Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Lähis-Ida, Ukraina rinne, NATO uus peasekretär, riigikaitsekursuste juubel
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 41. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Optimismiks Lähis-Idas põhjust ei ole
Indrek Kannik, RKK direktor
Aasta pärast Hamasi terrorirünnakut Iisraelis ja sellele järgnenud Iisraeli vasturünnakut Gazas võime tõdeda, et kardetud suuremat sõda regioonis siiski puhkenud ei ole ja tõenäoliselt ka ei puhke. Olulised Araabia riigid suhtuvad palestiinlastesse ja Palestiina riigi loomisesse pehmelt öeldes ükskõikselt. Iisraeli tõsiseks vaenlaseks regioonis on jäänud Iraan ning tema varisõdalased. Vaatamata sellele, et Hezbollah, Iraani kõige mõjukam liitlane regioonis on viimaste nädalate jooksul Iisraeli rünnakutes väga rängalt kannatada saanud, on siiski ebatõenäoline, et Iraan riskiks Iisraeli vastu suuremat sõda alustada. Iraani kaks raketirünnakut (aprillis ja möödunud nädalal) sisuliselt Iisraeli ei kahjustanud, saab näha kui tõsise vastulöögi Iisrael lähipäevadel Iraanile annab.
Pärast 7. oktoobrit on Iisrael suutnud teda viimastel aastakümnetel järjepidevalt rünnanud Hamasi ja Hezbollah’d maksimaalselt kahjustada. Rahvusvaheline kogukond (sealhulgas isegi USA) on küll üritanud Iisraeli pidurdada, kuid Iisrael pole neid peaaegu üldse kuulanud, vaid on lähtunud iseenda julgeolekuhuvidest ning teadmisest, et Hamasi ja Hezbollah (ning Iraani) eesmärgiks on Iisraeli riik likvideerida ning selles olukorras kompromissiks suurt ruumi ei jää.
Aastase sõja nö esialgse kokkuvõttena võib öelda, et nii Hamas kui Hezbollah’ on saanud sel määral kahjustada, et 5-10 aasta perspektiivis need terroriorganisatsioonid enam Iisraelile senisega võrreldavat ohtu ei kujuta.
Pikemas perspektiivis muidugi ilma Palestiina küsimuse lahenduseta püsivamat rahu Lähis-Idas ei teki ja mingit vähegi tõsiselt võetavat rahuplaani kusagilt ei paista. Vaevalt, et Iraani praegune režiim isegi Palestiina riigi tekke puhul lepiks Iisraeli eksistentsiga. Seega võime tõdeda sama, mis viimased 25 aastat: optimismiks Lähis-Idas põhjust ei ole.
Venemaa surve Ida-Ukrainas jätkub
Marek Kohv, julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Ukraina jätkab edukalt löökide andmist Venemaa sõjategevust toetava taristu pihta. Täna öösel tulid teated okupeeritud Krimmis asuva Feodossia naftaterminali põlengust.
Eelmisel nädalal vallutas Venemaa Ida-Ukrainas Vuhledari (umbes Viljandi-suurune linn), mida Venemaa presenteerib suure võiduna. Samas käis võitlus selle linna pärast üle kahe aasta ja tuli Venemaale tohutute kaotuste hinnaga. Ukraina üksused viisid läbi eeskujuliku taandumise ja vältisid nö kotti jäämist. Venemaa surve Ida-Ukrainas siiski kestab ja tõenäoliselt on Ukraina üksused lähitulevikus sunnitud veelgi territooriumi loovutama. Kurski suunal on Venemaa juba alustanud territooriumi tagasi võtmist. Kui Ida-Ukrainas laiendas Venemaa eelmisel kuul oma kontrolli ligikaudu 400 km² võrra, siis Kurski territooriumil suudeti kontroll tagasi võtta ligi 150 km² alal.
NATO uus peasekretär peab kohe tegutsema asuma
Tony Lawrence, kaitsepoliitika- ja strateegia programmi juht
Endine Hollandi peaminister Mark Rutte sai eelmisel nädalal ametlikult NATO 14. peasekretäriks. Ta on 13. peasekretär, kes on pärit NATO asutajaliikmesriigist ja neljas peasekretär Hollandist.
Rutte astub suurtesse kingadesse, sest tema vahetu eelkäija Jens Stoltenberg juhtis allianssi 10 aastat ning viis läbi põhjapanevaid muutusi. Kuid arvestades paljusid väljakutseid, on uuel peasekretäril tõenäoliselt vähe aega oma eelkäija varjude üle mõelda. Venemaa Ukraina-vastase sõja sümboolne 1000. päev läheneb kiiresti ning väga palju on teha, et veenda liitlasi Ukraina toetamist jätkama, rääkimata selle suurendamisest.
