inglise keeles): Between Giants: Central Asia Balancing China, Russia, and the Rest
Sel nädalal Diplomaatias:
KOMMENTAAR | NB8: meisterlikud kohanejad rahutus maailmas
Kristi Raik, RKK direktor
Järgmisel aastal on Põhjala ja Balti riikide koostöö ehk NB8 rühma eesistujaks Eesti. Julgeolekukeskkonna ebastabiilsuse tõttu on koostöö piirkonna riikide vahel tihedam kui eales varem. Sünged trendid Euroopa ja terve maailma julgeolekus nõuavad, et siinsed väikesed riigid leiaksid realismi ja idealismi vahel uue tasakaalu ning astuksid oma huvide ja väärtuste eest üheskoos välja.
Väikeste riikide ja liberaalsete demokraatiatena tavatsevad NB8 riigid oma välispoliitikas rõhutada rahvusvahelist õigust ja demokraatlikke väärtusi. Kuna normidel põhinev liberaalne kord on hakanud murenema ning demokraatia on rünnaku all isegi USA-s, mis seni oli vaba maailma juhtriik, siis läheb NB8 riikidel julgeolekumurede lahendamiseks tarvis realistlikumaid meetodeid.
Loe edasi: Meisterlikud kohanejad rahutus maailmas