Jäta menüü vahele
18. veebruar 2025

Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Müncheni järelkaja, Saksamaa ja Austria, ELi laienemine

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 8. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.

Keir Starmer ja Emmanuel Macron Euroopa liidrite kohtumise eel täna Pariisis. AFP/SCANPIX

Müncheni järelkaja: Euroopa peaks keskenduma oma panusele

Kristi Raik, RKK direktor

Müncheni julgeolekukonverentsilt oodati selgust Ukraina rahuprotsessi osas, kuid selgeks sai eelkõige see, et USA ei ole veel oma plaane paika pannud. USA ja Venemaa valmistavad ette kõnelusi, kuid kas ja millal need rahuni jõuavad, on veel vara öelda. Halb on see, et Ukraina kaasamine läbirääkimistele on ebakindel. On põhjust karta, et Venemaa suudab Trumpi administratsiooni endale soodsas suunas mõjutada. 

Eurooplased on tegelnud mitu kuud sellega, et nõuda endale kohta Ukraina rahuläbirääkimiste laua taga. Samas ei ole teada, kes Euroopat võiks esindada ja millise mandaadiga. Tänaseks on üsna ilmne, et kõnelused algavad ilma Euroopa otsese osaluseta. 

Tahaks loota, et Euroopa riigid keskenduvad nüüd virisemise asemel sellele, et välja pakkuda oma panus kestliku rahu saavutamiseks. Ukraina ja kogu Euroopa vajab kiiresti rohkem sõjalist võimekust; samuti tuleb välja töötada Ukrainale pakutavad julgeolekugarantiid.

Ukraina presidendi kõne Münchenis oli eelkõige suunatud eurooplastele. Zelenskõi ei paista lootvat selle peale, et USA toob Ukrainasse õiglase rahu.


Kui mures peaks Euroopa ja Eesti olema?

Tony Lawrence, RKK teadur

USA kaitseministri ja teiste poliitikute ja ametnike eelmise nädala väljaütlemised, et Euroopa peab rohkem vastutust võtma ei ole midagi uut. USA on seda Euroopa liitlastele öelnud sisuliselt NATO sünnist peale. Kahjuks ei ole eurooplased väga palju kuulanud, kuid seni on USA aru saanud, et NATOst on ka neile kasu. Uus administratsioon ei näe maailma nii ja ei hinda väga liitusid. 

Nii Eesti kui kogu Euroopa peaksid seda tõsiselt võtma ja olema mures USA valitsuse suhtumise pärast, mis on sõnade taga – Donald Trumpi ajal tundub USA olevat valmis oma panust Euroopa julgeolekusse vähendama. USA osalemine Euroopa julgeolekulepetes on olnud eluliselt oluline ja selle asendamine keeruline. Eesti on oma kaitse tugevdamisega õigel teel ja julgustab teisi sama tegema. Oluline oleks ka see, et Euroopa räägiks USAga ühel häälel ja muret tekitasid signaalid, et USA on valmis läbi rääkima üle Ukraina ja Euroopa peade. 

Veidi on põhjust ka optimismiks. Nö kolmekordne löö Trumpi, JD Vance’i ja Peter Hegsethi poolt oli ehmatus, kuid Euroopa hakkas oma häält leidma ja kinnitas Ukraina toetamist edasi. USAle ei pruugi see meeldida, kuid lõpuks ei saa nad Euroopat ja Ukrainat oma tahtele alluma sundida.


Saksamaa ja Austria: naabrid ebakindla poliitilise tulevikuga

Felix Gasper, RKK nooremteadur

Pühapäeval on Saksamaal parlamendivalimised. Viimased küsitlused näitavad endist seisu: konservatiivse CDU/CSU toetus on 30 %, AfD oma 20 % juures, sotsiaaldemokraadid (SPD) 15 protsenti, rohelised 14%, vasakpoolsed 6 % ja BSW ning FDP nelja protsendi lähedal. Viimastel nädalatel on numbrid jäänud samaks ühe erandiga: vasakpoolsed on suurendanud oma häälte osakaalu kolmelt protsendilt kuuele. 