Hollandi sõjaline abi Ukrainale on olnud üks suuremaid Euroopas ning uus peasekretär on juba väljendanud oma toetust pikamaarelvade kasutamise lubamiseks Venemaal (Hollandi päritolu F-16 lennukitel on see luba juba olemas). Kuid nagu tema eelkäija aru sai, ei ole lihtne veenda liitlasi nendes küsimustes konkreetseid kohustusi võtma. Samal ajal tuleb ellu viia alliansi lubadus võtta endale suurem roll Ukrainale antava sõjalise abi koordineerimisel.
Teiseks oluliseks proovikiviks on Vilniuse tippkohtumisel kokkulepitud regionaalsete kaitseplaanide elluviimine. Liitlased on hiljuti saanud uued võime-eesmärgid, mis eeldavad suuri ja kulukaid uuendusi. See, kuidas liitlased uusi kohustusi täidavad, näitab kas uued plaanid on tõepoolest liitlaste vägede organiseerimise ja seega ka kollektiivkaitsele pühendumise tõukejõuks.
Kõrgemad riigikaitsekursused 50
Sel aastal täitub kõrgematel riigikaitsekursustel (KRKK) 25. tegutsemisaasta ja sel pühapäeval alustab nädalast kursust Roostal juba 50. lend.
1999. aastal alguse saanud kõrgematest riigikaitsekursustest on praeguseks saanud lahutamatu osa Eesti riigi ehitusest. Kahekümne viie aasta jooksul on kursuse läbinud kaks ja pool tuhat kuulajat – poliitikud, kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased, omavalitsuste, äriettevõtete ja ühiskondlike organisatsioonide juhid, ajakirjanikud ning haridus ja kultuuritegelased. Kursused on lõpetanud neli viimast peaministrit ja neli kaitseväe juhatajat, Eesti kirikute juhid, peaarstid ja paljud teised. Kuulajate seas on olnud üle saja riigikogu liikme, üle 400 riigiametniku ja 300 ettevõtja.
27. novembril toimub Tallinnas juba kolmandat korda Eesti Riigikaitse Konverents, kuhu saavad kutse KRKK vilistlased.
Prantsusmaa: Barnier, Liibanon, Ukraina
Justin Leveque, Paris-Saclay ülikooli magistritudeng / RKK praktikant
Peaminister Michel Barnier pidas eelmisel nädalal parlamendi ees kõne oma poliitilistest eesmärkidest. Nagu oodatud, kinnitas ta, et on valmis parlamendi rolli tugevdama, mis kindlustaks tema suhteliselt nõrka toetust esindajatekogus. Parlamendi rolli Prantsusmaa poliitikas hakkas tugevdama juba Nicolas Sarkozy, kes võttis 2008 vastu institutsioonide moderniseerimise seaduse. Barnier võib seda veelgi suurendada.
Välispoliitikas kinnitas Barnier Liibanoni ja Iisraeli konflikti eskaleerumise järel Prantsusmaa ja Liibanoni erisuhete jätkumist. See konflikt võib aga halvendada Iisraeli-Prantsusmaa suhteid. Prantsusmaa avaldas kahetsust Iisraeli otsuse üle kuulutada teisipäeval, 2. oktoobril ÜRO peasekretär Antonio Guterres persona non grataks, ning president Emmanuel Macron nõudis Gazas kasutamiseks mõeldud relvade tarnete peatamist Iisraelile. Macron märkis ka, et eskaleerumise vältimine Liibanonis on endiselt prioriteet. See tõi kaasa tulise Macroni ja Benjamin Netanyahu telefonikõne, kus viimane nimetas Macroni positsiooni häbiväärseks. Prantsuse sõdurid on Liibanoni lõunaosas ÜRO rahuvalvemissiooni raames UNIFILi egiidi all alates 1979. aastast.
Kanada ja Prantsusmaa välisministrid tegid möödunud nädalal ühispöördumise Ukrainast Venemaale küüditatud laste kohta. Peamiselt kordasid nad oma toetust rahvusvahelisele üldsusele, ÜRO programmidele ning Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimeste pühendumusele. Mõlemad ministeeriumid koostavad 30. ja 31. oktoobril Montrealis toimuvaks kohtumiseks tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid meetmeid, et tuua koju Ukraina lapsed, kes on langenud Venemaa agressioonisõja ohvriks.
USA presidendivalimised: Helga Kalm Delfis ja Postimehes