Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: NATO tippkohtumine 24.-25. juunil: kaitsekulud ja USA, Iraan ja Venemaa, liberaalne maailmakord, Ukraina õppetunnid
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 25. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Eurooplastel tuleb karmis julgeolekukeskkonnas end kokku võtta
Kristi Raik, RKK direktor
NATO ajaloos on ennegi ette tulnud kriise, kuid mitte selliseid, mida transatlantilised suhted praegu üle elavad. Donald Trumpi juhtimisel on USA pööranud selja enda loodud maailmakorrale ja seadnud kahtluse alla pikaajaliste liitlassuhete väärtuse ameeriklaste jaoks. Trumpi administratsioon ei ole varjanud oma põlgust eurooplaste suhtes ega kavatsust USA panust Euroopa julgeolekusse vähendada, alustades sõjast Ukrainast, mis ometi on meie maailmajao tuleviku jaoks määrava tähtsusega.
Eurooplastel ei jää tõesti midagi muud üle, kui ise tugevamaks saada ja sõltuvust USAst vähendada. Samas on selge, et Euroopa ei suuda vähemalt lähema kümne aasta jooksul USA rolli oma kaitses täielikult asendada. Seetõttu on Haagis nädala pärast toimuva NATO tippkohtumise peamine eesmärk tõestada USAle, et Euroopa on valmis enda kaitsmise eest palju suurema vastutuse võtma – ning seeläbi veenda Trumpi, et NATO on Ameerikale endiselt kasulik tehing. Kaitsekulude tõstmine 5 protsendile on kujunenud USA administratsiooni Euroopa proovikiviks.
Solvumine või põlastamine Euroopat ei aita. Teist nii tugevat liitlast nagu USA ei ole meil kusagilt võtta. Julgeolekukeskkond on karm, sõda Ukrainas jätkub ja suurema sõja oht ripub õhus. Nüüd sõltub paljuski eurooplastest, kas NATO saab lähiaastatel tugevamaks ja suudab ka edaspidi Venemaad heidutada.
NATO tippkohtumine: kaitsekulud
Felix Gasper, RKK nooremteadur
2014. aastal leppisid NATO liitlased kokku, et kaitsekulude 2% eesmärgini riikide SKPst. Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja sõda Donbassis 2014. aastal ning täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Euroopa liitlased rohkem oma sõjalise positsiooni tugevdamisele pühendunud. Donald Trumpi juba esimesel ametiajal alanud nõudmised, et Euroopa peaks võtma oma julgeoleku eest suurema vastutuse ja kahtlused, mida ta on külvanud Ameerika pühendumise suhtes, on selgeks teinud, et Euroopa peab arenema sõjaliselt iseseisvamaks. Trumpi jõuline tagasipöördumine oma ideede juurde teise ametiaja alguses on teinud kaitsekulutustest Haagi tippkohtumise peamise päevakorrapunkti.
Loe edasi (inglise keeles): Hague Summit Series: The Central Issue. Defence Spending
NATO tippkohtumine: suhete ümberkalibreerimine Venemaaga
NATO juhid kordasid oma 2024. aasta tippkohtumisel Washingtonis, et Venemaa on alliansile kõige olulisem ja otsesem oht ning et liitlaste suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastase rünnaku võimalust ei saa välistada. Liitlased lubasid ümber hinnata ja muuta NATO Venemaa-strateegiat ja poliitikat. Haagi tippkohtumise eel ägenesid arutelud selle üle, kas kuulutada 1997. aasta NATO ja Venemaa vaheline vastastikuste suhete, koostöö ja julgeoleku alusakt kehtetuks. Eelseisval Haagi tippkohtumisel kiidavad NATO juhid tõenäoliselt heaks suuremad kaitsevõimed ja kulutuste eesmärgid Venemaa vastu võitlemiseks.
Pole aga tõenäoline, et uue NATO Venemaa-strateegia osas kokkuleppele jõutaks, kirjutab lühiülevaates dr Katarzyna Zysk Norra kaitseväe ülikoolist. Vastastikuste suhete alusakti ametlik hülgamine võiks siiski olla oluline samm selle eesmärgi suunas.