Koalitsioonikõneluste mõttes on selge üks: kõik on välistanud koalitsiooni AfDga. Kui valimistulemused vastavad küsitlustele, siis on tõenäoline vaid CDU/CSU ja SPD või roheliste koalitsioon. Parteide vahel on aga viimasel ajal olnud mitmeid konflikte. Pärast seda kui CDU/CSU juht Friedrich Merz hääletas koos AfDga Bundestagis migratsioonivastaste meetmete poolt, on teised parteid väljendanud oma usaldamatust. Merz ei jäänud ka oma varem väljendatud põhimõtetele kindlaks. See tähendab, et ta võib hääletada vastu ka järgmises koalitsioonis, nt siis kui (võimalikud partnerid) SPD või rohelised ei toeta konkreetset otsust (näiteks osalist kanepi legaliseerimist). SPD ja roheliste noorteorganisatsioonid on juba kutsunud üles nende parteisid Merzi vastu olema. CSU (Baieri konservatiivid) juht Markus Söder on aga seisnud vastu koalitsioonile rohelistega ja kritiseerinud võimalikku koalitsiooni Olaf Scholzi SPDga. See omakorda tõstatab küsimuse, et millised koalitsioonivariandid veel alles on.

Demokraatlikel parteidel on kohustus omavahel rääkida, nõu pidada, teha kompromisse ja saada üle minevikuprobleemidest, et luua stabiilne valitsus. Poliitikateemadel on parteide vahel palju erimeelsusi, millest saab üle vaid keeruliste kõnelustega. Aga Saksamaa on olnud ilma stabiilse valitsuseta juba üle kolme kuu ja iga päev, mis samamoodi möödub, nõrgestab Saksamaa rolli rahvusvahelisel areenil. 

Oluline on vältida sama, mis juhtus Austrias. Austria on tõsises poliitilises kriisis. Septembris 2024 toimunud valimiste järel kukkusid koalitsiooniläbirääkimised konservatiivse ÖVP, sotsiaaldemokraatliku SPÖ ja liberaalise NEOSi vahel läbi. Seejärel alustas ÖVP läbirääkimisi paremäärmusliku FPÖga, mis samuti läbi kukkusid.

Nüüd on järel mõned võimalused: alustada uuesti esimesi läbirääkimisi või üks partei saab luua vähemusvalitsuse. Kuna FPÖga see ilmselt läbi ei läheks, siis saaks seda teha ÖVP. Austrias aga on pärast teist maailmasõda vaid ühe korra (1970) vähemusvalitsus olnud. Teine võimalus on luua nö ekspertide/tehnokraatide valitsus. Neljas variant oleks uued valimised, mida toetab peamiselt FPÖ, keda toetab praegu kuni 37% valijatest, mis ei teeks uusi läbirääkimisi lihtsamaks. Õnneks paistab, et esimeses ringis tülli läinud ÖVP ja SPÖ saavad siiski kokkuleppele.

Üks on kindel: nii Saksamaa kui ka Austria vajavad kaua aega, et stabiilsed valitsused luua. Mõlemad riigid peavad olema ettevaatlikud, et mitte lõpetada uute valimiste ja läbikukkunud läbirääkimiste spiraalis, mis ainult kahjustaks demokraatiat.


RKK väljaanded: Euroopa Liidu laienemine sai sisse uue, kuid ebamäärase hoo

Steven Blockmans, RKK vanemteadur

ELi laienemine on tavaliselt toimunud hooti, aga laienemispoliitika uus ja oluline dünaamika võib geopoliitiliste pingete tõttu kogu protsessi karile viia.

Uue hoo sisse saanud laienemisprotsessi kahjustavad vasturääkivused ja ebamäärasus. Võrdleme näiteks, kui erinevalt reageeris EL Gruusia ja Serbia siseprobleemidele. Vastandlik käitumine tekitab küsimuse, kas ühinemiseelsed tingimused on ikka kõigile samad, ning kaksikmoraal võib negatiivselt mõjutada kandidaatriike, laienemisprotsessi ja ELi tervikuna.

Kuigi laienemisprotsess on hoogustunud, võivad selle tagajärjel veelgi võimenduda praeguse süsteemi struktuursed puudujäägid. Kui Euroopa Liit ei pea oluliseks väärtustel põhinevaid ühinemiseelseid tingimusi ega muuda laienemisotsuste tegemise nõudeid, tuleb praegust poliitilist ajajärku arvestades peagi otsida konkreetseid lahendusi laienemise ärajäämisega seotud kahjude korvamiseks.

Loe lähemalt (inglise keeles): A New but Ambiguous Momentum in EU Enlargement

Samal teemal: ELi laienemise konverents kolmapäeval, 19. veebruaril: https://icds.ee/en/euec-2025/