Loe edasi (inglise keeles): Hague Summit Series: Recalibrating Relations with Russia
RKK on tippkohtumise ajal Haagis toimuva mõttekodasid koondava NATO avaliku foorumi partner. Foorumi kõrvalüritusel esineb RKK direktor Kristi Raik, foorumil osaleb ka Tony Lawrence.
Iisraeli rünnak Iraani vastu oli hoop Venemaa mainele
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Iisraeli rünnak Iraani vastu tähendas Venemaale, et nende rahvusvaheline kuvand sai taas korralikult kannatada. Eriti irooniliseks teeb olukorra see, et Iraani parlament kinnitas just eelmisel kuul selle aasta alguses Venemaa ja Iraani presidentide vahel sõlmitud 20-aastase strateegilise partnerluse leppe. Samas peab tõdema, et sellest tekstist puudus sõjalise kaitse osutamine.
Siiski jälgivad ka teised Venemaa liitlased praegust seisu. Iraani droonimüük Venemaale oli kriitiline ajavahemikul 2022 kuni 2024 algus, kuid praeguseks toodab Venemaa enamuse Shahed-tüüpi droonidest ise, venepäraselt on need GERAN droonid. Võib eeldada, et Iraan tahaks nüüd mingil kujul Venemaaga sarnast tehingut teha. Venemaa võime ja tahe Iraani sõjaliselt või poliitiliselt toetada on siiski väga kaheldav. Nagu Süüria puhul, võime me maksimaalselt näha Venemaa valmidust pakkuda Iraani juhtkonnale asüüli.
Ilma USA toetuseta – nii õhukaitsemoona kui ka ründemoonata – ei saa Iisrael selliselt rünnakuid väga pikalt jätkata. Tõenäoliselt kestab praegune kampaania aga vähemalt paar nädalat veel. Kui Iisraeli luure hindab, et on Iraani piisavalt nõrgestanud, siis ollakse valmis ka läbirääkimisteks. Praeguse seisuga ei ole näha, et USA võiks oma jõududega panustada Iisraeli löökidesse Iraani vastu, kuid see võib hetkega muutuda, kui Iraan otsustab rünnata ka USA sihtmärke regioonis.
Sel nädalal Diplomaatias. Nobukatsu Kanehara: vabad riigid uuel ajastul
20. sajand oli tulvil revolutsioone ja sõdu, mis nõudsid kümneid miljoneid elusid. Kuid aastatuhande lõpuks õnnestus inimkonnal luua imeline maailm, mida võiks nimetada liberaalseks ehk reeglitel põhinevaks rahvusvaheliseks korraks. Seejärel saabus 21. sajand. Nobukatsu Kanehara, Jaapani peaministri kabineti endine abisekretär ja riikliku julgeoleku sekretariaadi asedirektor kirjutab sellest, miks liberaalne maailmakord on kõikuma löönud.
Loe edasi: Vabad riigid uuel ajastul
Sel nädalal Diplomaatias. Ann Dailey: Ukraina õppetund – oskamatus riske hallata viib paratamatult nurjumiseni
Kui olen üldse sõjast Ukrainas midagi õppinud, siis seda, kui palju meeldib julgeolekupoliitika asjatundjaile sõna „risk”, kirjutab mõttekoja RAND teadur Ann Dailey. Nad kõnelevad riskihaldusest, eskalatsiooniriskist ja väärarvestuste riskist. Ent kui neid küsitleda, kuuleb kümneid erinevaid riski definitsioone. Kuna Ukraina sõja eel kuulus suur roll poliitikate kujundamisel riskitajule, tuleb riski mõistesse süveneda. Paremate tulemuste saavutamiseks peavad liitlas- ja partnerriigid jõudma ühise arusaamani riskitajust ja tegelema teadliku riskihaldusega.
Loe edasi: Ukraina õppetund – oskamatus riske hallata viib paratamatult nurjumiseni